← Eesti

3-18-1416/10

3-18-1416 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1416 Haldusasi TARTU HOIULAENUÜHIST

) § 16 lg 2 punkt 6 mõistes, kuivõrd tarbijale antakse valeteavet kauplejana tegutsevat isikut kirjeldavate tunnuste ja õiguste kohta, viidates kaebajale kui krediidiasutusele. Vastustaja on kohaldanud kehtivat õigust, tehes seejuures piisava põhjalikkusega selgeks juhtumi asjaolud ja andnud neile õige hinnangu. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutuse täitmine on oluline tarbijate õiguste ja huvide kaitse seisukohalt ning ettekirjutuse tühistamine riivaks tugevasti tarbijate huve.

  1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et tarbija näeb kaupleja domeeninime või e-posti aadressi üksnes koos vastava taustinformatsiooniga. Näiteks, kasutades otsingumootori www.neti.ee rubriiki „Äri ja Reisimine“ ning alamrubriiki „Laenud“ ning sealt edasi „Hoiu-laenuühistud“, on võimalik leida ka Tartu Hoiu-laenuühistu, mille juurest saab otse vajutada kontaktidele, milleks on ka kohtule vastamise hetkel e-posti aadress info@yhistupank.ee ning domeeninimi www.yhistupank.ee. Kui tarbija peaks otsima kõige levinuima otsingumootori www.google.ee kaudu laenuvõimalusi Tartus ning sisestab otsingusõnad „tartu laen“ või „laen tartu“, annab Google Tartu kaardi koos erinevate märgitud asukohtadega ning esimesena on viidatud kaebajale, mille all on märgitud sõna „pank“. Ka leiab Google esimeselt otsingulehelt viite Tartu kaebaja kodulehele ning juhul, kui domeeninimi oleks endiselt www.yhistupank.ee, siis oleks ka vastav asjaolu koheselt tarbijale märgatav. Vastustaja peab tõenäoliseks, et ka isegi juhul, kui tarbija näeb domeeninime või e-posti aadressi koos muu infoga, tekitatakse keskmises tarbijas ikkagi huvi pangateenuse suhtes ja pannakse tarbija tegema otsust astuda edasisi samme (nt minema veebisaidile, et saada too(de)te kohta lisateavet), millisel juhul on tegemist tehinguotsusega.
  2. Ebaausa kauplemisvõtte ja eksitava reklaami hindamisel ei ole oluline, et tarbija satuks eksimusse, piisab tõenäosusest, et tarbija võib sattuda eksitusse. Kauplemisvõtteks loetakse kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt asja ostmisega (

§ 13). Reklaamiseaduse (Rek

S) § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. 8.1. Ebaausa kauplemisvõtte sätted on

-i üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2005/29/EÜ (edaspidi Direktiiv 2005/29), mistõttu tuleb nimetatud sätteid tõlgendada kooskõlas direktiiviga. Direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise suuniste1 kohaselt tagatakse direktiiviga, et tarbijaid ei eksitataks, nad ei puutuks kokku agressiivsete kaubandustavadega ning et ettevõtjate esitatud mis tahes väide oleks selge, tõepärane ja tõendatud, võimaldades tarbijal teha teadlikke ja otstarbekohaseid valikuid. Regulatsioon kohaldub nii müügieelsele turustusele kui ka nendele avaldustele, mis tehakse peale lepingu sõlmimist. Kohaldamissfääri kuuluvad ka veebileheküljed, mida kaupleja otseselt või kaudselt võib mõjutada. 8.2. Eksitava kauplemisvõtte puhul eristatakse eksitavat tegevust ja eksitavat tegevusetust. Mõlemal juhul tuleb hinnata kauplemisvõtte mõju keskmise tarbija majanduskäitumisele. Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme kauba või teenuse kauplejaga seotud asjaolu suhtes, isegi kui esitatud teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0163 4

(9)3-18-1416 8.
  1. Tarbija võib toote või teenusega seoses teha väga erinevaid tehinguotsuseid, mis ei ole ainuüksi otsused sooritada (või mitte sooritada) ost, millel on lepinguõiguslikud tagajärjed. Tehinguotsuseks on ka näiteks otsus minna müügikohta või poodi, (nt pärast poeaknal või tänaval reklaamtahvlil oleva kuulutuse lugemist), otsus nõustuda ettevõtja või tema esindaja müügiesitlusega ning otsus jätkata veebis broneerimist. Kaubandustava saab käsitada ebaausana mitte ainult juhul, kui see tõenäoliselt paneb keskmise tarbija toodet ostma või mitte ostma, vaid ka juhul, kui see tõenäoliselt paneb tarbija kulutama rohkem aega tegema otsust toodet või ettevõtjat mitte vahetada. 8.
  2. Seega ei piira direktiiv tehinguotsuse testi rakendamist üksnes selle hindamisele, kas tarbija majanduskäitumist (s.t tema tehinguotsuseid) on tegelikult moonutatud. Siseriiklikud täitevasutused peavad uurima nii konkreetse juhtumi fakte ja asjaolusid (s.t in concreto), kui hindama ka kaubandustava mõju tõenäosust keskmise tarbija tehinguotsusele (s.t in abstracto). Kauplemisvõtte hindaja ei pea tuvastama, kas tarbija ka tegelikkuses tegi tehinguotsuse, vaid piisab selle tuvastamisest, et esineb võimalus, et tarbija võib seda tüüpi kauplemisvõtte korral teha tehinguotsuse, mida ta muidu poleks teinud.
  3. Ebaaus kauplemisvõte on muuhulgas ka eksitav reklaam. Vastavalt RekS § 4 lõikele 1 on keelatud reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti. 9.
  4. Domeeninimi on samuti üks kauba või teenuse turunduse viise, võimalus reklaamida oma teenust või toodet. Reklaamteadaandena võib olla käsitletav otsingumootori andmebaasi niisuguse domeeninime sisestamine, millel on ettevõtja pakutavate kaupade või teenuste edendamise omadused ja mida internetis tegelikult kasutatakse. Domeeninime niisugune kasutamine on käsitletav sellise teadaande esitamisena, millel – arvestades sellele domeeninimele omast müüki edendavat eesmärki – on reklaami tunnused (RKTsKo 3-2-1-4-06, p 49). 9.
  5. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas C-657/11 sedastanud, et direktiivi 84/450 artikli 2 punkti 1 ja direktiivi 2006/114 artikli 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätetes määratletud mõiste „reklaam” hõlmab sellises olukorras, nagu põhikohtuasjas, domeeninime kasutamist ja metasiltide kasutamist veebisaidi metaandmetes. Domeeninime kasutamise ilmselge eesmärk on domeeninime omaniku kaupade või teenuste müügi edendamine. Domeeninime kasutamisega seotud küsimusi Euroopa Kohus analüüsinud ka oma
  6. juuli 2013 otsuses kohtuasjas C-657/11 Belgian Electronic Sorting Technology NV versus Bert Peelaers, Visys NV. Domeeninime olulisust ja selle mõju tarbijatele on vastustaja käsitlenud ettekirjutuse punktis 1.
  8. Sõna „pank“ kasutamisega domeeninimes sisendatakse ja luuakse tarbijatele ettekujutus, et selle nime alt leitakse krediidiasutusele kuuluv veebilehekülg ning ärgitatakse seeläbi tarbijat veebilehte külastama ja tutvuma pakutavate kaupade ja teenustega. Vastustaja hindab tõenäoliseks, et isegi juhul, kui tarbija näeb domeeninime või e-posti aadressi koos muu infoga, tekitatakse keskmises tarbijas ikkagi huvi pangateenuse suhtes ja kallutatakse tarbijat tegema otsust astuda edasisi samme just kaebaja poolt pakutavate toodete osas (nt minema veebisaidile, et saada too(de)te kohta lisateavet), sest kaebaja poolt pakutavad teenused on väga lähedased krediidiasutuste poolt pakutavatele finantsteenustele. 10.
  9. Krediidiasutuse seaduse (KAS) § 4 lg 1 kohaselt on õigus, avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata, ainult krediidiasutustel. Vastavalt KAS § 12 lg-le 1 on aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus kohustatud kasutama oma ärinimes sõna „pank“, ühistuna asutatud krediidiasutus sõna „ühistupank“. Sama 5
(9)3-18-1416 lg 2 sätestab, et sõna „pank“ või „ühistupank“ või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus. 10.
  1. Kaebaja ei ole krediidiasutus vaid on finantseerimisasutus KAS-i ja hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) mõistes. HLÜS § 3 kohaselt on hoiu-laenuühistu (edaspidi ka HLÜ) finantseerimisasutus, mille peamine ja püsiv tegevus on HLÜS §-s 6 nimetatud tehingute tegemine. HLÜS § 6 lg 1 kohaselt on HLÜ peamine ja püsiv tegevus oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine: hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja faktooring; liisingutehingud jne. HLÜS § 4 lg 1 kohaselt peab hoiu-laenuühistu ärinimi sisaldama täiendit «hoiu-laenuühistu» ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime. 10.
  2. Kokkuvõtvalt öeldes, nii pank kui ka ühistupank on krediidiasutused, kuid HLÜ näol on tegemist finantseerimisasutusega. Lihtsustatult on erinevus krediidiasutuse (pangaga) selles, et krediidiasutus võtab hoiuseid vastu avalikkuselt ehk eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt, HLÜ on aga ühistuline rahaasutus, mille peamine tegevus on oma liikmetele hoiuseid ja laene pakkuda. Krediidiasutuse asutamiseks kehtivad oluliselt rangemad nõuded kui HLÜ-dele ning krediidiasutusel tuleb tegutsemiseks saada tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Tarbijate jaoks on äärmiselt oluline ka asjaolu, et eraisikute pangas olev raha on panga pankroti korral riigi poolt tagatud, HLÜ puhul puudub riiklik tagatisskeem hoiustajatele raha tagasi maksmiseks pankroti korral.
  3. Vastustaja ei nõustu kaebaja vastuväidetega, mis puudutavad keskmise tarbija ning tema käitumise käsitlust. Lisaks vastustajale reaalselt laekunud pöördumistele, mille põhjal leiab kinnitust tarbija eksitamine, on vastustaja hinnanud ning pidanud tõenäoliseks, et keskmine tarbija võib olla mõjutatud kaebaja poolt domeeninimes, kontaktandmetes jm veebilehel avaldatud infos sõna „pank“ kasutamisest ning jõuda järeldusele, et tegemist on krediidiasutusega, luues sellega tarbijatele kuvandi usaldusväärsest ja turvalisest keskkonnast. 11.
  4. Nii

-i seletuskirjast kui ka Euroopa Komisjoni suunistest tuleneb, et keskmise tarbija test ei ole statistiline test. Kaubandustavade mõju hindamisel on aluseks keskmine tarbija, kelle Euroopa Kohus on määratlenud järgmiselt: „[---] et teha kindlaks, kas konkreetne kirjeldus, kaubamärk või reklaamtekst on eksitav, tuleb arvesse võtta mõõdukalt teavet omava, mõõdukalt tähelepaneliku ja ettevaatliku keskmise tarbija eeldatavaid ootusi“. Sellegipoolest ei ole keskmine tarbija ebaausate kaubandustavade direktiivi alusel isik, kes ei vaja erilist kaitset, sest ta on võimeline hankima olemasolevat teavet ja selle põhjal mõistlikult käituma. 11.

  1. Euroopa Komisjoni suunistest nähtub, et mõistlikult tegutsev tarbija eeldab üldjuhul, et saadud teave on õige ja täpne. Mõistlikult tegutsev tarbija ei ole kohustatud üle kontrollima kogu talle edastatud sõnumi sisu täpsust, välja arvatud juhul, kui sõnumi edastaja soovitab tal seda tungivalt teha või kui sõnumi tekstis leidub selge viide sellisele kohustusele. Vastustaja leiab, et ka antud juhul, kui domeeninimes ja e-posti aadressis ning mujal ettevõtja veebilehel (nt antud juhul ka iseteeninduskeskkond) viidatakse ettevõtjale kui krediidiasutusele, kasutades sõna „pank“ ning pakkudes ise seejuures pankadega sarnaseid ning kohati identsed teenuseid, on keskmisel tarbijal põhjust eeldada, et veebilehel www.yhistupank.ee tegutseb krediidiasutus ning see mõjutab tarbijat tehinguotsuseid tegema. 11.
  2. Kuna ebaausa kauplemisvõtte (sh eksitava kauplemisvõtte) ja ka eksitava reklaami hindamisel tuleb hinnata seda, kas kauplemisvõte (sh reklaam) avaldab tarbijatele tehinguotsuste tegemisel tõenäoliselt (s.t arvatavasti) eksitavat mõju, siis ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, et kaebaja domeeninimi ja veebileht eksitas vaid kahte tarbijat ning seetõttu pole põhjust rääkida tarbijate eksitamisest. Siiski annavad antud juhul vastustajale esitatud tarbijate pöördumised ja vihjed kindla kinnituse selle kohta, et tarbijatele on jäänud ebaselgeks see, kas kaebaja näol on tegemist on pangaga või mitte. 6

(9)3-18-1416
  1. Vastustaja käitumine ei ole kaebaja suhtes diskrimineeriv. Kaebaja poolt käsitletud olukorrad sõna „pank“ kasutamise osas ei ole võrreldavad. Riigikohus on võrdse kohtlemise kohta sedastanud: „Küsimus kahe isiku, isikute grupi või olukorra ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest või põhjendamatusest (s.o meelevaldsusest) saab tekkida üksnes juhul, kui erinevalt koheldavad grupid on omavahel võrreldavad, s.t konkreetse diferentseerimise aspektist analoogilises olukorras (vt Riigikohtu üldkogu
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05, p 40).8 12.
  4. Sõna „pank“ kasutus kaebaja poolt, kes pakub pankadega sarnaseid teenuseid, ei ole võrreldav kaebuses toodud teiste isikutega (nt Toidupank, kes aitab puuduses elavaid inimesi; Elamuspank, kui sündmuste korraldaja või lepingute koostamise tegevusalal tegutsev Lepingupank). Vastustaja kohtleb isikuid võrdselt olukorras, kus järelevalve subjektide tegevus ja tegevusega kaasnevad riskid on võrreldavad. 12.
  5. Vastustaja leiab, et ka teiste isikute õigusrikkumised ei muudaks õiguspäraseks kaebaja tegevust ega annaks alust ettekirjutuse tühistamiseks. Samas peab vastustaja vajalikuks rõhutada, et lisaks kaebajale on analoogsetes juhtumites läbi viidud järelevalvemenetlused ka mitme teise finantsvaldkonnas tegutseva ettevõtja (sh kaebaja tütarettevõtja) suhtes, kus eksitava kauplemisvõtted on tuvastatud. Menetluse tulemusel on need isikud loobunud eksitava kauplemisvõtte kasutamisest ning asendanud seni kasutuses olnud kontaktandmed või info veebilehel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  6. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustun ettekirjutuses ja vastustaja poolt kohtule esitatud vastuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele selgitan järgmist.
  7. Poolte vahel pole vaidlust, et kaebaja kasutas enne vastustaja poolt ettekirjutuse tegemist domeeninime www.yhistupank.ee ja e-posti aadressi info@yhistupank.ee ning et kaebaja veebilehel viidati iseteeninduskeskkonnale kui internetipangale. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kaebaja ei olnud ettekirjutuse tegevuse eelsel perioodil ega ka käesoleval ajal krediidiasutus KAS mõttes, vaid tegutses finantseerimisasutusena, mille tegevust reguleerib peamiselt HLÜS.
  8. Kaebaja ei vaidlusta otseselt ka seda, et domeeninime kasutamist saab pidada kauplemisvõtteks.

§ 13

lg 1 kohaselt on kauplemisvõte

tähenduses kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt asja ostmisega. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Ka Euroopa Kohus on asjas C-657/11 on väljendanud seisukohta, et domeeninime kasutamist saab pidada reklaamiks ning seega kaubandusvõtteks. 16. Kaebuse peamiseks argumendiks on see, et kaebaja domeeninimi, e-posti aadress ega iseteenindusena pakutav internetipank ei eksita tarbijaid, kuna ei näe kunagi domeeninime või eposti aadressi ilma konteksti tekitava taustinformatsioonita. Samuti, et antud juhul ei ole kaebajale etteheidetava kauplemisvõtte kasutamine tõendatud, sest väidetavalt on eksimusse sattunud vaid kaks tarbijat. Seega on ebaõige vastustaja seisukoht keskmist tarbijat eksitava kauplemisvõtte kasutamise kohta. Lisaks leiab kaebaja, et vastustaja suhtub kaebajasse diskrimineerivalt, sest samal ajal, kui vastustaja keelas kaebajal domeeninime www.yhistupank.ee kasutamise, 7

(9)3-18-1416 tegutsevad turul probleemideta juriidilised isikud, kes pole krediidiasutused, kui kasutavad sõna „pank“ oma ärinime.
  1. Ma ei nõustu kaebajaga selles, et asjaolu, et tarbija näeb kaebaja domeeninime, e-posti aadressi ja iseteeninduskeskkonda vaid koos kaasneva taustainformatsiooniga, välistab tarbija eksitusse sattumise. 17.
  2. Esiteks on vastustaja kohtule esitatud vastuses selgelt välja toonud, et antud juhul võib tarbija otsingumootoreid kasutades leida kaebaja domeeninime ja kontaktandmed ilma täiendava taustinformatsioonita või koguni lisainformatsiooniga, mis viitab üheselt pangateenustele (vastustaja 03.09.2018 vastus kohtule p 35). Kaebaja ei ole seda vastustaja väidet ümber lükanud. Teiseks olen seisukohal, et vaatamata sellele, kas tarbijal on olemas juurdepääs taustinformatsioonile või mitte, tuleb kaebaja poolt sõna „pank“ kasutamist lugeda igal juhul tarbijat eksitavaks kauplemisvõtteks, mis mille kasutamine on keelatud (

§ 14, Rek

S § 4). 17.2.

§ 16

lg 2 esimese lause järgi peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb, või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Tehinguotsuse mõiste on seejuures laiem, kui üksnes lepinguõiguslikke tagajärgi toov otsustus (otsus kaup või teenus soetada), selleks on ka otsus minna müügikohta, otsus nõustuda müügiesitlusega ning otsus külastada edasise info saamiseks veebilehte. Kaubandustava tuleb käsitada ebaausana mitte ainult juhul, kui see tõenäoliselt paneb keskmise tarbija toodet ostma või mitte ostma, vaid ka juhul, kui see tõenäoliselt paneb tarbija kulutama rohkem aega tegema otsust kas toodet või toodet soetada. 17.

  1. Nõustun siinkohal vastustajaga, et kuivõrd kaebaja ei ole krediidiasutus (s.t ei pank ega ühistupank) ning, et finantsvaldkonda reguleerivad õigusaktid teevad selgelt vahet hoiulaenuühistutel, pankadel ja ühistupankadel, kehtestades seejuures oluliselt erinevad nõuded järelevalve ning tagatiste osas, on tõenäoline, et tarbijas tekitab teenuse osutaja puhul viite „pank“ nägemine eeskätt positiivset emotsiooni. Selline viide mõjutab seega tarbija usaldust ja kallutab seeläbi tehinguotsuseid tegema. Finantsvaldkonna kontekstis on sõna „pank“ kasutamisel keskmisel tarbijal põhjust eeldada seose olemasolu krediidiasutusega. 17.
  2. Seega on kaebaja poolt sellisel kujul domeeninime ja kontaktandmete kasutamine eksitav ka juhul, kui seal oleks taustinformatsioon pakutavate teenuste kohta, mis sarnanevad krediidiasutuse poolt pakutavate teenustega. On tõenäoline, et viide krediidiasutusele takistab tarbijal tegemast teadlikku valikut või paneb ta tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud ja esineb tõenäosus, et keskmine tarbija samas olukorras teeks sama tehinguotsuse.
  3. Samuti ei kummuta vastustaja ettekirjutuses toodud järeldusi kaebaja väide, et käesoleval juhul ei ole eksitava kauplemisvõtte kasutamine tõendatud, sest reaalselt on eksimusse sattunud vaid kaks tarbijat ning seda ei saa kuidagi pidada keskmise tarbija eeldatavaks käitumiseks. 18.
  4. Vastustaja on ettekirjutuse p-des 1.11 ja 1.12 analüüsinud kaebaja sellesisulist vastuväidet, samuti leiab asjakohase põhjaliku selgituse vastustaja poolt kohtule esitatud vastusest (vastuse p-id 43, 55 ja 56). Vastustaja viitab, et olemasoleva seadusandluse ja kohtupraktika kohaselt ei tule mõistet „keskmine tarbija“ mõõta kvantitatiivselt või statistiliselt vaid kaubandustavade mõju hindamisel peab asjakohane asutus hindama mõõdukat teavet omava, mõõdukalt tähelepaneliku ja ettevaatliku tarbija eeldatavaid ootusi ning hindama kaubandustava mõju tõenäosust keskmise tarbija tehinguotsusele. Vastustaja on minu hinnangul haldusmenetluse käigus neid asjaolusid põhjalikult analüüsinud ning toonud vastavad kaalutlused välja ka vaidlustatavas ettekirjutuses. 8

(9)3-18-1416
  1. Kaebaja viide tema väidetavale diskrimineerimisele on kohatu. Kaebaja poolt viidatud isikud, kes samuti kasutavad oma ärinimes sõna „pank“ ei ole kaebajaga võrreldavad ning seega ei ole võrreldavaks olukorraks ka sõna „pank“ kasutamine nende isikute poolt. 19.
  2. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral (RKHKo 3-3-1-61-01, p 5 ja 3-3-1-65-06, p 25). Et teha kindlaks, kas keegi on kellegagi (miski millegagi) võrdne või ebavõrdne, peab olema vähemalt kaks isikut, isikute gruppi või faktilist asjaolu, keda või mida omavahel võrrelda (vt Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, § 12 kommentaaride p 7). 19.
  3. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, on võrreldavateks isikuteks finantsteenuseid pakkuvad isikud, kes ei ole krediidiasutused KAS mõistes ning kontrolli esemeks olukord, kus sarnases valdkonnas tegutsevad isikud kasutavad oma domeeninimes, kontaktandmetes või muul viisil oma tegevust reklaamides sõna „pank“. Isikud, kelle tegevusele kaebaja viitab (nt Toidupank, Dokumendipank, Lepingupank jt) ei tegele finantsteenuste osutamisega. Seega ole käesoleval juhul tegemist võrreldavate olukordadega ning seeläbi ka isikute ebavõrdse kohtlemisega. Võrreldavaks isikuks ei ole ka Eesti Pank, kuivõrd tegemist on seaduse alusel loodud avalik- õigusliku juriidilise isikuga, mille tegevust reguleerib Eesti Panga seadus. 19.
  4. Täiendavalt on vastustaja viidanud ka mitmele, kaebajaga sarnaseid teenuseid pakkuvate isikute (sh kaebaja tütarettevõtja), osas läbi viidud järelevalvemenetlusele, mille tulemusena on isikud oma senist praktikat vastavalt muutnud ja kõrvaldanud võimalikule eksitavale kauplemisvõttele viitava teabe. Puudub põhjus vastustaja sellekohases informatsioonis kahelda. See kinnitab aga veelkord, et vastustaja tegevust ei saa käsitada kaebajat diskrimineerivana.
  5. Neil põhjendustel jätan kaebuse rahuldamata.
  6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.