1-12-9573/246

(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 20.10.

1. Kinnipidamisasutusest Indrek Kruuvi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud seitse korda vägivaldse kuriteo eest, mis on enamasti sooritatud grupis ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on vormistatud tööle koristajana, kuid keeldunud, osalenud sotsiaalprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening, ITK järgi psühholoogilisel nõustamisel, sõltlaste rühmas MTÜ teekond, terviserühmas MTÜ teekond, läbinud
2. klaasi ja osalenud erinevatel vestlustel. Isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused, millest viimane on tööst keeldumise eest. Indrek Kruuv on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile x. Tegemist on Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond MTÜ-ga ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis Uus põlvkond direktor, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Süüdimõistetul on 11.klassi haridust. Samuti läbis Tartu KHK-s keevitaja ja tisleri I õppemooduli. Kinnipeetav väidab, et õppis vabakuulajana Mainoris IT-eriala ja samuti Mereakadeemias (madrus ja väikelaeva juht), vangistuse tõttu jäid eksamid sooritamata. Isik on enamuse oma tööealisest elust viibinud vanglates, ametlik töökogemus puudub. On plaaninud avada oma ehitusfirmat, Tartu Vanglas töötanud varasema vangistuse ajal 3 kuud. K-raha andmetel 30.07.2019 seisuga isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 17 781, 29 eurot ning vabanemisfondis 851,87 eurot. Isikul enda sõnul eraisiku pankrott. Vabanemisjärgselt Indrek Kruuvil töökoht puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas. Samuti on isikul olemas töö leidmiseks vajalikud oskused (tisler, keevitaja). Indrek Kruuv`i päritoluperekonda kuuluvad õed ja vennad. Kinnipeetaval on olemas toetav lähivõrgustik. Lähedastega suhtleb tihedalt telefoni teel, käidud on ka kokkusaamistel vanglas. Isik on kuriteod toime pandud baarides, baaride lähedal või sealt tulles, seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi. Alkoholijoobes kaotanud enesekontrolli. Kinnipeetav ei pea alkoholi enda põhiprobleemiks, kuid saab aru selle kahjulikust mõjust oma tervisele ja käitumisele. Isik on lugenud väga palju psühholoogilist ning filosoofilist kirjandust. Analüüsib nii oma minevikukäitumist kui ka praegust käitumist paljudest teooriatest lähtuvalt ning vestlustes soovib minna sügavuti ning kaasata arutellu ka paljusid muid valdkondi. On motiveeritud alkoholi tarbimisest hoiduma. On varasemalt proovinud erinevaid narkootilisi aineid, kuid ei ole süstemaatiliselt tarvitanud. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Isik hindab tervist üldiselt heaks. Varem esinenud psühhiaatrilised probleemid, varasemalt on saanud aastaid medikamentoosset ravi. Oma kuritegudes saab aru toimepandud kuriteo tagajärgedes, aga toob välja, et süüdlasi on rohkem kui ainult tema. Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest on seni olnud paljasõnaline, pannud toime uusi kuritegusid, sõnade kohaselt mõistab hukka vägivalla ja oma kuritegeliku käitumise. Ohustatud on avalikkus, ühiskond tervikuna ning isikud, kellega tekib konflikt. Oht seisneb ettearvamatuses, kontrollimatus vägivalla kasutamises samuti narkootikumide levitamises. Ohtu suurendavad alkoholi tarbimine, psüühilised probleemid, impulsiivsus. 2

(4)Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Indrek Kruuvi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Indrek Kruuvile katseaeg 20.04.2023 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Indrek Kruuvile järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Elukoht, kuhu soovib Indrek Kruuv elama asuda, vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond direktor on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Viru Vangla, arvestades Indrek Kruuvi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Indrek Kruuvi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 19.09.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, ta on motiveeritud muuta enda eluviisi. Vabaduses soovib asuda tööle. 2019.a veebruaris keeldus tööst kuna oli soov minna kartserisse, et veeta aega iseendaga. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Indrek Kruuvi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Indrek Kruuvi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristatust - tapmise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab viiendat korda, isikul on mitu kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh tööst keeldumise eest. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Indrek Kruuvi käitumisele paremat mõju. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Indrek Kruuvil on olemas toetav lähivõrgustik, elukoht ja on läbinud vanglas erinevad programmid ja osalenud vestlustel. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vangistuse karistuse täitmisele ning käitumist nii vabaduses kui vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht kuidagi takistab Indrek Kruuvit uute kuritegude toimepanemast. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik ja 3

(4)vägivaldne, mis seisnes selles, et ta pani teise isiku tapmise. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud talle kohtulahenditega ettenähtud kohustuste ja nõuete täitmisest ning ta pani katseaja kestel uue kuriteo toime. Seega Indrek Kruuv ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud uue kiriteo toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Indrek Kruuvi isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha ja toetava lähivõrgustiku olemasolu) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, distsiplinaarkaristuste olemasolu). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Indrek Kruuvi Pärnu Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 4