Obsah (9)

§ 150§ 429§ 432§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4618 Tsiviilasi K. P

§ 150lg 2 p 2 alusel.

1

1. Kohus edastas hageja taotluse ja menetluskulude nimekirja kostjale seisukoha esitamiseks, kuid kostja kohtu määratud tähtajaks seisukohta esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal

§ 429

lg 1 alusel õigus hagist loobuda.

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et

§ 429

lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid loobumise avalduse vastuvõtmise, puuduvad. 6. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 7. Juhindudes

§ 150

lg 2 p-st 2 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega. Hageja on hagiavalduse esitamise tasunud riigilõivu 300 eurot. Hageja taotlusel kuulub K. P. arveldusarvele nr xxx tagastamisele 150 eurot tasutud riigilõivust. 8.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et kuna hageja on soovinud hagist loobuda seoses kostja poolt korteriomandi üleandmisega hagejale, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 10. Tsiviilasja toimiku ja Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot (tlk 6). Kuivõrd kohus tagastab käesoleva määrusega hagejale pool tasutud riigilõivust

§ 150

lg 2 p 2 alusel, leiab kohus, et antud juhul kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 150 eurot ulatuses.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 780 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 12.03.2019 nõupidamiseks kliendiga seoses hagi esitamisega 0,5 tundi, 26.03.2019 hagiavalduse koostamiseks (tlk 2), lisade süstematiseerimiseks 1,5 tundi, 11.06.2019 kostja vastustega tutvumiseks 0,25 2 tundi, 12.06.2019 kohtunõudele vastamiseks 0,25 tundi (tlk 21), 13.07.2019-16.07.2019 kirjavahetuseks kostjaga 1 tund ja 17.07.2019 xxx korteriomandi vastuvõtmisel osalemiseks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust, esitatud lisadest ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 5 tunni ulatuses.
2. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) on 5 tundi, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 780 eurot (koos käibemaksuga).
4. Hageja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 930 eurot, millest 150 eurot on riigilõiv ja 930 eurot õigusabikulud. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 16.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3