Obsah (10)

§ 436§ 442§ 657§ 654§ 238§ 232§ 652§ 231§ 237§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-12999

§ 436

lg-st 1 tulenevat põhjendamiskohustust, kuna otsuses on viidanud vaid materiaalõiguse normidele, aga ei ole põhjendanud piisavalt, kuidas kohus oma otsuseni jõudis ning millistele tõenditele otsuse tegemisel tugines; 2) rikkus maakohus

§ 442

lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust, kui jättis täielikult tähelepanuta apellandi

1. jaanuaril 2019 esitatud menetlusdokumendi koos tõenditega. Samuti on maakohus jätnud arvestamata kõik tõendid, et apellant ei olnud teadlik A.A. makseraskustest enne maid-juunit 2018; 3) ei oma maakohtu arvamus apellandi ja vastustaja peresuhte tavapärasuse osas tähtsust, kuna kohtuotsuses viidatud asjaolusid ei ole käesolevas menetluses arutatud ning sellekohaseid väiteid ja tõendeid ei ole vastustaja esindaja kohtule esitanud; 4) ei vasta väide apellandi raskest rahalisest seisust tõele. Apellant on töötanud kogu aeg ja tema töötasu on keskmiselt 2000 eurot (netos). Seega on kohus tuginenud asjaolule, mis on väär ja tõendamata ning ei oma käesolevas asjas tähendust; 5) on kohtu väide, et A.A. võttis esimese laenu kinnistule vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamiseks tõendamata ja arusaamatu; 6) ei kajasta
2. detsembri 2018 kohtuistungi protokoll ja maakohtu otsus täpselt apellandi edastatud selgitusi. Kohtuistungi salvestusel on selgelt kuulda, et apellant selgitas „…Teiseks miks ma selle kinkelepingu tegin, sest mina ei teadnud mitte midagi nendest võlgadest, et oli see, et ma tahtsin pangast laenu võtta, ma nüüd ka võtsingi, et A.A. võlgu maksta, et oma konto korda teha ja tema vastutab oma asjade ette ise….“ Seega ei ole õige maakohtu väide, et apellant 4 võttis laenu A.A. võlgade tasumiseks juba enne kinkelepingu sõlmimist. Istungi lindistuselt on selgelt kuulda, et apellant võttis laenu A.A. võlgade tasumiseks peale nendest teadasaamist; 7) ei olnud apellant võlgadest teadlik enne maid-juunit 2018, mistõttu ei ole kinkelepingu tühistamiseks alust (RKTKo 3-2-1-39-08 p 13).
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et apellandi etteheited kohtule materiaalõiguslike normide otsuses märkimata jätmise kohta ei ole asjakohased. Kohus peab otsuses võtma seisukoha asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ning kohus seda ka tegi. Kostja kohustus oli tõendada kohtule, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Seda kohustust on kohus kostjale selgitanud. Kohus on kohtuotsuses analüüsinud õigesti asjaolusid, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et kostja vastuväited ei ole kohtu hinnangul usutavad, sest kohtul on menetluslik õigus lugeda poolte esitatud väited ja tõendid ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitteusutavateks. Vastustaja toob välja, et esitas
4. detsembril 2018 väited ja põhistused seoses apellandi väidetu usutavusega. Vastustaja hinnangul ei ole apellandi rahaline seis ja asjaolu, milleks esimene laen võeti, olulised. Apellant on vääralt juhindunud Riigikohtu
5. septembri 2005 lahendist 3-2-1-70-05, kuna nimetatud 2015 aasta vaidluses on selle lahendamisel kohaldatud pankrotiseaduse sätteid, mis on toodud hetkel kehtivas pankrotiseaduse §-des 108 lg 2, 109 lg 1 ja 110 lg 1 p
6. Käesoleval juhul on kohus tagasivõitmise hagi rahuldamisel tuginenud PankrS §-des 108 lg 2, 109 lg 1 ja § 111 lg 1 p 2 sätestatule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellandi kanda. 7. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8) ulatuses, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8.

Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 reguleerib kinkelepingu tagasivõitmist. Maakohus tuvastas materiaalõiguse normi kohaldamiseks (PankrS § 111 lg 1 p 2) tähtsad asjaolud (tehing sõlmiti aasta ja kolm kuud enne ajutise halduri nimetamist; võlgnik oli makseraskustes juba neli aastat enne kinkimist; võlgnik kinkis ära oma ainsa vara, muutes end täiesti varatuks ja sellega kahjustas võlgnik teadlikult võlausaldajate huve; kingisaaja oli kinkija lähikondne) ning ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid

§ 654lg 6 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuvastanud faktilised asjaolud õigesti asjas esitatud tõendite alusel. Ringkonnakohus möönab, et kuigi otsuses ei ole igakordselt konkreetsetele tõenditele viidatud, on maakohus tuvastatud asjaoludele kohaldanud materiaalõigust õigesti. 5

1. Iseenesest on õige apellandi väide, et maakohus jättis
2. jaanuari 2019 menetlusdokumendile lisatud tõendid tähelepanuta ja ei hinnanud neid ning rikkus sellega menetlusõiguse norme. Kuna maakohus ei keeldunud neid tõendeid asja juurde võtmast, võis menetlusosaline eeldada, et tõendid on asja juurde võetud. Maakohus pidi hiljemalt otsuses märkima, miks ta tõenditega ei arvesta (

§ 238

lg 5) või neid tõendeid

§ 442

lg 8 ja

§ 232lg 1 alusel hindama.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsuses tõendeid käsitletud ei ole. Siiski pole praegusel juhul tegu menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Kostja soovis 11. jaanuari 2019 tõenditega tõendada, et võlgniku lähikondne ei teadnud, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Sellist asjaolu ei ole aga PankrS § 111 lg 1 p 2 kohaldamiseks vaja tõendada. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada (

§ 238lg 1 p 1).

Kuna 11. jaanuari 2019 menetlusdokumendis sisalduvad tõendid ei olnud asjakohased, pidanuks maakohus jätma need asja juurde võtmata. Sellepärast ei hinda neid tõendeid ka ringkonnakohus ega arvesta nendega

§ 652lg 2 alusel.

9. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et väär on vastustaja seisukoht, et juhul, kui kohus ei pea asjaolu usutavaks, ei pea ta selle asjaolu tõendamiseks esitatud tõendeid hindama ja analüüsima. Tõendama ei pea asjaolu, mis on üldtuntud (

§ 231

lg 1) või mis on vastaspoolel omaks võetud (

§ 231lg 2).

Kui faktiline asjaolu ei ole üldtuntud või omaks võetud ning selle asjaolu tõendamine on materiaalõiguse normi kohaldamiseks vajalik, peab kohus väite tõendatuks või mittetõendatuks lugemiseks hindama tõendeid, mitte lähtuma usutavusest. Eluline usutavus või mitteusutavus ei ole tõendamisest vabastamise alused. Samuti ei või kohus jätta tõendit hindamata põhjusel, et asjaolu pole eluliselt usutav. 10. Maakohus andis menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks, mis saabus pärast viimast istungit. Ringkonnakohtu arvates polnud selleks mõistlikku põhjust ja see ei olnud kooskõlas menetlusõigusega. Reeglina tuleb esitada tõendid eelmenetluses (

§ 237lg 1).

Kohus ei või liikuda järgmisele menetlusstaadiumile enne, kui tõendid on esitatud ja vaidlusaluste asjaolude ring on välja selgitatud. Menetlusosaliste jaoks peaks olema selge, millal lõpeb eelmenetlus ja millised tõendid on asja juurde võetud. Siiski ei ole ka see selline rikkumine, mis tooks kaasa kaevatud otsuse tühistamise, kuna ka menetlusnormide järgimisel oleks tulnud teha samasugune otsus. 11. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Kuna vastustaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi