KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-13976 Tsiviilasi A.P. hagi D.P. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1492 eurot 50 senti Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- jaanuari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.P. i apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) D.P. (isikukood XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman Vastustaja (hageja) A.P. (isikukood XXXXXXXXXX ) RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- jaanuari 2019 otsus muutmata.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus D.P. i kanda.
- Määrata, et A.P. l hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.P. (hageja) esitas
- septembril 2018 Viru Maakohtule hagi D.P. i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja 21-aastaseks saamiseni (s.o
- septembrini 2021). Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab koos emaga kahetoalises üürikorteris. Hageja õpib gümnaasiumi
- klassis. Sellel õppeaastal on hageja kulud seoses järeleaitamistega suurenenud. Hageja kulud on 591 eurot kuus. Hagejal ei ole töötamiseks aega. Hageja on kostja ainus laps, hageja emal on lisaks hagejale veel üks laps. Hageja ema vara, millele kostja viitab, on ema abikaasa omandis.
- Kostja nõustus maksma elatist 210 eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni (s.o kuni
- juunini 2019). Selles summas on kostja elatist ka maksnud, kuna selles oli kokku lepitud hageja emaga. Elatise nõue seadusega ettenähtud määras ei kehti täisealise lapse puhul. Nõue on liiga suur ning kostja sissetulek ei võimalda tal seda täita. Kostja brutosissetulek on 860 eurot (netosissetulek 660 eurot). Hagejal on sissetulek, mis on seotud arvutitehingutega. Hageja ei ole esitanud tõendeid enda kulutuste kohta. Hageja emal on paremad varalised võimalused hageja ülalpidamiseks kostjast suuremas ulatuses. Kostja avaldas
- detsembri 2018 kohtuistungil, et ta keeldub elatise maksmisest. Kostja sissetulek ei võimalda tal maksta hagejale elatist isegi mitte gümnaasiumi lõpuni. Elatise maksmiseks on kostja võtnud võlgu. Hagejal on olemas piisavalt raha enda ülalpidamiseks. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- jaanuari 2019 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku
- oktoober 2018 kuni
- detsember 2018 eest summas 167 eurot 50 senti kuus ning alates
- jaanuarist 2019 summas 165 eurot kuus kuni hageja XX Gümnaasiumi lõpetamiseni (s.o kuni
- juunini 2019; õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). Maakohus määras, et elatis tuleb kanda hageja kontole. Kohtuotsuse 2 täitmisel tuleb arvestada oktoobris ja novembris 2018 kostja elatisena tasutud summasid. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatise nõude lahendamisel lähtuda perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-st
- Maakohtu hinnangul ei ole kõik hageja märgitud kulutused vajalikud. Põhjendatud ja vajalikeks kuludeks luges maakohus 4682 eurot 79 senti aastas ehk 390 eurot kuus. Maakohtu arvates on hageja jätnud arvestamata asjaoluga, et tema venna ülalpidamise peab tagama osaliselt ka viimase isa. Lisaks sellele on osa hageja kulutustest kaetud peretoetusega summas 55 eurot kuus (kostja on sellele ka viidanud). Asjaolu, et kostjal on korter ja hageja emal ei ole, ei ole praegusel juhul oluline. Kohus ei saaks kohustada kostjat võõrandama korteriomandit, kus kostja elab, hageja ülalpidamiskohustuse täitmise katteks. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et tal puudub ülalpidamiskohustus, kuna hageja on täisealine. Kuna hageja õpib gümnaasiumis (s.o omandab keskharidust), pidi kostja siiski ette nägema, et vähemalt hageja keskkoolis või gümnaasiumis õppimise ajal on kostjal kohustus hagejat üleval pidada. Kostja ei ole esitanud tõendeid hageja töötamise kohta. Töötamise registris ei ole andmeid hageja töötamise kohta. Kõik laenulepinguga (sh laenukaitse kindlustusega) seotud kulutused tuleb jagada kahega, kuna laen on võetud koos kaaslaenusaajaga. Sama kehtib ka kostjale kuuluva korteriomandiga seotud kulutuste kohta. Laenuleping on sõlmitud
- aastal. Laenukohustust võttes pidi kostja arvestama, et tuleb maksta elatist hageja ülalpidamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seis oleks septembrist 2018 oluliselt halvenenud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et isalt võetud laen on seotud elatise maksmisega hageja ülalpidamiseks. Kuigi hageja kontol on piisavad vahendid enda ülalpidamiskulutuste kandmiseks, ei anna see iseenesest alust hagi rahuldamata jätmiseks, vähemalt kuni ajani, mil hageja omandab keskharidust. Määravaks on siis asjaolu, kas hagejal on võimalus ise endale ülalpidamist teenida. Gümnaasiumis õppimise ajal hagejal selline võimalus/kohustus puudub. Hageja peamiseks ülesandeks on siiski hariduse omandamine, mitte endale ülalpidamise teenimine. Hageja ema on leidnud võimaluse koguda hageja ülalpidamiseks makstud elatist hageja tuleviku, sh kõrghariduse omandamise, jaoks. Kui kohus jätaks hagi rahuldamata, oleks tegemist ema „karistamisega“. Kui hageja kontol olevad rahalised vahendid on kogutud hageja edasiste õpingute tarbeks, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus kostja võib selle alusel vabaneda hageja ülalpidamise kohustusest. Maakohus arvestas, et kostja on
- a septembris, oktoobris ja novembris tasunud hageja ülalpidamiseks 210 eurot kuus (septembris oli tegemist alaealisele tasutud elatisega, oktoobris ja novembris vabatahtlikult tasutud elatisega). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada oktoobris ja novembris 2018 tasutud summadega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus täielikult ja saata tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et hagejal on õigus saada kostjalt ülalpidamist. Maakohtu käsitlus õppiva täisealiseks saanud lapse elatise nõude osas ei ole põhjendatud. Erinevalt alaealisest lapsest, määratakse täisealise ülalpidamist vajava isiku ülalpidamise ulatus PKS § 99 järgi kindlaks, lähtudes tema vajadustest. Perekonnaseaduse mõttest tuleneb see, et isikul on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui ta vajab abi, st tal endal ei ole piisavaid vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. 3 Kui kostja peab maksma hagejale elatist, tuleb selle suuruse määramisel arvestada ka seda, milline on hageja kummagi vanema varaline seisund ja võime anda hagejale ülalpidamist. Kostja viitab PKS § 105 lg-le 3 ning Riigikohtu
- juuni 2017 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-
- Hageja kontol oli
- detsembri 2018 seisuga 18 869 eurot, seega saaksid selle raha arvelt rahuldatud kõik hageja vajadused. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja ema kontol on 8177 eurot 67 senti, samas kui kostja kontol on 234 eurot 38 senti. On selge, et vanemate varaline seisund on erinev ning ema osa hageja ülalpidamises tema varalist seisundit arvestades suurem kui kostja osa. Maakohus ei ole sellele kostja väitele hinnangut andnud (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Maakohus on jätnud kohaldamata PKS § 105 lg 3, asudes seisukohale, et vanemad peavad andma hagejale ülalpidamist võrdsetes osades.
- Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ei ole otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaidlustatud ulatuses. Ringkonnakohtus ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatud hageja vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust 390 eurot kuus.
- Hageja on XX Gümnaasiumi
- klassi õpilane (I kd, tl 15). Eelduslikult lõppevad hageja gümnaasiumiõpingud
- juuniks
- PKS § 97 p-i 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppes tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (vt nt Riigikohtu
- oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
- Hageja ei ole vaielnud vastu sellele, et tema kontol oli
- detsembri 2018 seisuga 18 869 eurot. Üldjuhul tuleb täisealise isiku ülalpidamiseks vajamineva elatisnõude suuruse hindamisel arvestada temale kuuluva vara ja sissetulekutega. Ringkonnakohus leiab, et gümnaasiumis õppimine on aga üheks eelduseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamiseks ning toimetulekuks vajalike vahendite hankimist. 4 Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja kontol olev raha ei anna praegusel juhul alust hagi rahuldamata jätmiseks, vähemalt kuni ajani, mil hageja omandab keskharidust. Suur osa gümnaasiumi õppekavast läbitakse täisealisena. Maakohtu otsuse kohaselt oli hageja hoiusele kogunenud raha aastate jooksul, hageja ema ei kasutanud kostja makstud elatist ning tegi ka ise hageja kontole ülekandeid. Ringkonnakohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks tavaprogrammi alusel normaalajaga keskhariduse omandamise puhul oleks täisealiseks saamine kriteeriumiks lapse kontole aastate jooksul kogutud raha arvestamiseks teise vanema poolse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kuni lapse keskhariduse omandamiseni tuleb vanemal arvestada, et üldjuhul vajab tema laps ülalpidamist ka siis, kui ta saab täisealiseks. Hageja on täisealise gümnaasiumis õppiva lapsena õigustatud elatist saama ka juhul, kui talle on tuleviku kindlustamiseks teise vanema poolt kogutud raha.
- PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelnevast tulenevalt peavad vanemad PKS § 105 lg 3 kohaselt võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja ja hageja ema peavad andma hagejale ülalpidamist võrdsetes osades. Asjaolu, et hageja ema kontol on 8177 eurot 67 senti, samas kui kostja kontol on vaid 234 eurot 38 senti, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ajavahemikul
- novembrist 2017 kuni
- oktoobrini 2018 oli hageja ema neto-sissetulek kokku 8772 eurot 58 eurot, s.o keskmiselt 731 eurot 4 senti kuus (I kd, tl 169, 171) ning kostja neto-sissetulek 8656 eurot 70 senti, s.o keskmiselt 721 eurot 39 senti kuus (I kd, tl 167). Kostjale kuulub korteriomand (I kd, tl 138) ja sõiduk (I kd, tl 130). Hagejal ei ole kinnisvara ega sõidukeid. Eelneva tõttu võib asuda seisukohale, et kostja ja hageja emal on võrdväärne sissetulek ja varaline seisund, mistõttu nad peavad andma hagejale ülalpidamist võrdsetes osades. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtu määratud tähtajaks (
- märtsiks 2019) ei ole hageja menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu tuleb määrata, et hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 5 6