1-14-8332/60

(5)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.09.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 11.05.
2. Kinnipidamisasutusest Arvi Truu kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kümnendat korda (sealhulgas
3. aastal karistatud üliraske kehavigastuse tekitamise ja tapmise eest) ning vanglas kannab karistust kuuendat korda. Praegune kuritegu on jälle tapmine, mis viitab sellele, et isiku käitumismuster kordub. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on asotsiaalne eluviis ja alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja osalenud erinevatel vestlustel. Kinnipeetav oli mitu korda määratud tööle (koristaja ametikohale), kuid tema keeldus töötamast. Isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Enne vangistust puudus isikul kindel eluase, kuna ta elas Tallinnas Asula tänaval asuvas mahajäetud garaažis. Isikul ei ole kindlat vabanemisjärgset eluaset. Rahvastikuregistri andmetel isiku aadress on Põhja-Tallinna linnaosa. Peale võimalikku vabanemist on isikul võimalik pöörduda Tallinna Hoolekande Keskuse kodutute öömajja aadressil Alasi 8 või Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse öömajja aadressil Merelahe
4. Isikul on keskharidus. On elu jooksul omandanud erinevaid tööoskusi. Eesti keelega saab hakkama ning oskus on vangistuse jooksul paranenud. 18.07.2017 omandas riigikeele B1 taseme ning 31.10.2018 alustas B2 taseme õpet. 1980-ndatel töötas sõjaväeosas autojuhina. Pärast vanglast vabanemist
5. aastal on teinud juhutöid, olnud Töötukassas registreeritud tööotsijana alates oktoobrist
6. Isikul puudus piisav sissetulek, elatas end peamiselt Töötukassast makstavast abirahast ja pensionist, saanud ka toimetulekutoetust. Vangistuse ajal keeldub isik töötamast. On olemas teatavad oskused, mis aitavad töökoha leidmisel. K-Raha 19.08.2019 seisuga on isikul võlgnevusi summas 17 024,83 eurot, vabanemisfondis on 392,01 eurot. Võlgade likvideerimise vastu huvi ei näita. Peale vabanemist on võimalik pensioni taastamine ning Töötukassa poole pöördumine. Isiku lähivõrgustikku kuulub ema ja poeg. Enne vangistust kuulus isiku suhtlusringkonda palju kriminaalkorras karistatud ja asotsiaalse eluviisiga inimesi. Kohati võib isik olla mõjutatav, eriti peale alkoholi tarvitamist ja grupi mõjul. Praegune tapmine on toime pandud grupis. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, tema elustiil on riskiv ja hoolimatu. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes avaldub isiku agressiivne käitumine, ta kaotab enesekontrolli. Samas alkoholi kahjulikkust ja mõju tunnistab osaliselt. Pisendab probleemide tõsidust, ilmutab mõningast soovi tarvitamisest loobuda. Isik vajab alkoholi tarvitamisest loobumiseks tugevat toetust tugivõrgustikult. Isik põeb kopsuastmat ning on viibinud tervise halvenemisel perioodiliselt ja pikalt ravikuuridel Kose kopsuhaiglas. Seoses raske haigusega viibis alates 06.06.
7. a kuni 01.08.
8. a Tallinna vanglas, kus läbis ravikuuri. Vestlusel on avatud ning suudab ennast väljendada, sotsiaalsed oskused vastavad isiku vanusele ja taustale. On enda sõnul mõlemad tapmised toime pannud alkoholijoobes hetkeemotsiooni ajel, reaktsioonina ohvri käitumisele. Käitub impulsiivselt, kordab oma vigu, ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Konfliktsituatsioonides peab aktsepteeritavaks enesekehtestamist vägivallaga. 2

(5)Kohati süüdistab probleemides teisi. Realistlikud ning konkreetsed pikaajalised eesmärgid puuduvad. Kuriteo kirjeldamisel peab oma mõttekäiku põhimõtteliselt õigeks, ei õigusta tapmist, aga ei kahetse, pigem imestab, et seda jälle tegi. Ei süüdista oma elukäigu kujunemises kedagi, pigem püüab oludega kohaneda. Kriminaalhooldusel on viibinud kolm korda ning lõppes käitumiskontroll käitumise täitmisele pööramisega, kuna isik ei ilmunud registreerimisele ega kohtuistungile. 2009. aastal lõppes kriminaalhooldus uue kuriteo toimepanemise tõttu vangistusega. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ning ei tunneta ennast ühiskonna liikmena. Tal on mõningane soov muutuda, kuid peab muutuseid liiga raskeks. Ohustatud on avalikkus. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, tapmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes, tülide käigus. Ohtlikkust suurendab isiku kriminaalne hoiak, impulsiivsus ja alkoholijoobes väljenduv agressiivsus. Lisaks soodustab kuritegude toimepanemist oskamatus lahendada probleeme seaduskuulekalt ehk ilma vägivalla kasutamiseta. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Arvi Truu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Arvi Truule katseaeg kuni 11.05.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Arvi Truule järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Viru Vangla, arvestades Arvi Truu ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Arvi Truui tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 19.09.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta ei ole veel valmist vanglast vabanemiseks, vabanemisjärgset elukohta tal pole. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Arvi Truu ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Arvi Truu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristatust - tapmise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab kuuendat korda, isikul on kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh töökohustuse täitmisest keeldumise eest. 3

(5)Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Arvi Truu käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht ja elukoht, ta kuritarvitab alkoholi, ei ole omandanud erialasid, tal puudub toetav lähivõrgustik, tal on suured võlad, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Arvi Truul on läbinud vanglas erinevad programmid ja osalenud vestlustel, on omandanud riigikeele B1 taseme ning 31.10.2018 alustas B2 taseme õpet. Samal ajal, arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist vangistuse karistuse täitmisele ning käitumist nii vabaduses kui vanglas, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik ja vägivaldne, mis seisnes selles, et ta pani teise isiku tapmise. Samuti varem on ta karistatud tapmise eest. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud talle kohtulahenditega ettenähtud kohustuste ja nõuete täitmisest ning ta pani katseaja kestel uue kuriteo toime. Seega Arvi Truu ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud uue kiriteo toimepanemise tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Arvi Truu isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas riigikeele õppimine, eksamite sooritamine, sotsiaalprogrammidel ja vestlustel osalemine) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, distsiplinaarkaristuse olemasolu, elukoha, töökoha ja toetava lähivõrgustiku puudumine). Otsuse langetamisel võtab kohus arvesse ka süüdimõistetu arvamust, et ta ei ole veel valmis vabaneda vanglast. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. 4

(5)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Arvi Truu Harju Maakohtu 18.11.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5