lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Ero Amirovile lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ero Amirov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Ero Amirovil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Ero Amirovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 3.1 Ero Amirov on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest (arhiveeritud). Käesoleval ajal kannab Ero Amirov karistust isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, s.o vägistamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kohus on seisukohal, et Ero Amirovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud on rasked. Kuigi seksuaalsüüteo toimepanemisega riivatakse raskelt kannatanu seksuaalse enesemääramise õigust, kahjustatakse sellise kuriteo toimepanemisega nii kannatanu füüsilist, aga ka vaimset tervist. Kohus peab oluliseks, et Ero Amirov on seksuaalsüüteo, s.o vägistamise, toimepanemiseks kasutanud kannatanu vastupanu mahasurumiseks on Ero Amirov kasutanud vägivalda, mille tulemusena on kannatanu saanud hulgaliselt tervisekahjustusi (sh peksnud rusikatega vastu nägu ja keha, surunud pärakusse eseme). Enne kannatanu vägistamist on Ero Amirov kasutanud vägivalda ka kahe teise seltskonnas olnud isiku suhtes. Kohtu hinnangul on aga äärmiselt oluline arvestada Ero Amirovi enda suhtumist toimepandusse. Ero Amirovi selgitusi arvesse võttes on kohus veendunud, et Ero Amirov ei ole senini aru saanud toimepandust ega selle tagajärgedest. Ero Amirovi selgituste kohaselt tegi ta valesti seda, et läks sünnipäevale ja ei mäleta, mis seal juhtus, sh kuriteo toimepanemist (naine teab mis oli). Kuna kohtu hinnangul ei ole senini Ero Amirov aru saanud toimepandud kuriteost ega teinud vajalikke järeldusi ei saa kohus olla veendunud, et käesolevaks ajaks on karistuseesmärgid Ero Amirovi suhtes saavutatud. Sellel põhjusel ei ole kohtu arvates maandatud ka uute kuritegude toimepanemise riskid. 3.2 Vangistuse jooksul on Ero Amirov osalenud vangla tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Uus suund. Lisaks on Ero Amirov läbinud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. Kehtivad distsiplinaarkaristused Ero Amirovil puuduvad. 3.3 Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Ero Amirov elama asuda aadressile Endla 48-10, Tallinn. Nimetatud kinnistu kuulub Gennadi Krassavinile, kes on nõus Ero Amiroviga üürilepingut sõlmima ja on andnud ka kirjaliku nõusoleku. Lisaks on vabanemise korral Ero Amirovil võimalus asuda tööle AS-is xxxxxs. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral Ero Amirovil on kindel elu- ja töökoht. Tartu Vangla andmetel 15.03.2019. a seisuga on Ero Amirovil rahalisi nõudeid summas 9396,08 eurot ja vabanemisfondis üksnes 328,16 eurot. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Ero Amirovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Ero Amirovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Ero Amirovil tuleb karistus lõpuni kanda. Kriminaalmenetluse kulud Ero Amirovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 201,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 141,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Ero Amirovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.