Kriminaalasi nr 1-16-8787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8787 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 118lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Juri Hohlovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestati Juri Hohlovi kahtlustatavana kinnipidamisest 24.08.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.08.
2. a ja lõppeb 24.08.
3. a. Vangla ei toeta Juri Hohlovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Juri Hohlovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Juri Hohlovi vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Juri Hohlov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Juri Hohlovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Juri Hohlovi ja tema kaitsja, leiab, et Juri Hohlovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Juri Hohlov kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Juri Hohlov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Juri Hohlov on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Juri Hohlovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema 2 elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Juri Hohlov on kriminaalkorras korduvalt karistatud (1 kehtiv karistus). Juri Hohlov viibib vanglas

1. korda. Käesoleval ajal kannab Juri Hohlov karistust eluohtlike tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohus hinnangul tuleb Juri Hohlovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid pidada rasketeks. Juri Hohlov on oma tegevusega põhjustanud kannatanu elule tõsise ohu. Siinjuures peab kohus oluliseks, et Juri Hohlov on kannatanu ründamiseks kasutanud nuga ja löönud sellega kannatanut kõhu alaosa piirkonda. Pärast toimepandut on Juri Hohlov jätnud kannatanu korterisse abitusse seisundisse. Kohus, arvestades Juri Hohlovi selgitusi kohtuistungil (sh vanglas on ta sellepärast, et nii lihtsalt juhtus), ei ole veendunud, et Juri Hohlov on teinud toimepandust vajalikud järeldused ning Juri Hohlovi poolt senini ära kantud karistus on oma eesmärgi täitnud. Kohtu hinnangul on Juri Hohlovi puhul peamiseks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine (ka viimane kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes). Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Juri Hohlov valmis alkoholist loobuma. Samas peab kohus oluliseks, et Juri Hohlov varasemalt ei ole alkoholi tarvitamisest loobuda proovinud. Seega teatav motivatsioon eluviiside muutmiseks on tekkinud käesoleva vangistuse jooksul. Nimetatud motivatsiooni ei ole põhjust pidada piisavaks ja seda kinnitab ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening tagasiside, mille kohaselt täitis Juri Hohlov kodutöid põhjalikult, kuid sellegipoolest oli tundides väga passiivne ning kuigi Juri Hohlov mõistab oma eluviisi tagajärgi, ei plaani ta kaineks kindlasti jääda, üritab vähendada alkoholi koguseid. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et Juri Hohlovil on soov ja tahe vabaduses lõpetada täielikult alkoholi tarvitamine. Seega ei ole maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid. 3.2 Vangistuse jooksul on Juri Hohlov läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja vabanemiseelse nõustamise. Samuti on Juri Hohlov osalenud tööhõives. Juri Hohlovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 25.06.
2. a on ta üle viidud avavanglasse. 3.3 Vabanemise korral soovib Juri Hohlov elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Kohtule edastatud garantiikirjast nähtuvalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi on valmis Juri Hohlovile pakkuma ajutist elamispinda eelnevalt nimetatud aadressil ning ka tugiisiku, kes aitaks Juri Hohlovil taasühiskonnastuda. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Juri Hohlov minna tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxxst, mis kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxe. Materjalidest nähtuvalt ettevõttes pole ühtegi töötajat ja puuduvad võlgnevused, kuid kohtutäitur Oksana Kutšmei müüb ettevõtet elektroonilisel enampakkumisel. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et vabanemise korral on Juri Hohlovil tõepoolest reaalne võimalus eelnimetatud äriühingusse tööle asuda. Kindla töökoha olemasolu on Juri Hohlovi puhul kuriteoriskide maksimaalse maandamise ja igapäevase toimetuleku tagamise eesmägil kahtlematult oluline. Lisaks on Tartu Vangla andmetel (03.04.
3. a seisuga) Juri Hohlovil tasumata nõudeid summas 4398,74 eurot.
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Juri Hohlovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Juri Hohlovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Juri Hohlovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere 3 Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 171,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 171,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 171,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Juri Hohlovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4