Obsah (7)

§ 79§ 191§ 29§ 78§ 76§ 114§ 123

4-19-4883 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4883 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Väärteoasi

§ 79lg 3 p 1 kohus otsustas: 1.

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (

) § 79 lg 3 p 1 jätta A Si esindaja V Ui kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta kaebaja kanda. 3.

§ 79

lg 5 alusel saata käesolev määrus kaebuse esitajale, tema lepingulisele esindajale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 191p 12 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteomenetlust nr 2302,19,007764 alustati 25.05.2019 Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 3 tunnustel selles, et 25.05.2019 kella 18:58 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Mere pst 5, kus sõiduk xxxx reg märk xxxx sooritas vasakpööret Mere pst-lt Inseneri tn-le, kui sõidukile 1 4-19-4883 sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud tõukerattaga laps. Sündmuskohalt toimetati jalakäija kannatanu A S SA PERH Mustamäe korpusesse. Sõidukit juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimist omav K K.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja A A koostas 26.08.2019 väärteomenetluse lõpetamise määruse. Väärteomenetleja leidis, et jalakäija A S rikkus LS § 16 lg 1 nõudeid, mille tagajärjel sai ise tervisekahjustusi, samuti on vigastada saanud sõiduki xxxx vasakpoolne tagumine uks ja tiib. Samas oli A S märgitud väärteo toimepanemise ajal 8 (kaheksa) aastane, mistõttu ei saa teda liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutusele võtta, kuna vastavalt KarS § 33 alustele loetakse isik süüvõimeliseks, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega tuleb käesolev väärteomenetlus vastavalt

§ 29

lg 1 p 1 alustele lõpetada, kuna liiklusõnnetuse põhjustanud A S ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline.

1. 05.09.2019 esitas A S seaduslik esindaja V U kaebuse kohtuvälise menetleja 26.08.2019 väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. Kaebaja leidis, et menetlustoimingud on läbi viidud puudulikult ning väärteomenetluses nr 2302,19,007764 on vajalik teostada täiendavat menetlemist selleks, et välja selgitada tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja ja võtta ta vastutusele. Kaebaja asus seisukohale, et õnnetusjuhtumi põhjustaja on hoopis sõidukijuht.
2. 10.09.2019 on kohtuvälise menetleja juht- juhtivmenetleja M T jätnud 05.09.2019 kaebuse rahuldamata. Hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asus kohtuvälise menetleja juht seisukohale, et väärteomenetlus on lõpetatud õigetel alustel. Antud liiklussituatsioonis lasus mitterööbassõiduki juhil küll LS § 17 lg 5 p 2 tulenev kohustus anda teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kuid arvestades jalakäija ja sõiduki asendit kokkupõrke hetkel tuleb asuda seisukohale, et just jalakäijal oli võimalik kokkupõrget vältida. Kokkupõrge toimus olukorras kui sõiduki juht oli pöörde ja ülekäiguraja juba praktiliselt lõpetanud ning jalakäija liikus ise tõukerattal liikudes vastu sõiduki vasakut külge selle tagaratta piirkonnas.
3. 18.09.2019 on A Si seaduslik esindaja V U läbi lepingulise esindaja Maarika Pähklemäe esitanud Harju Maakohtule eeltoodud määrusele kaebuse, milles taotleb väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja väärteomenetluse nr 2302,19,007764 taastamist, samuti menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Samuti taotleb kaebaja üle kuulata kõik väärteomenetluses ülekuulatud tunnistajad ja sõidukijuhi, samuti välja nõuda väärteoasja nr 2302,19,007764 toimik. Kaebaja leiab, et liiklusõnnetus põhjustamises ei olnud süüdi mitte jalakäija vaid hoopis sõidukijuht, kes sõitis juba ülekäigurajal viibinud jalakäijale otsa. Samuti leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja ei ole senise menetluse käigus teinud kindlaks mitmeid olulisi asjaolusid- ei ole fikseerinud sõiduki ja jalakäija asendeid ja kiirust kokkupõrke hetkel; ei ole määranud ekspertiise. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 78

lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus maakohtule, et vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.

§ 79

lg 3 p 1-3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. 7. Esiteks peatub kohus kaebuse esitamise ning lahendamisega seotud küsimustel. Kaebus esitati 18.09.2019 otse Harju Maakohtule, kuigi

näeb kaebuse esitamisel ette teistsuguse 4-19-4883 korra. Nimelt vastavalt

§ § 78 lg 3 ja 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale maakohtule läbi kohtuvälise menetleja, kes selle omakorda viivitamata koos väärteoasja materjalidega maakohtule edastab. Vastavalt

§ 79

lg 1 ja 2 lahendab maakohtunik seejärel kaebuse selle saamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kuna praegusel juhul esitati kaebus otse maakohtule ning seetõttu koos kaebusega ei saabunud väärteoasja toimiku materjale, siis küsis kohus 19.09.2019 omal initsiatiivil toimiku materjalid kohtuväliselt menetlejalt välja. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja toimiku maakohtule 24.09.2019. Seega lähtub kohus kaebust lahendades ja

§ 79

lg 1 sätestatud viiepäevast nõuet arvestades mitte kaebuse esitamise kuupäevast (s.o 18.09.2019) vaid 24.09.2019, mil kaebuse lahendamiseks vajalik väärteotoimik oli jõudnud lisaks varem saabunud kaebusele kohtu valdusesse. 8. Teiseks märgib kohus, et kuigi kaebaja taotleb kõigi tunnistajate ja sõidukijuhi ülekuulamist, siis vastavalt

§ 79

lg 2 toimub kaebuse lahendamine maakohtus kirjalikus menetluses, mis omakorda tähendab, et kaebuse lahendamine toimub väärteoasja materjalide pinnalt ning täiendavaid toiminguid (sh tunnistajate ülekuulamist) maakohtus ei tehta. Kohtuvälise menetleja tegevusele esitatud kaebuse lahendamise menetluse (

§ 76

-80) erineb oluliselt tavapärasest, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebemenetlusest (

§ 114jj).

Erinevalt kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise kaebemenetlusest (

§ 114

jj) ei toimu praegusel juhul asja väärteoasja arutamist täies ulatuses, nagu seda näeb ette

§ 123lg 2.

Praeguses menetluses hindab kohus vaid kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust, st seda, kas olemasolevate tõendite pinnalt väärteomenetluse lõpetamine oli põhjendatud või mitte.

1. Kohus on seisukohal, et maakohtule esitatud kaebus kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse ja kohtuvälise menetleja juhi kaebuse lahendamise määruse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 9.1 Keskne küsimus, mille üle kaebuse esitaja ja kohtuväiline menetleja on eriarvamusel puudutab küsimust, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selle põhjustas jalakäija, kes sõitis tõukerattaga ülekäigurajal sõiduautole külje pealt sisse, samas kui kaebaja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hoopis sõiduauto, kes sõitis ülekäigurajal otsa juba sealviibinud jalakäijale. Sõiduki (xxxx) vaatlusprotkollist 25.05.2019 nähtub, et liiklusõnnetuse paigas Mere pst 5 juures on ca 1 tund peale liiklusõnnetust teostatud õnnetuses osalenud sõiduki vaatlus ja selle käigus on tuvastatud vigastused sõiduki vasakpoolse tagaukse ja vasakpoolse tagatiiva juures. Samad vigastused sõidukil on fikseeritud ka liiklusõnnetuse aktis. Samuti on vaatlusprotokollis kajastatud sõiduki rooliseadme, pidurisüsteemi, seisupiduri, rehvide, valgustuse, klaasipuhastajate seisukord, mis viitab sellele, et lisaks sõiduki vasakpoolsele tagauksele ja tagatiivale, kus tuvastati ja fikseeriti väliselt nähtavad kerevigastused, teostati lisaks kogu sõiduki visuaalne ülevaatus. See on ka eluliselt usutav, et liiklusõnnetuse sündmuskohal kontrollib õnnetuse asjaolusid fikseeriv avariipolitseinik üle kogu sõiduki, mitte ainult ühte osa sellest. Seega juhul, kui sõiduki esiosas oleks olnud liiklusõnnetusele (kokkupõrge tõukerattal jalakäijaga) viitavaid vigastusi, siis oleks need pidanud olema vaatluse teostajale nähtavad ning need oleks seejärel ka kajastatud sõiduki vaatlusprotokollis. Asjaolu, et selliseid vigastusi auto esiosas ei tuvastatud ja fikseeritud, lükkab üheselt ümber aga ka kaebaja põhilise väite selle kohta, et sõiduauto sõitis ülekäigurajal otsa seal juba viibivale jalakäijale, kaebuse kohaselt veel märkimisväärselt suurel kiirusel. Lisaks nimetatud kahele kirjalikule tõendile tõendab vigastuse teket sõiduki tagauksele ja tiivale ka tunnistaja T H oma 4-19-4883 ütlustes, kelle sõnul sõitis laps tõukerattaga ülekäigurajal otsa juba sealviibinud sõiduki juhipoolse tagumisele uksele. 9.2 Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga, et üle kuulatud tunnistaja T H ütlustes puudub alus kahelda. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et tunnistaja T H antud ütlused on usaldusväärsed ning neid saab asja hindamisel kasutada. Esiteks nähtub tunnistaja ülekuulamise protokollist, et tunnistajal puudub igasugune seos menetlusaluse isikuga, seega tegemist on neutraalse tunnistajaga, kes lihtsalt sattus pealt nägema toimunud õnnetust. Samuti on protokolli järgi tunnistajat hoiatatud kriminaalkaristusega teadvalt valeütluste andmise eest ning need asjaolud kogumis tõendavad seda, et tal puudus motiiv anda mittetõeseid või kallutatud ütlusi. Teiseks aga leiab kohus, et tunnistaja võis ja sai Mere pst trammipeatusest näha liiklusõnnetuse toimumist, kuigi kaebaja seda kahtluse alla seab. Kaebaja leiab, et tunnistaja ei saanud nii kaugelt ja läbi tiheda liiklusvoo näha üle Mere pst liiklusõnnetuse üksikasju. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks toimus liiklusõnnetus kuiva ilmaga ning päevavalguses ning samuti nähtub liiklusõnnetuse akti juures olevalt fototabelilt, et üldine liiklusvool Mere pst-l oli sel ajal kl 18.30-19.00 paiku juba hõre- tegemist oli tipptunnijärgse ajaga ning seetõttu erinevalt näiteks päevasest ajast kui liiklusvool võib olla märkimisväärselt tihe, oli liiklusõnnetuse hetkel see oluliselt hõredam. Samuti kohus märgib, et kaebaja moonutab ise tunnistajate poolt antud ütlusi ja tõlgendab neid endale sobivalt. Nii näiteks on kaebuses märgitud, et sõiduauto juhi ütluste kohaselt ta peatus, et lasta isikud üle. Kohus saab aga sõidukijuhi ütlustest kogumis teiste tõenditega aru nii, et ta (sõidukiauto juht) peatus Mere pst-l enne vasakpöörde sooritamist Inseneri tänavale, et lasta teised vastutulevad sõidukid Mere pst-l (st vastassuunavööndist) üle. Sõidukijuht ei ole oma ütlustes viidanud teistele kui jalakäijatele vaid teistele kui sõidukitele. See omakorda aga tähendab, et kaebaja väide, et ülekäigurajal oli rohkem kui üks jalakäija, ei vasta tõele. Samuti jääb kohtule arusaamatuks kaebuses esitatud väide, et sõiduauto kiirus oli jalakäijaga kokkupõrke hetkel vähemalt 50km/h. Nimetatu on esiteks vastuolus juba kaebaja poolt esitatud videoga, milles on näha, et sooritades Mere pst-lt vasakpöörde Inseneri tänavale, ei ole võimalik sõidukil saavutada loetud meetritega ülekäigurajani sellist kiirust. Teiseks ei ole ka sõidukijuht ise sellisel kiirusel liiklemist kordagi oma ütlustes maininud. Kolmandaks oleks sellisel kiirusel toimunud kokkupõrge jätnud sõiduki (esiosale) märkimisväärsed jäljed, mida aga seal ei tuvastatud. 9.3 Kaebaja heidab ette, et kohtuväline menetleja on jätnud fikseerimata jalakäija ja sõiduki asendi kokkupõrke hetkel ning samuti ei ole määranud ekspertiise. Seega ei ole kaebuse esitaja väitel võimalik jõuda järeldusele, et just jalakäijal oli võimalik kokkupõrget vältida. Kohus ei nõustu sellega ja leiab, et jalakäija ja sõiduki asendid liiklusõnnetuse hetkel on olemasolevate tõenditega talletatud nii hästi kui see mingi minevikusündmuse rekonstruktsioonina võimalik on, koostades selleks sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega, samuti kuulates üle erinevaid tunnistajaid. Samuti märgib kohus, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kokkuvõttes hinnatakse tõendeid nende kogumis (KrMS § 61), seega on menetleja ise vaba valima ja kujundama oma menetlustaktikalisi otsuseid. Kokkuvõttes on kohtuväline menetleja jõudnud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et väärteoasi tuleb lõpetada ning selle otsuse kujunemine on tõendite pinnalt kontrollitav. 9.4 Kohus nõustub kohtuvälise menetluse juhiga selles, et kaebaja poolt esitatud videosalvestuse tähelepanuta jätmine on õigustatud, kuna see on hiljem lavastatud ning seda ei saa lugeda tõendiks, mille pinnalt teha järeldusi liiklusõnnetuse tegelike asjaolude kohta. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et liiklusõnnetuse hetkel oli lapse kiirus tõukerattaga sõites oluliselt kiirem kui seda on täiskasvanu kiirus videosalvestisel. Seetõttu ei saa selle pinnalt teha ka mingeid järeldusi toimunud 4-19-4883 liiklusõnnetuse tehiolude kohta, samuti teha järeldusi sõiduki või tõukerattaga liikunud jalakäija kiiruse kohta.
2. Kokkuvõttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kõik võimalikud menetlustoimingud on liiklusõnnetuse põhjustaja väljaselgitamiseks tehtud ning puudub igasugune alus ümber hinnata toimunu faktilisi ja õiguslikke järeldusi ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis menetluskulud (lepingulise esindaja tasu) jääb kaebaja kanda. Martin Tuulik Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/