RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 115 lg-le

1. Intressinõudest ja selle lisast ei ole üheselt arusaadav, milliste maksusummadega seoses ja millise perioodi eest intressinõue esitati. 2) Intressinõue on aegunud.
2. jaanuari
3. a maksuotsuse järgi pidi Rene Kuulmann tasuma residendist füüsilise isiku tulumaksu
4. a,
5. a,
6. a,
7. a ning
8. a eest. Seega, lähtudes

§ 98lg-st 4 ja § 118 lg-st 3, aegus kõige hilisema maksusumma (s.o 2010.

a tulumaks) osas intressi määramise õigus viie aasta möödumisel (s.o

1. märtsil 2016) alates
2. a kohta maksudeklaratsiooni esitamise viimasest tähtajast (s.o
3. märts 2011). 3) MTA ei viinud intressinõude koostamise käigus Rene Kuulmanni suhtes läbi korrakohast haldusmenetlust. Teda ei kaasatud haldusmenetlusse ning MTA ei täitnud ka selgitamis- ega ärakuulamiskohustust. Intressinõue koostati mõistliku menetlusaja põhimõtet rikkudes ning seda ei ole seniajani nõuetekohaselt kätte toimetatud. 4) Rene Kuulmannil on nõue riigi vastu tulenevalt sellest, et riik on seadnud talle kuuluvale maale looduskaitselised piirangud (st et riik omandaks maa kohese ja õiglase hüvitise eest). Seega tuleks teha

§ 119lg 2 analoogia alusel tasaarvestus.

Ka

§ 114lg 3 alusel on intressinõue eeltoodut arvestades ebaõiglane.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. novembri
3. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 1) Nõustuda tuleb vastustaja seisukohtadega ja puudub vajadus neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). 2)

§ 118

lg 1 sõnastuse ja ka seletuskirja kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg seotud maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumisega. See tähendab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg ei hakka haldusaktiga määratud või sissenõutavalt maksusummalt kulgema enne, kui maksusumma on täielikult tasutud. Rene Kuulmann ei ole maksuotsusega määratud maksusummat tasunud. Kui intress määratakse maksusummalt, mis on tasumata, siis ei saa aegumine kõne alla tulla. 3) Intressinõude põhjendamiskohustus on täidetud, sest vaidlustatud intressinõude lisas on näidatud, kuidas summa kujunes. Kaebaja ei ole kasutanud talle

§ 14lg-ga 1 antud võimalust maksuhaldurilt intressinõude kohta selgitusi saada.

Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuhaldur on vaidlusaluse intressisumma valesti määranud (

§ 150lg 1).

4) Intressinõue on adresseeritud Rene Kuulmannile ning kätte toimetatud tema pankrotihaldurile. Intressinõude menetluses võis olla ärakuulatavaks isikuks Rene Kuulmann, mitte kaebaja, kes saavutas kaebeõiguse pankrotimenetluse kaudu. Intressinõude menetluses oli ta vaid menetlusväline isik. Kaebaja saab esitada neid vastuväiteid, mida saab esitada algne adressaat. 5) Vastus küsimusele, kas kaebajal on tema kinnistutele looduskaitseliste piirangute seadmisest tulenev nõue riigi vastu ning kui suur see nõue on, tuleb välja selgitada teises menetluses. Selle küsimuse lahendamine väljub praeguse kohtuvaidluse piiridest. Puudub õigusnorm, mis kohustaks maksuhaldurit iga kord kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu, ning siis selle ulatuses intressi vähem määrama. 2

§ 114lg 3 alusel, siis tuleb esitada maksuhaldurile selline taotlus.

Alles seejärel saab maksuhaldur sisuliselt kaaluda ja otsustada, kas on alust maksuvõlg kustutada. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebaja, Rene Kuulmann ega tema pankrotihaldur ei ole esitanud maksuhaldurile sellist taotlust.

1. Osaühing TOIGER Inkasso palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. mai
4. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus halduskohtuga, lisades järgmist. 1) Intressinõue ei ole aegunud. Intressinõude aegumistähtaeg hakkab

§ 118

lg 1 järgi kulgema maksusumma täielikust tasumisest.

§-d 98 ja 99 ei kohaldu ja viited enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

redaktsiooni ajal kujunenud kohtupraktikale ei ole asjakohased. Tõlgendus, et aegumistähtaeg hakkab kulgema alles maksusumma täielikust tasumisest, nähtub seaduse eelnõu seletuskirjast ja seda kinnitab ka õiguskirjandus. Intressinõude aegumatus maksusumma tasumata jätmisel on põhiseaduspärane, sest intressil on kaalukad eesmärgid (riigi rahaliste huvide kaitse ja maksukohustuslase motiveerimine kohustusi tähtajaks täitma) ja tagajärgi leevendavad

§ 114lg 3, § 119 lg 1 p 5 ja § 132.

2) Intressinõude ja looduskaitseliste piirangutega maa omandamise nõude menetlused ei ole millegi poolest võrreldavad. Seetõttu peaks taoliseks tasaarvestamise võimaldamiseks olema seaduses konkreetne õiguslik alus. Sellist alust aga pole. Kaebaja nõue riigi vastu ei ole ka aluseks intressinõude tühistamiseks

§ 114lg 3 alusel.

3) Kuna intressinõude esitamisel kaalutlusõigus puudub, siis ei saa menetluslikud rikkumised (sh adressaadi menetlusse kaasamata jätmine ja ära kuulamata jätmine) või põhjendamispuudused üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust. Vaidlusalune intressinõue ei ole ebaselge või kontrollimatu. Selles on esitatud

§ 115

lg-s 3 nimetatud asjaolud ja metoodika, mille alusel intress arvestatakse, samuti õiguslik alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Osaühing TOIGER Inkasso palub kassatsioonkaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldatakse kaebus. Alternatiivselt palub kaebaja kohtute otsused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks kas haldus- või ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kaebaja jätta MTA kanda. Kaebaja seisukohad on järgmised. 1) Intressinõue on aegunud. Seaduse sisu ja mõttega ei saa olla kooskõlas MTA ja kohtute arusaam, et kui intress määratakse tasumata maksusummalt, siis intressinõue ei aegugi. Õigusrahu tagav maksimaalne ajaline piir tuleneb

§ 118

lg 3 ja § 98 lg 4 koostoimest, mille järgi kehtib nii maksusumma kui ka intressinõude määramiseks üks ja sama lõplik maksimaalne aegumistähtaeg.

§ 98

lg 4 kohaselt ei või pärast aegumistähtaja möödumist selles asjas maksuotsust teha. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on sätestatud

§ 98lg-s 1 ning see on kolm või viis aastat.

Ka eraõiguses (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 144) tunnustatakse arusaama, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue (sh intressinõue). Seega möödus kõige hilisema maksusumma ja sellega seotud intressi määramise aegumistähtaeg praegusel juhul 31. märtsil 2016. Sellist tõlgendust toetab ka Rahandusministeeriumi kodulehel olev

seletuskiri (lk 156). 2)

§ 31

lg 3 p-s 4 toodud viited

§ 33

lg-le 4 ja §-le 132 on eksitavad, sest need sätted ei reguleeri intresside määramise aegumist. 3) Ei enne aga pärast intressinõuet ei viinud MTA Rene Kuulmanni suhtes läbi mitte mingisugust haldusmenetlust, sh ei kaasanud teda haldusakti andmise menetlusse ega selgitanud välja tema 3

§ 46lg 2 p-s 5, § 95 lg-s 2 ja § 115 lg-s 3 sätestatud nõuetele.

5) Intressinõue tulnuks tasaarvestada (

§ 119

lg 2) või kustutada (

§ 114lg 3).

Rene Kuulmannil on aastaid olnud Eesti Vabariigi vastu suur rahaline nõue, mis tuleneb sellest, et riik peab omandama looduskaitselised kinnisasjad ning maksma kohe ja õiglast hüvitist avalikes huvides kehtestatud omandiõiguse piirangute eest. 9. MTA palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, jäädes varem kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde. MTA hinnangul tuleb

§ 31

lg 3 p 4 tõlgendada viisil, et intressi tasumise kohustuse lõppemine on seotud sundtäitmise aegumistähtaja saabumisega (vt

§ 132lg 8).

Kuna maksukohustuslase pankrot kuulutati välja 18. novembril 2016, siis maksuotsuse sundtäitmise aegumine katkes (

§ 132

lg 5 p 2) ja uuesti hakkas kulgema viieaastane tähtaeg (

§ 132lg 2).

Intressinõue koostati ajal, mil maksuotsuse sundtäitmine ei olnud aegunud.

1. Kolmas isik on seisukohal, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleks rahuldada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga kaebaja väite kohta, et MTA rikkus intressinõude esitamisel menetlus- ja vorminõudeid. Samuti on õiged kohtute järeldused küsimuses, miks Rene Kuulmanni nõue, et riik omandaks tema looduskaitseliste piirangutega kinnisasjad, ei oma antud asjas tähtsust. Puudub vajadus põhjendusi korrata (HKMS § 231 lg 6). Küll väärivad tähelepanu kaebaja väited intressinõude aegumise kohta. Praeguses asjas on põhiküsimus, kas juhul, kui põhivõlaks olevat maksusummat ei ole täielikult tasutud (nagu eeldab

§ 118lg 1), on sellelt intressi arvestamine aegumatu. 12. Pankr

S § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Enne 1. jaanuari 2019 kehtinud

§ 119

lg 1 p 2 järgi maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel intressi arvestamine peatus. Kuna maakohus kuulutas Rene Kuulmanni pankroti välja 18. novembril 2016, tuli MTA-l maksuvõla maksmapanekuks esitada nõudeavaldus, mis sisaldaks ka selleks hetkeks tasumata maksusummadelt kogunenud tasumata intressi. MTA-l ei olnud eelviidatud sätetest tulenevalt põhjust ega vajadust jätkata intressi jooksvat arvestust. Maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda intressi tuleneb vahetult seadusest, ent kui ta seda ei tee, tuleb MTA-l anda haldusakt – esitada intressinõue, millele laienevad maksuotsuse sätted (

§ 115lg 3).

1. Vaidlusaluse intressinõude lisa järgi sisaldab see 2006., 2007.,
2. ja
3. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonide alusel arvestatud ja
4. jaanuari
5. a maksuotsusega määratud tasumata maksusummadelt kogunenud intressi, samuti 2013.–
6. a maamaksuteadete alusel määratud maksusummadelt kogunenud intressi. Puudub vaidlus, et Rene Kuulmann ei ole ühtki nimetatud maksuvõlgadest täielikult tasunud. Viidatud maksuotsus tehti enne
7. juulit 2013, mil jõustusid

§ 118lg 1 muudatused.

Kuigi nii enne kui ka pärast 1. juulit 2013 jõustunud

muudatusi on intressi arvestamise aegumistähtaeg seotud maksusumma täieliku tasumisega, siis erinevus seisnes selles, mida maksusumma all silmas peeti. Varem kehtinud seaduse järgi oli igal põhivõlal oma aegumistähtaeg. Kehtiva seaduse järgi aga sõltumata sellest, millistest põhivõlgadest maksuotsus koosneb, tekitab maksuotsus n-ö uue maksukohustuse ja kogu maksuotsusel on üks ühtne intressi arvestamise aegumistähtaeg. Kolleegium on varem selgitanud, et peab tehtud seadusemuudatusi 4

§ 118lg-s 1 põhiseaduspäraseks, sh nende laiendamist enne 1.

juulit 2013 tehtud maksuotsustele (vt haldusasi nr 3-3-1-80-16, p 27). 14.

§ 118

lg 1 järgi on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei esitata intressinõuet pärast lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist (esimene lause) ning intressinõude aegumisele kohaldatakse

§ 98lg-s 4 sätestatut (teine lause).

15. Kolleegium ei nõustu kaebaja seisukohaga intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumise kohta. Eeltoodud

§ 118

lg 3 teise lause viitest

§ 98

lg-le 4 ei tulene, et pärast

§ 98

lg-tes 1–3 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaegu ei saagi intressinõuet kui kõrvalkohustuse täitmisele suunatud haldusakti anda.

§ 118

lg 3 teises lauses sisalduva viite

§ 98

lg-le 4 eesmärk on rõhutada, et intressinõue on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Viitest

§ 98

lg-le 4 ei muutu kohaldatavaks

§ 98lg-d 1–3.

Sellist järeldust kinnitab ka seadusandja tahe

§ 118

lg 3 teise lause lisamisel (maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lk 5, 802 SE, algatatud 13. septembril 2010). Milline see intressi arvestamise aegumistähtaeg

§ 98

lg 4 mõttes on, see tuleneb

§ 118lg-st 1, st üks aasta maksusumma täielikust tasumisest.

Kaebaja tõlgendus muudaks

§ 118

lg 1 sisutühjaks ega oleks kooskõlas intressi ühe eesmärgiga motiveerida maksukohustuslast oma kohustusi tähtajaks täitma. 16. Kohane ei ole ka kaebaja viide paralleelile eraõigusega. Intress on iseenesest tõepoolest kõrvalkohustus (

§ 31

lg 1 p 5) maksusumma kui põhivõla tasumise kohustuse (maksukohustuse) kõrval (

§ 31lg 1 p 1).

Erinevalt eraõigusest näeb

aga näiteks ette, et maksuvõla sissenõudmisel tuleb üldjuhul esimeses järjekorras täita põhivõlg ja alles siis intress (vt

§ 105lg 6).

Eraõiguses on järjekord vastupidine (vt võlaõigusseaduse § 88 lg 8). 17. Samas on põhjendatud kaebaja küsimus, et kas juhul, kui maksusumma on tasumata (täielik tasumine on

§ 118lg 1 kohaldamise eeldus), tähendab see sisuliselt intressinõude aegumatust.

Ringkonnakohus sellisele seisukohale asus, leides, et aegumatus on arvestades intressi eesmärke ja

-s sätestatud leevendavaid meetmeid põhiseaduspärane. 18.

§ 31

lg 3 p 4 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused (sh maksukohustus) lõppevad „aegumisega (§ 33 lõige 4, § 132)“. Seega lõpeb maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, kui on saabunud sundtäitmise aegumistähtaeg

§ 132järgi.

Nii on deklaratsiooni alusel arvutatud või haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat, mis algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril (

§ 132lg 1).

Maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat, mis algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril (

§ 132lg 2).

Reguleeritud on ka sundtäitmise aegumistähtaja katkemine ja uuesti kulgema hakkamine (

§ 132

lg-d 5 ja 6, vt ka asi nr 2-17-12525/53).

§ 132

lg-s 8 on lisatud, et sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused. 19. Eeltoodust tuleneb, et intressinõue ei ole aegumatu. Kuigi üldreegliks on, et intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumistähtaeg on üks aasta maksusumma täielikust tasumisest (

§ 118

lg 1), siis igal juhul ei saa intressinõuet esitada, kui möödunud on maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg (

§ 132). Sama kehtib juhul, kui maksukohustuslane ei ole maksusummat täielikult tasunud. 5

§ 1684lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse ka enne 1.

jaanuari 2014 tekkinud nõuetele alates 1. jaanuarist 2014 kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Seega on maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg praegusel juhul viis aastat (

§ 132lg 1 (tulumaks) ja 2 (maamaks)).

21.

§ 165

lg 1 järgi kohaldatakse kehtivas seaduses aegumise peatumise (§ 99) ja katkemise (§ 132 lg-d 4–6) kohta sätestatut enne kehtiva seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise peatumise või katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast kehtiva seaduse jõustumist (vt ka asi nr 2-17-12525/53, p 15.2).

§ 132

lg 5 p 2 järgi on maksukohustuslase pankroti väljakuulutamine sundtäitmise aegumistähtaja katkemise üheks aluseks.

1. Rene Kuulmanni pankrot kuulutati välja
2. novembril
3. Selleks hetkeks ei olnud viieaastane sundtäitmise aegumistähtaeg lõppenud ja aegumistähtaja arvestamine katkes. Uus sundtäitmise viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema
4. jaanuarist 2017 (

§ 132lg 6).

Vaidlusalune intressinõue esitati

1. novembril
2. Seega ei ole intressinõue aegunud.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 6