Obsah (5)

§ 238§ 126§ 175§ 180§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5672 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Kriminaala

§ 238

lg 2 alusel vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Raivo Sirelale lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas Raivo Sirela karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 7.07.2019 kuni 8.07.2019, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks on 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille ärakandmist arvestas alates Raivo Sirela viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 9.07.2019. Kohaldas Raivo Sirela suhtes tõkendit vahistamine ning vahistas Raivo Sirela kohtusaalis. Tõkendi tühistas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Asitõendi, 2 CD plaati, jättis

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Kannatanu OG Elektra AS esitatud tsiviilhagi 26,28 euro nõudes rahuldas täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõistis Raivo Sirelalt välja kannatanu kasuks 26,28 eurot.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel mõistis Raivo Sirelalt välja riigituludesse sundraha 405 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määras, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 33,75 eurot. APELLATSIOON

1. Süüdistatav leiab, et otsus pole õiglane. Kinnipeetavad lähevad maksumaksjale palju maksma. Hagisumma on väiksem. Vangimaja vajab juba remonti. Kambrid on tühjad, töötajaid ei jätku. Piisav karistus oleks 3 kuud. Ootas otsust kaua. Pole varastanud müügi eesmärgil, kuigi elab allpool vaesuspiiri. Kohtutäitur võtab pool pensionist ära. KOHTUKOLLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on perspektiivitu ja tuleb jätta kui põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsiooni taotlustele, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud, Raivo Sirelat iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad Raivo Sirelale reaalse vangistuse mõistmise ning mõistetava karistusmäära osas. Apellatsioonis esitatud asjakohatud väited ei viita mitte ühelegi maakohtu õiguslikule seisukohale, või menetluslikule minetusele, mille hindamine apellatsioonimenetluses oleks vajalik. Apellatsiooni väited ei sea mingilgi määral maakohtu poolt mõistetud karistuse seaduslikkust kahtluse alla ega anna seaduslikku alust ringkonnakohtule uue otsuse tegemiseks.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga ja seadusega. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)