← Eesti

1-16-3138/81

Obsah (6)§ 1451§ 178§ 182§ 64§ 68§ 871

Kriminaalasi nr 1-16-3138 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 16.09.2019) Kriminaalasja number 1-16-3138

§ 1451

lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 178

lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 182

järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Vyacheslav Perekhodtsevile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Vyacheslav Perekhodtsevile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. 1

(3)Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016. a otsusega tühistati maakohtu otsus Vyacheslav Perekhodtsevile

§ 1451

lg 3 järgi karistuse mõistmise osas ning

§ 64

lg 1 alusel

§ 1451lg 3, § 182 ja § 178 lg 11 järgi liitkaristuse mõistmise osas.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti Vyacheslav Perekhodtsevile

§ 1451

lg 3 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Vyacheslav Perekhodtsevile liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Vyacheslav Perekhodtsevile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 20.12.

  1. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.11.2015 ja lõppeb 03.11.
  2. Tartu Vangla esitas 06.08.2019 kohtule Vyacheslav Perekhodtsevi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu Tartu Vangla seisukohta süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise osas. Vangla on esitanud seisukoha kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta, mida kohus käesolevalt ei menetle. Vangla arvamusele lisatud kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kriminaalhooldusametnik ei toeta Vyacheslav Perekhodtsevile karistusjärgse käitumiskontrolli määramist, kuna isik on väljasaadetav. Kohtuistungil selgitas Vyacheslav Perekhodtsev, et talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja ta on valmis seda täitma. Prokurör märkis, et seaduse järgi oleks Vyacheslav Perekhodtsevile võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontroll. Kuna aga süüdimõistetu pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkuda, tuleks seda täita ja seetõttu ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine otstarbekas. KOHTU SEISUKOHT

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Vyacheslav Perekhodtsev kannab praegu 4 aasta pikkust karistust isikuvastaste ja alaealise vastu suunatud kuritegude eest. Teda on muuhulgas karistatud 5 aasta pikkuse vangistusega süüteo eest, mis on sätestatud
  9. peatüki
  10. jaos, seega on täidetud formaalsed alused Vyacheslav Perekhodtsevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Vyacheslav Perekhodtsev kannab oma esimest kriminaalkaristust seksuaalsete enesemääramise vastaste süütegude, s.o alaealistelt seksi ostmise eest, samuti alaealiste vastu suunatud süütegude, s.o lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise ning alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise eest. Oluline on, et kuriteod on pandud toime mitme erineva kannatanu suhtes, korduvalt ning pikema perioodi jooksul. 2

(3)Karistuse kandmise ajal on Vyacheslav Perekhodtsev läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja tema käitumine on olnud hea. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduks süüdimõistetul vabanemise korral kindel elukoht. Enne vangistust elas Vyacheslav Perekhodtsev endale kuuluvas korteris, mis on käesolevalt välja üüritud. Varem on ta avaldanud soovi minna elama tütre juurde, kuid tütar on selle välistanud. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest ja kinnipeetava isiklikust toimikust, et Politsei- ja Piirivalveameti 05.07.2018. a otsusega tunnistati Vyacheslav Perekhodtsevi pikaajaline elamisluba kehtetuks. Vyacheslav Perekhodtsevi suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Majanduslikult on süüdimõistetu kindlustatud. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Vyacheslav Perekhodtsevi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kuigi süüdimõistetu senise elukäigu põhjal võib olla oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses, on ta karistuse kandmise ajal läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi ja vaatamata sellele, et ta ei tunnista täielikult oma kuritegusid, võiksid läbitud tegevused ohtu siiski vähendada ja suurendada tema väljavaateid seaduskuulekaks eluks. Oluline on kohtu arvates seegi, et tegemist on süüdimõistetu esimese vanglakaristusega. Esmakordne ja küllaltki pikaaegne vangistus võiks olla piisav, et mõjutada Vyacheslav Perekhodtsevit edaspidi seaduskuulekalt elama. Lisaks eeltoodule võtab kohus arvesse sedagi, et Vyacheslav Perekhodtsevil puudub pärast vabanemist seaduslik alus Eestis elamiseks ja ta peab Eestist lahkuma. Sellises olukorras ei täidaks karistusjärgne käitumiskontroll oma eesmärki ning selle määramine ei oleks otstarbekas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.