KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-557 Haldusasi E.S.i kaebus Tallinna Linnavo
§ 158
lg 3 sätestab, et kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (RKHK lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-8-02, nr 3-3-1-9-98 jt). Kaebaja populaarkaebus tugineb aga valdavalt otstarbekuse (sobivuse) argumendile. 44. Puudub vaidlus, et kehtestatud DP muudab ÜP-d. Vaidlus on planeeritud maa-ala ÜP kohase juhtotstarbe muutmises segahoonestusalaks. ÜP muutmist on põhjendatud, kuid kaebaja ei nõustu nende põhjendustega. 7
(9)45. DP seletuskirjas on hoone kõrguse sobivust käsitletud, m.h seoses insolatsiooniga (lk 17, p 6; lk 26-27; lk 24-25, p 7.1.2-7.1.3). Kohtu hinnangul ei ole alust pidada haldusorgani kaalutlusi selles osas meelvaldseks. Insolatsiooninõudeid mõjutatavate hoonete osas ei rikuta. Hoone kontrastsust leevendatakse hoone osade liigendamisega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul saaks hoone maamärgina mõjumist pidada otsitud põhjenduseks. Hoone nö lõpetab Tondi tänava ja asub Pärnu mnt ääres, kus asub mitmeid kõrgemaid hooneid. Kohane on võrdlus Äripäeva hoonega Pärnu mnt viadukti alguses. Ka kolmas isik on 24.04.2018 menetlusdokumendi p-s 2.7 toonud välja Pärnu mnt ääres paiknevad võrreldavad kõrgemad hooned (8-, 12- ja 14-korruselised). Kohtu arvates on kohane vaadelda Pärnu mnt äärset ala, mitte üksnes kavandatava hoone taha jäävat madalhoonestusega kvartalit. Ka teiste Pärnu mnt äärsete kõrgete hoonete taga on madalam hoonestus. Seega ei saa põhjendatuks pidada kaebaja väidet miljööväärtusliku piirkonna rikkumisest tulenevalt sellest, et kavandatava hoone krunt külgneb miljööalaga. Piirkonnas elava 62 inimese huvi on pigem määratletav grupi eraisikute huvina, mille kaitsmise õigust kaebajale kehtivast seadusest ei tulene (
, PlanS). Ala korrastamine ja sellele ärifunktsiooniga hoone, sh kaubanduspinnad, planeerimine on käsitletav lisaks kolmanda isiku huvile, ka avaliku huvina (töökohtade loomine, turvalisus, linnaruumi korrastamine, jm), mida on DP seletuskirjas ja kaevatavas korralduses piisavalt põhjendatud. Kohalik omavalitsus ei ole pidanud lagunenud väikeelamute taastamist kolmanda isiku kinnistul põhjendatuks, mistõttu on leitud võimalus omandiõigust realiseerida muul viisil, mis ühtlasi on avalikes huvides. Käsitletud huvid põhjendavad ÜP muutmise vajadust (PlanS § 9 lg 7 kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon). Kohus nõustub vastustaja 24.04.2018 menetlusdokumendi ps III.
- tooduga. Vastavat ruumilise planeerimise otsustust on linn põhjendanud maavanemale ka 22.11.2016 kirjas (tl 11-12) ja 14.12.2016 ärakuulamisel. Maavanem on selgitanud, et ruumilise planeerimise sobivuse küsimuses on otsustajaks kohalik omavalitsus (10.05.2017 heakskiitmise kiri, tl 15-17). Maavanemal ei olnud alust keelduda heakskiitmisest seetõttu, et kaebajale maa tagastamise küsimus oli veel lõplikult lahendamata (kohtus), arvestades, et see maatükk arvati planeeringu kehtestatavast alast välja. Asja materjalidest ei nähtu, et haldusorgan oleks jätnud avalikud huvid kohaselt kaalumata.
- Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et kavandatav hoone vähendaks oluliselt piirkonna haljasala osakaalu, mistõttu ei saa järeldada kahju avalikele huvidele. Krundi piires haljastamine on lahendatud konteinerhaljastuse ja tõstetud istutusaladega (DP seletuskirja p 4.5), mida ei saa kinnistu väiksust arvestades pidada ilmselgelt sobimatuks. Ühe IV väärtusklassi puu mahavõtmine kompenseeritakse asendusistutusega 103 haljastuse ühiku ulatuses (DP kehtestamise otsus lk 9). Kaebaja väide, et tegelikult asendusistutust ei toimu on paljasõnaline ega muuda kaevatavat otsust õigusvastaseks. Vastuseks kaebaja väitele, kohus märgib, et ka maapinnale istutatud haljastus võib hävineda, kui selle eest ei hoolitseta, mis ei tähenda, et DP-s poleks küsimust nõuetekohaselt lahendatud.
- Parkimise küsimus on kaevatavas DP-s lahendatud kahe maa-aluse parkimiskorruse kavandamisega (DP seletuskirja lk 13-14, kaevatava otsuse lk 8). Kaebaja ei väida, et parkimiskohtade arv poleks piisav. Samuti on DP-s märgitud, et kõnealune asukoht on väga hea ühistranspordi ühendusega, milles samuti vaidlus puudub. Kaebaja väide on see, et parkimiskohad tulnuks ette näha ka maa peale. Kohus selle väitega ei nõustu, pidades kohaseks maa-aluse parkimise põhjendusi DP seletuskirja p-s 4.8 (vältida parkimiskohtade domineerimist tänavapildis). Samuti suurendab see turvalisust. Parkimiskorraldus avalikul tänaval on liikluskorralduse küsimus ning probleemide tekkides saab sellega tegeleda pädev haldusorgan. Planeeringus on parkimine lahendatud mõistlikult ja õiguspäraselt. 8
(9)- Menetluslikke vigu, muu hulgas avalikkuse kaasamisel, ei nähtu.
- Seega tuleb ka avalikes huvides esitatud kaebus jätta rahuldamata. 50.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (
§ 108lg 8).
Kolmanda isiku menetluskuluks on õigusabikulu (s.h kantseleikulu) ja kinnistusregistri teenuse kulu kokku summas 1664,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Taotlused, nimekiri, maksekorraldus ja arved on esitatud (tl 110-112, 117-118). Esitatud pole selgitust, milles seisneb kantseleikulu ja arvet registriteenuse kohta, mistõttu need kulud pole kontrollitavad ja jäävad välja mõistmata. Maksekorraldust kulude tasumise kohta ei ole vaja alates 01.01.2018 esitada (
§ 109lg 1ˡ).
Kohus arvestab kulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (
§ 109lg 6).
Kohus leiab, et käesoleva asja maht on väike ning tegemist on õiguslikult lihtsa vaidlusega, mistõttu saab sellise asja põhjendatud menetluskuluks (õigusabikuluks) pidada 1200 eurot. Märgitud summa tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 9
(9)