Tsiviilasi nr 2-17-10954 Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED V Demenekov (hageja) esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule hagi A Ti (kostja) vastu võla, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks: põhivõlgnevus summas 10 000 eurot, intressivõlgnevus summas 2 000 eurot, viivisvõlgnevus seisuga
) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hageja nõudeks on põhivõlgnevus 10 000 € + intresside võlgnevus 2 000 € + viivisvõlgnevus 1 139,78 € = 13 139,78 €, millele lisandub ühe aasta eest põhivõlgnevuselt arvestatud viivise summa 800 €, kokku on 13 939,78 €.
lg 1 esimese lause kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Tulenevalt
lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.
§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. 2
kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Seega on tsiviilasja hind 13 939,78 €: põhinõue 10 000 €, intress 2 000 €, viivis hagi esitamise seisuga ja viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale kokku 1 939,78 €. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata (I kd, tl 21). Kostja on seadnud kahtluse alla, kes on esitanud hagi, kuna hagiavalduses puuduvad hageja ja tema esindaja isikukoodid/sünniajad. Samuti kahtleb kostja hageja esindaja esindusõiguses, kuna diplom ja volitus on esitamata. Kostja leiab, et hagi on täiesti alusetu, sest võlakiri oli võltsitud. Kostja ei võtnud raha hagejalt ja ei andnud allkirjastatud võlakirja viimase kümme aasta jooksul. Võlakirjas puuduvad allkirjastamise koht ja võltsija sünniaeg. Kostja viitab sellele, et aastal 1981 oli hageja kriminaalkorras karistatud Venemaal võimu kuritarvitamise ja teiste kuritegude eest 2,5aastase vanglakaristusega. Praeguseks on Venemaal alates 2009. aastast kriminaalasi (kelmus), kus figureerib hageja. Kostja esindaja (I kd, tl 66-67) täiendavalt märkis, et esitatud võlatunnistusel puudub lisaks laenuandja isikuandmete puudulikkusele ka võlatunnistuse koostamise koht. Ka hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel ja kuskohas hageja ja kostja kohtusid ning suulise laenulepingu sõlmisid, samuti kus võlatunnistus oli kostjalt hagejale ja raha hagejalt kostjale antud. Vastavalt hagiavalduses esitatud isikuandmetele elab hageja Sankt-Peterburgis, kostja aga Narvas. Seega, kokkusaamiseks pidi vähemalt üks pooltest teise riiki sõitma. Eeltoodust tulenevalt, palus kostja hagejal täpsustada, kas hageja sõitis selleks ajaks Narva või sõitis kostja hageja juurde Peterburgi või kohtusid hageja ja kostja hoopis mõnes muus kohas. Kuna kostja oli vastuses märkinud üksnes, et ta ei ole allkirjastanud kohtule esitatud võlatunnistust, ent tegelikkuses väidab kostja, et võlatunnistus ei ole kirjutatud tervenisti tema poolt, siis täiendab kostja siinkohal oma vastuväiteid asjaoluga, et kostja ei ole kohtule esitatud võlatunnistust tervenisti koostanud ega hagejale andnud. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega (I kd, tl 31-32). 3
Hageja ning Hageja lepingulise esindaja vahel on sõlmitud kooskõlas advokatuuriseadusega kliendileping. Kostja on leidnud, et võlatunnistus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Hageja kostjaga ei nõustu. Võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusega on kostja tunnistanud hagejalt laenu saamist võlatunnistuses toodud tingimustel ning loobunud vastuväidete esitamisest võlatunnistuses kajastatud võlgnevusele. Seaduse kohaselt peab deklaratiivne võlatunnistus olema antud kirjalikus vormis (VÕS § 30 lg 2). Kirjalik vorm tähendab dokumenti, millele on kohustatud pool (käesoleval juhul kostja) on alla kirjutanud. Võlausaldaja (käesoleval juhul hageja) ehk õigustatud poole allkiri (nõusolek) ei ole võlatunnistuse kehtimiseks vajalik. Käesoleval juhul andis hageja kostjale laenu suulise laenulepingu alusel. Võlatunnistus on kostja poolt hagejale antud lihtkirjalikus vormis. Võlatunnistus on kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Seega vastab võlatunnistus nii sisuliselt kui ka vorminõuete osas seaduses sätetatud nõuetele. Ühtlasi leiab hageja, et kostja väidetel hageja väidetava karistatuse kohta ei ole mingit puutumust antud tsiviilasjaga. Hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde, palus rahuldada hagi täies ulatuses. Hageja esitas taotluse käekirjaekspertiisi määramiseks. Hageja esindaja täiendava arvamuse (I kd, tl 114-115) kohaselt on seisukohas kostja seadnud korduvalt kahtluse alla võlatunnistuse andmise fakti ning palunud hagejal täpsustada võlatunnistuse andmise asjaolusid. Kõnealuseid asjaolusid on palunud hagejal täpsustada ka kohus menetlusosalistele 20. novembril 2017 saadetud kohtukirjas. Hageja on valmis võlatunnistuse andmise asjaolusid kohtus isiklikult vande all antavate seletuste käigus avama, mistõttu ei käsitle hageja siinkohal antud küsimust detailsemalt. KOHTUISTUNG 6.03.2018 kohtuistungil (I kd, tl 176-180) kuulas kohus pooled vande all ning hageja tunnistaja A S üle. 25.01.2019 kohtuistungil (II kd, tl 175-178) kuulas kohus kostja tunnistaja R Hi üle. 25.01.2019 kohtuistungil lõpetas kohus asja sisulist arutamist ja määras pooltele tähtaja kohtuvaidlustes teeside ja menetluskulude nimekirja esitamiseks, samuti repliigi ja arvamuse esitamiseks teise poole menetluskulude kohta. Kohus teatas pooltele ka kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta 4
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõudeks on põhivõlgnevus summas 10 000 €, intress summas 2 000 € ja viivis alates nõue sissenõutavaks muutmisest kohase täitmiseni. Hageja väitel on hageja nõude aluseks poolte vahel 1.02.2015 sõlmitud suuline laenuleping ja deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja tunnistas, et on saanud hagejalt laenu summas 10 000 € intressiga 20% aastas. Raha laenuks anti sularahas ja laenu tagastamise tähtaeg oli 1.02.
lg 2 alusel, kuid kohus arvestab sellega, et ekspertidel, kes kasutasid palju võrdlusmaterjale, ei tekkinud ühtegi kahtlust vaidlusaluse teksti ja allkirja autori isikus. Hageja peab tõendama ka kostjale raha üleandmist. Hageja vande all ülekuulamisel seletas, et kostjale A. Tile ja J Hile olid koguaeg raha vaja Venemaal pandimaja äri korraldamiseks. Hageja korduvalt andis neile selleks raha. Üks kord, kui J. H jälle küsis hageja käest raha, vastas hageja, et enam ei ole valmis raha anda. Selle peale vastas J. H, et S (kostja A T) kirjutab võlakirja. Ühel päeval
alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.02.2016 kohtuotsuse tegemise aja seisuga (18.03.2019) sissenõutavaks muutunud viivis (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäär) summalt 10 000 € on 2503,07 €. Alates 19.03.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni
alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 10 000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress summas 2000 eurot, seisuga 18.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 10 000 eurolt summas 2503,07 eurot ning alates 19.03.2019 kuni kohustuse täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks.
Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. Vastavalt
lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.