← Eesti

2-19-5207/26

Obsah (8)§ 178§ 187§ 429§ 430§ 432§ 386§ 173§ 168

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming 2-19-520

§ 178lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. A T (hageja) esitas
  2. aprillil 2019 Viru Maakohtule hagi A T (kostja) ja J K (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad hageja vanemad. Alates aprillist
  3. a elab hageja vanaema juures, kes teda ülal peab. Kostjad ei pea hagejat ülal ega maksa elatist. Hageja on täisealine ning õpib x ehitusviimistluse eriala teisel kursusel, kooli lõpetamise aeg on
  4. juuni
  5. Hagiavalduses esitati ka elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõue. Kohus
  6. aprilli
  7. a määrusega võttis hagi menetlusse. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, milles palus kohustada kostjaid tsiviilmenetluse ajal maksma hagejale elatist. Kui kostjad elatist ei maksa, saab hageja taotleda elatisabi.
  8. Viru Maakohus rahuldas
  9. aprilli
  10. a määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjaid tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates
  11. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Elatist tuleb kanda iga kuu
  12. kuupäevaks hageja kontole. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
  13. Tartu Ringkonnakohus
  14. mai
  15. a määrusega tühistas Viru Maakohtu
  16. aprilli
  17. a määruse osaliselt hagi tagamise korras J Klt välja mõistetud elatise suuruse osas ning tegi 2

(4)Tsiviilasi nr 2-19-5207 tühistatud osas uue määruse, millega vähendas J Klt menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 100 eurole kuus. Muus osas on ringkonnakohus jätnud Viru Maakohtu 5. aprilli 2019. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus määras lugeda Viru Maakohtu 5. aprilli 2019. a määruse resolutsiooni tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada A T hagi tagamise taotlus osaliselt. 2. Kohustada A Tt (isikukood
  1. x)tasuma A Tle (isikukood
  2. x)elatist 200 eurot kuus alates 3. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 3. Kohustada J Kt (isikukood
  3. x)tasuma A Tle (isikukood
  4. x)elatist 100 eurot kuus alates 3. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. 4. Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks A T arveldusarvele nr X. 5. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.“ 4. 8. augusti 2019. a menetlusdokumendis loobus hageja kostja J K vastu esitatud tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest ja palus mõista kostjalt J Klt välja elatise hagi esitamisest. 5. 6. septembri 2019 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, milles leppisid elatise ja selle võlgnevuse summas ning selle tasumise korras kokku. Kompromissi tingimused on kantud kohtuistungi protokolli. Pooled paluvad lõpetada menetlus poolte vahelise kompromissi sõlmimise tõttu. Hageja loobus mõlema kostja vastu esitatud tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest, millega kostjad nõustusid. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamine tagasiulatuva elatise nõude osas Hageja on loobunud mõlema kostja vastu esitatud tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest, millega kostjad nõustusid. Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks tagasiulatuva elatise nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostjad ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes. Kohus võtab hagist loobumise tagasiulatuva elatise nõude osas vastu ja lõpetab selles osas tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele, et

§-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.Kohus, tutvunud poolte taotluste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromissi tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromiss ja menetluse lõpetamine 3

(4)Tsiviilasi nr 2-19-5207 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et poolte vaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagi tagamine Viru Maakohus on

  1. aprilli
  2. a määrusega (Tartu Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a sõnastuses) hagi tagamise korras kohustanud kostjat A T´t tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus ning kostjat J Kt tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus alates
  5. aprillist 2019 kuni asjas menetlust lõpetada kohtulahendi jõustumiseni. Elatist pidi kandma iga kuu
  6. kuupäevaks hageja kontole.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt

§ 386lg 4 esimesest lausest tuleb käesoleva määruse jõustumisel Viru Maakohtu 5.

aprilli 2019. a hagi tagamise määrust tühistada. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tamara Šabarova kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.