← Eesti

1-19-7771/2

1-19-7771 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7771 (19930000078) Kohtunik Innokenti Menšikov (kirjalikus menetlus

§ 25

lg 2 järgi Kahtlustatav VB Elukoht xxx; isikukood x; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; keskeriharidus; emakeel – vene keel; töökoht puudub Varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 aslusel Taotluse esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ning lõpetada kriminaalmenetlus V Bi süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kr

MS § 202 lg 2 p 3 alusel panna V Bi kohustuseks teha 100 (ükssada) tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 01.04.2020. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida V Bilt äravõetud vaatlusseade THPO-168B, mis asub hoiul MTA Ida tollipunkti laos (vastavalt 01.03.2019 läbivaatuse aktile nr 19LA0443371-1) ning hävitada kohtumääruse jõustumisel. 1 1-19-7771 KrMS § 202 lg 6 kohaselt kriminaalmenetlus uuendatakse, kui V B ei täida temale käesoleva määrusega pandud kohustusi määruses nimetatud tähtajaks. Edastada käesolev määrus prokurörile ja kahtlustatavale V Bile ning Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu edasikaebamisele. Taotlus Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Ida tollipunkt alustas käesolevas kriminaalasjas menetlust 08.03.2019.a KarS §

§ 25

lg 2 tunnustel, kuna kahtlustuse kohaselt 01.03.2019.a kella 12:46 paiku V B toimetas Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva maantee piiripunkti aadressil Narva, Peterburi tee 1 jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba kaudu vaatlusseade ТНПО-168В, mis on sõjalise maismaasõiduki komponent – periskoop (varjatud vaatluse seade), mis kasutatakse tankide/soomukite/soomustransportööride erinevatel mudelitel ja kuulub sõjaliste kaupade nimekirja kategooria ML6.a alla, mis kontrollib maismaasõidukeid ja nende komponente, mis on spetsiaalselt loodud või kohandanud sõjaliseks kasutamiseks ja nõuab kauba sisseveoks eriluba, mis peab olema omandatud enne kauba riigipiiri ületamist, kuid V B´il polnud kaasasoleva eseme kohta esitada Välisministeeriumi Strateegilise kauba komisjoni eriluba. Vaatlusseade ТНПО-168В avastati ja võeti ära 01.03.2019.a Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt isiku läbivaatuse käigus. Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 lõike 10 sätestab, et strateegiliste kaupade nimekiri sisaldab sõjaliste kaupade, kaitseotstarbeliste toodete, inimõiguste rikkumiseks kasutatavate kaupade ja kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja ning selle kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (RT I, 28.12.2011, 54) . Tulenevalt StrKS § 6 lõikest 2 on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. StrKS § 3 lg 1 sätestab, et strateegilise kauba vedu käesoleva seaduse tähenduses on sissevedu, väljavedu, transiit, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamine. StrKS § 3 lg 2 sätestab, et sissevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestisse toimetamine. Prokuratuuri arvates on kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks V B´i KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega abiprokurör tuvastas, et V B´i tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud 01.03.2019.a läbivaatuse aktiga nr. 19LA0443371-1 ja fototabelitega selle juurde, strategilise kauba komisjoni 04.03.2019.a vastusega päringule nr. 11.2-5/1244, asitõendi vaatlusprotokolliga ja fototabelitega selle juurde, vaatlusprotokolliga ja fototabelitega selle juurde, kahtlustatava V Bi enda ütlustega. 2 1-19-7771 Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, V B ei ole väärteo- ja kriminaalkorras karistatud, tegemist oli ühekordse vahejuhtumiga, isik kahetseb tehtut, ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ning prokuröri arvates ei esine kriminaalasja materjalidest nähtuvalt V B´i osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine ning karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik, V B´i õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega, samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, 2 p 3, 4 alusel, kohustades V B´i kuue kuu jooksul tegema 100 tundi üldkasulikku tööd. Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonnas andis 01.10.2019 kahtlustatav V B oma nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja talle kohustuste määramiseks. Kahtlustatav selgitas, et kuna ta on töötu ja rahalised vahendid rahalise kohustuse tasumiseks tal puuduvad, palub ta määrata kohustuseks üldkasuliku töö tegemise. V Bile oli selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202, 213 lg 1 abiprokurör taotleb Viru Maakohtult lõpetada kriminaalmenetlus V Bi suhtes KarS §

§ 25lg 2 järgi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna süü ei ole suur.

Määrata V Bile kohustus – teha 100 tundi üldkasulikku tööd kuni 01.04.2020.a. Konfiskeerida V Bi poolt 01.03.2019.a toime pandud süüteo vahetuks objektiks olnud vaatlusseade THPO-168B, mis on antud hoiule ja asub MTA Ida tollipunkti tollilaos vastavalt 01.03.2019 läbivaatuse aktile nr 19LA0443371, ühes selle järgneva hävitamisega. Maakohtu seisukoht KrMS § 202 lg 4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Olles tutvunud kohtule esitatud taotlusega, leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. 3 1-19-7771 Kohtu hinnangul vastab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud tingimustele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. V Bile on esitatud süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi, mis on teise astme kuritegu.

Samuti pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et kahtlustatav on enda süüd talle etteheidetava teo toimepanemises osaliselt tunnistanud ja andnud sisulisi selgitusi toimepandud kuriteo asjaolude kohta. Kohus, arvestades kuriteo tehiolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist on seisukohal, et V Bi süü ei ole suur ja tema suhtes puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. V B on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kohustusega teha 100 tundi üldkasulikku tööd hiljemalt 01.04.2020. KarS § 4211 lg 1 alusel võib kohus kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse V Bi süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kr

MS § 385 p-st 10 tulenevalt ei saa käesolevale määrusele määruskaebust esitada. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 4. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.