← Eesti

2-19-2666/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2666 Tsiviilasi YY hagi XX vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. juuni 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Apellatsioonkaebuse esitanud isik: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
  3. Keelduda CC apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad CC kanda, välja arvatud hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jääb riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud (peale eelviidatud tasu) puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
  4. XX (laps, käesoleva menetluse kostja) esitas CC (isa) vahendusel
  5. detsembril 2015 hagi YY (ema, käesoleva menetluse hageja) vastu elatise nõudes, mida Harju Maakohus menetles tsiviilasjana nr 2-15-
  6. Viidatud menetlus lõppes maakohtu
  7. aprilli 2016 määrusega, millega kinnitati kompromiss ja mille kohaselt ema pidi maksma lapse ülalpidamiseks elatist (edaspidi: kompromiss). Kompromissi järgi tasus ema elatise isa pangakontole.
  8. Laps esitas ema vahendusel
  9. detsembril 2017 samale maakohtule hagi isa vastu elatise väljamõistmiseks ja varasemalt väljamõistetud elatisemaksete muutmiseks. Lapse elatisnõuet isa vastu lahendab maakohus tsiviilasjana nr 2-17-18172, aga eraldas
  10. veebruari 2019 määrusega ema nõude lapse vastu varasemalt väljamõistetud elatisemaksete muutmiseks iseseisvasse menetlusse (käesolev tsiviilasi).
  11. Ema palus käesolevas asjas esitatud täpsustatud hagiavalduses vähendada kompromissi alusel makstava elatis alates
  12. detsembrist 2017 nullini. Laps elab alates
  13. novembrist 2017 ema juures, lisaks anti maakohtu
  14. novembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13540 emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas.
  15. Maakohus võttis
  16. aprilli 2019 määrusega menetlusse ema nõude lapse vastu elatise vähendamiseks. Ühtlasi määras kohus lapsele esindaja riigi kulul ja märkis, et esindajaks on vandeadvokaat Kalev Pihlak (edaspidi: lapse esindaja).
  17. Lapse esindaja esitas
  18. mail 2019 kostja nimel avalduse, milles võttis hagi õigeks. MAAKOHTU OTSUS
  19. Maakohus rahuldas hagi
  20. juuni 2019 õigeksvõtul põhineva otsusega (vaidlustatud otsus). Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis maakohus riigi kanda, ülejäänud kulud poolte endi kanda. APELLATSIOONKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
  21. Isa esitas
  22. juulil 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks. Ühtlasi palub isa tühistada maakohtu otsustuse lapse esindaja määramise kohta.
  23. Ringkonnakohus jättis
  24. juuli 2019 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis isale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse on esitanud isik, kes ei ole menetlusosaliseks, ning kaebuses ei ole selgelt märgitud, milliste maakohtu tuvastatud asjaolude, järelduste ja õiguslike põhjendustega kaebuse esitaja ei nõustu.
  25. Lapse esindaja esitas
  26. augustil 2019 selgituse, milles märkis, et käesoleva asja hageja ega kostja ei vaidlustanud õigeksvõtul põhinevat maakohtu otsust. Isal puudub õigus kostjat esindada, kuna tsiviilasjas nr 2-15-13540 anti maakohtu
  27. veebruari 2019 määrusega emale täielik ainuhooldusõigus lapse üle. Määrus jõustus
  28. augustil
  29. Isa esitas
  30. augustil uuesti apellatsioonkaebuse. Ainsa muudatusena oli kaebuse esitajaks märgitud kostja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. Ringkonnakohus leiab, et isa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 2

(3)
  1. Esmalt tuleb märkida, et menetluskõlbulik ei ole isa
  2. juulil 2019 apellatsioonkaebus, sest ta esitas selle enda, mitte aga lapse nimel. Isa ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, vaid vaidlus toimub ema ja lapse vahel. Hagimenetluses on TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Tsiviilkohtumenetluse poolteks on TsMS § 205 järgi hageja, s.o isik, kes on esitanud hagi, ja kostja, s.o isik, kelle vastu hagi on esitatud. Esimese astme kohtu lahendi peale võib TsMS § 630 lg 1 järgi esitada apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu menetluse pool ja iseseisva nõudega kolmas isik. Praegusel juhul vaatas maakohus läbi hageja nõuet kostja vastu elatise vähendamiseks ja isa ei ole menetlusse kaasatud.
  3. Täiendavalt tuleb arvestada, et kaebuse täiendamise ajal
  4. augustil 2019 ei saanud isa enam lapse nimel elatise asjas avaldusi teha. Harju Maakohtu
  5. veebruari 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-13540 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anti see täielikult üle emale. Määrus jõustus
  6. augustil
  7. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 esimene lause näeb ette, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. PKS § 210 lg 2 p 1 kohaselt esindab ainuhooldusõigusega vanem last üksinda. Jõustunud kohtulahendi alusel on emal lapse suhtes ainuhooldusõigus, st ainult tema saab last esindada, sh kohtuvaidluses. Isa ei saa lapse nimel kohtumenetluses toiminguid teha. Ka PKS § 120 lg 4 mõttest tuleneb, et elatise üle peetavas vaidluses esindab last ainult see vanem, kes last kasvatab ehk temaga igapäevaselt koos elab.
  8. Lisaks takistavad kaebuse menetlemist selles esinevad olulised puudused, millele ringkonnakohus viitas kaebuse käiguta jätmise määruses, aga mida ei ole kõrvaldatud. Kaebus ei vasta TsMS § 631 lg 1 ega § 633 lg-te 2, 3 ja 5 nõuetele. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu saaks kaebuse menetlemisest keelduda ka TsMS § 340¹ lg 2 esimese lause alusel. Vaatamata sellele, et kaebust ei saa menetleda, peab ringkonnakohus vajalikuks vastata kaebuse väitele ja taotlusele seoses lapse esindajaga. Maakohus lähtus õigesti TsMS § 219 lg 2 p-st 1 ja määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja, sest tema huvid võivad elatise vähendamise nõude puhul olla vastuolus ema huvidega. Ema tõi esile, et asjaolud on muutunud võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga, sest laps elab alates
  9. novembrist 2017 tema juures. Samuti anti maakohtu
  10. novembri 2017 määrusega emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha osas. Neil asjaoludel leidis lapse esindaja põhjendatult, et hagi saab õigeks võtta. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust väita, et lapse esindaja käitus hagi õigeks võttes lapse huvide vastaselt. Ringkonnakohus nõustub esindaja seisukohaga, et kui ema annab ülalpidamist vahetult, ei ole põhjendatud PKS § 100 lg 2 alusel temalt elatise väljamõistmine.
  11. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kaebuse esitaja kanda, välja arvatud kostja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad sarnaselt maakohtu menetlusega riigi kanda. Ringkonnakohus ei edastatud kaebust pooltele vastamiseks, mistõttu ei saanud pooltel apellatsioonimenetluses tekkida väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kaebusest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu andmed riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega.
  12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.