) § 98 lg-d 1 ja 4). Sellest tulenevalt on enamik MTA 24.11.2016 intressinõudest aegunud. Kuna MTA 16.01.2012 maksuotsusega määrati XX-le (pankrotis) tasumisele residendist füüsilise isiku
lg-ga 4 ja § 118 lg-ga 3 aegus intressi määramise õigus kõige hilisemalt 31.03.2016. MTA ei täitnud 24.11.2016 intressinõude koostamisel selgitamis- ega ärakuulamiskohustust. Intressinõuet ei ole seniajani nõuetekohaselt kätte toimetatud. Intressinõude õiguspärasuse välistab muu hulgas asjaolu, et põhjendatud ei ole arvestada Eesti Vabariigi poolt XX (pankrotis) vastu esitatud maksunõudelt intressi ajaperioodi eest, mil XX (pankrotis) omas ise vähemalt sama suur rahalist nõuet Eesti Vabariigi vastu seoses looduskaitseliste kinnisasjade omandamise ning riigi poolt avalikes huvides kehtestatud uute omandiõiguse piirangute eest õiglase ja kohese hüvitise saamisega. XX (pankrotis) omandisse kuuluvad alates 26.10.2004 Tallinna linnas Kõrkja tee 17a asuv kinnisasi ning Kõrkja tee 42a asuv kinnisasi. Kinnisasjade omandamise hetkel kehtis Vabariigi Valitsuse 10.02.1999 määrusega nr 57 kinnitatud Pirita jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mille kohaselt oli nimetatud kinnisasjadele võimalik uute ehitiste, sh uute elamute püstitamine. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 312 kehtestati aga Pirita jõe maastikukaitseala uus kaitseeeskiri, mis välistas täielikult Pirita jõe maastikukaitsealal uute ehitiste püstitamise. Seega muutus ajal, mil XX (pankrotis) oli kinnistute omanik, maastikukaitseala kaitsekord oluliselt rangemaks ning riik oleks pidanud põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt tasuma puudutatud kinnisasja omanikule avalikes huvides kehtestatud omandiõiguse piirangute talumise eest õiglast ja kohest hüvitist. XX (pankrotis) on 24.04.2015 teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku viidatud looduskaitse all olevate kinnisasjade omandamiseks riigi poolt, hinnates kinnisasjade väärtuseks 5 544 000 eurot. Keskkonnaminister on 22.06.2015 käskkirjaga nr 610 algatanud menetluse kinnisasjade riigile omandamiseks. Praegusel juhul kuulub analoogia korras kohaldamisele
9. Maksu- ja Tolliamet palus 19.07.2017 kirjalikus vastuses (täiendatud 05.10.2018) jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud intressinõue ei ole aegunud.
lg 1 seob intressinõude esitamise tähtpäeva asjaoluga, kas maksuvõlg on tasutud või mitte. Aastane tähtaeg on antud selleks, et maksuhaldur saaks esitada pikema perioodi jooksul kogunenud intresside kohta ühe intressinõude ja hoida sellega kokku menetluskulusid. Kaebaja ei ole maksusummat tasunud. Seega ei olnud intressinõude väljastamise hetkel intressinõude esitamise tähtaeg möödunud ning
Kehtiv
Kaebaja on ebaõigesti juhindunud kohtupraktikast, mis puudutab aegunud
redaktsioone. Lisaks ei võimalda need asuda seisukohale, et intressinõue on aegunud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-80-16 (p-d 26‒31) põhjalikult analüüsinud praeguse asjaga analoogset intessinõuet ja intressinõude aegumise küsimust. Intressinõue vastab nõuetele, sest sisaldab vastavalt
lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 kehtestatule intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat ning sellele lisatud intressiarvestuse kaardist nähtub ka viivitatud päevade arv. Intressinõudest nähtub selgelt 3
lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude ja intressi summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja ei ole tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Vastupidiselt kaebaja arusaamale asus Riigikohus kaebaja viidatud lahendi nr 3-3-1-80-16 p-s 20 seisukohale, et formaalne ärakuulamisõiguse rikkumine ei mõjuta intressinõude sisulist õiguspärasust. Vastustaja viitab sama lahendi punktidele 16‒19, mis samuti kinnitavad, et kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumist puudutavad seisukohad on väärad ega saa põhjustada intressinõude tühistamist. Intressinõue on adresseeritud XX-le (pankrotis) ning nõuetekohaselt kätte toimetatud tema pankrotihaldurile, kes haldab tema varalisi õigusi ja kohustusi. Praegusel juhul ei ole kaebajaks XX (pankrotis), kes saaks teha etteheiteid puudutatud isiku menetlusse kaasamise kohustuse rikkumise osas. Kaebaja on saavutanud kaebeõiguse läbi pankrotimenetluse ning saab esitada intressinõudele samu vastuväiteid, kui seda oleks saanud teha haldusakti algne adressaat XX (pankrotis). Kaebaja kaasamine intressinõude andmise menetlusse ei olnud vajalik. Sisuliselt oli kaebaja õiguslik staatus intressinõude andmisel menetlusväline isik, keda ei pidanudki ära kuulama. Asjaolu, kas kaebajal eksisteerib nõue riigi vastu kinnistute omandamiseks ja kui suur on selle nõude sisu, tuleb välja selgitada teise menetluse käigus. Kuivõrd kaebaja nõude tegelik suurus on praegusel hetkel teadmata ja oli teadmata ka intressinõude tegemise ajal, ei ole sellist asjaolu võimalik intressinõude väljastamisel arvesse võtta. Intressi määramata jätmiseks puudub õigusnorm, mis lubaks või kohustaks maksuhaldurit igakordselt kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu ja siis selle ulatuses intressi vähem määrama. Kui maksukohustuslane soovib, et tema maksuvõlg kustutatakse
Praegusel juhul ei ole Toiger Inkasso OÜ, XX (pankrotis) ega tema pankrotihaldur sellist taotlust esitanud.
seletuskirja kohaselt ei ole maksuotsusega määratud maksusumma puhul oluline maksusumma deklareerimise periood, vaid maksuotsusega määratud maksusumma tasumine tervikuna. Intressi arvestamise aegumistähtaja kulgema hakkamise aeg on maksuotsuse alusel maksusumma täielik tasumine, mis tähendab, et intressi arvestamise aegumistähtaeg ei hakka haldusaktiga määratud või sissenõutavatelt maksusummadelt kulgema enne, kui vastav maksusumma on täielikult tasutud. XX (pankrotis) ei ole maksuotsusega määratud maksusummat tasunud. Kui intresse määratakse maksusummalt, mis on tasumata, siis ei teki aegumise küsimust (vajadusel võib intresse määrata ka korduvalt). 4
lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 sätestatule vastavat intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat, selle kujunemist, intressinõude lisaks oleva intressiarvestuse kaardist nähtub ka viivitatud päevade arv. Intressinõude põhjendamiskohustus on täidetud, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. Kaebaja ei ole kasutanud talle
Kaebaja ei ole tõendanud, et on maksuhaldur vaidlusaluse intressisumma valesti määranud (
Kuna intressinõue on adresseeritud XX-le (pankrotis) ning kätte toimetatud tema pankrotihaldurile, siis XX (pankrotis) võis olla intressinõude menetluses ärakuulatavaks isikuks. OÜ Toiger Inkasso on saavutanud kaebeõiguse läbi pankrotimenetluse. Ärakuulamisõiguse rikkumisele tuginemine ei ole praegusel juhul asjakohane OÜ Toiger Inkasso puhul, kuna OÜ Toiger Inkasso kaasamine intressinõude menetlusse ei olnud vajalik, sest ta oli menetlusväline isik. Küsimus, kas kaebajal eksisteerib nõue riigi vastu kinnistute omandamiseks ning kui suur on see nõue, tuleb välja selgitada teises menetluses. Selle küsimuse lahendamine väljub praeguse kohtuvaidluse piiridest. Puudub õigusnorm, mis lubaks või kohustaks maksuhaldurit igakordselt kontrollima, kas maksukohustuslasel eksisteerib muid võimalikke nõudeid maksuhalduri vastu ning siis selle ulatuses intressi vähem määrama. Kui maksukohustuslane soovib, et tema maksuvõlg kustutatakse
Alles seejärel saab maksuhaldur sisuliselt kaaluda ja otsustada, kas maksuvõla kustutamiseks esineb alus või mitte. Vastustaja kinnitas kohtule, et OÜ Toiger Inkasso, XX (pankrotis) ega tema pankrotihaldur M. Pärn ei ole esitanud maksuhaldurile sellist taotlust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. OÜ Toiger Inkasso palub 05.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Seaduse sisu ja mõttega ei ole kooskõlas halduskohtu seisukoht, et kui intresse määratakse maksusummalt, mis on tasumata, siis võib intresse määrata lõputult ilma igasuguse ajalise piiranguta, ning intresside aegumise küsimust ei teki. Loogiline ja põhjendatud on, et nii maksusumma kui ka intressinõude määramiseks kehtib üks ja sama lõplik aegumistähtaeg (
lg 1), mille jooksul peab maksuhaldur teostama kõik vajalikud toimingud ja välja andma kõik asjakohased haldusaktid (maksuotsused, intressinõuded jne). Pärast sellise aegumistähtaja möödumise ei saa maksuhaldur selles asjas teha ühtegi uut maksuotsust, sh intressiotsust (
Riigikohus on selgitanud, et
§-s 118 kasutatud mõiste „intressi arvestamise aegumine“ tähendab intresside määramise aegumist (Riigikohtu 29.03.2006 otsus nr 3-3-1-7-06, p 10). Intressisumma aegumisega seonduvat on Riigikohus käsitlenud ka 29.11.2006 otsuses nr 3-3-1-74-06 (p 14), 28.11.2007 otsuses nr 3-31-44-07 (p-d 9‒10) ja 05.03.2009 otsuses nr 3-3-1-91-08 (p 10). XX (pankrotis) kõige hilisema maksusumma, s.o
lg 1 sõnastust muudeti 01.07.2013 ning kaebaja tugineb vananenud Riigikohtu praktikale. 01.07.2013 jõustunud
muutmise seadusega ei muudetud
muutmise seadusega täpsustati
lg-t 1, mis reguleerib intressinõude aegumist olukorras, kus maksuotsus on täidetud ja maksuotsusega määratud maksusumma tasutud. Praegusel juhul ei ole maksusummat tasutud. Riigikohus on selgitanud, et tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse
lg 2 (praegu
lg 3) alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma määramise aegumise regulatsiooni (Riigikohtu 29.03.2006 otsus nr 3-3-1-7-06, p 12). MTA ja halduskohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-80-16 on eksitav. Nimetatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus maksusumma oli tasutud ja maksuotsus täidetud. Riigikohus ei käsitlenud selles küsimust, kuidas toimub intressinõude aegumine olukorras, kus maksusummat ei ole tasutud ja maksuotsus ei ole täidetud. Intressinõue on koostatud ilma nõuetekohase haldusmenetluseta. See on tehtud olulise kaasamis-, ärakuulamis-, selgitamis- ja põhjendamiskohustuse rikkumisega. Seejuures ei ole kaebaja kunagi tuginenud asjaolule, et maksumenetlusse oleks pidanud olema kaasatud ja ära kuulatud OÜ Toiger Inkasso. Kaebaja on tuginenud üksnes asjaolule, et kaasatud ja ära kuulatud oleks pidanud olema XX (pankrotis). Kaebaja saab praeguses vaidluses esitada intressinõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks saanud esitada XX (pankrotis). Intressinõue ei ole selge ega üheselt arusaadav, selles puuduvad igasugused arusaadavad motiivid ja põhistused. Intressinõudest ei tulene selgelt viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg, kuidas on määratud tasumisele kuuluva intressisumma suurus ning mis on selle faktiline ja õiguslik alus. Intressinõude välistab asjaolu, et XX-l (pankrotis) on alates 15.12.2005 riigi vastu avalikes huvides kehtestatud oluliste omandiõiguse piirangute talumise eest õiglase ja kohese hüvitise nõue. Praegusel juhul kuulub analoogia korras kohaldamisele
Kaebaja jääb selles osas kaebuses toodu juurde. 13. Maksu- ja Tolliamet palub 09.01.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Intressinõue ei ole aegunud. Kaebaja seisukohta jaatades muutuks
lg 1 sisutühjaks ning halveneks riigi võimekus maksuvõlalt arvestamisele kuuluvate intresside sissenõudmisel. Kaebaja jätab tähelepanuta, et
lg 1 seob intressinõude esitamise tähtpäeva asjaoluga, kas maksuvõlg on tasutud või mitte.
seletuskiri kinnitab vastustaja seisukohta, et intressinõue on esitatud tähtaegselt. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid ei võimalda asuda vastupidisele seisukohale. Viidatud otsused on tehtud ajal, mil intressidega seonduv seadusandlus ei olnud veel täpsustatud uute normidega ning mitmed otsused on tehtud enne uue
redaktsiooni jõustumist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-80-16 analüüsinud analoogset intressinõuet, nagu on vaidluse all praeguses asjas. Intressinõue on motiveeritud ja õiguspärane. Sellest lisast nähtub intressisumma kujunemine, märgitud on viivitatud päevade arv. Intressinõudest nähtub selgelt, millistelt maksusummadelt on intressi arvestatud. Kaebajal on tulenevalt
lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude ja intressi summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole seda õigust kasutanud.
lgst 1 tulenevalt peab maksukohustuslane ise arvestama ja teadma, kui suur on tema intressikohustus. Intressinõue ei ole kaalutlusotsus. Seega pole täiendavate põhjenduste lisamine intressinõudele vajalik. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Intressinõue on nõuetekohaselt kätte toimetatud XX pankrotihaldurile. Kaebaja on küll saavutanud kaebeõiguse läbi pankrotimenetluse ja saab esitada intressinõudele samu 6
lg 1 kohaselt ei hakka intressi arvestamise aegumistähtaeg haldusaktiga määratud või sissenõutavatelt maksusummadelt kulgema enne maksusumma täielikku tasumist. Intressi eesmärgiks on riigi rahaliste huvide kaitsmine ja maksukohustuslase motiveerimine oma kohustusi tähtajaks täitma. Arvestades maksuintressi eesmärki ning asjaolu, et maksuintress on seotud kohustuse täitmisega, siis ei saa ka lugeda, et
Kohtupraktikas on leitud, et asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad omasid intressinõude esitamise aegumistähtaja kulgemahakkamisel tähendust
lg 2 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioonis (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-7-06, p 12). Selles osas muutus aga seaduse sisu alates 01.01.2009, mil
lg-t 1 täiendati mõistega „täieliku tasumise päevast“ ning
lg 2 (aegumise regulatsioon tasumata maksusumma puhul) tunnistati üldse kehtetuks. Puudub alus järelduseks, et vastava muudatuse järgselt tuli tasumata maksukohustuselt intresside määramisel lähtuda endiselt
§-des 98 ja 99 sätestatust, st maksusumma määramise aegumise üldistest põhimõtetest. Sellist järeldust ei saa teha ka
lg-s 3 sisalduvast viitest
lg-le 4, sest
lg-s 4 märgitud aegumistähtaega tuleb mõista kui intressi arvestamise aegumistähtaega ehk
lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega – üks aasta alates maksukohustuse täielikust tasumisest.
ja sellega seotud teiste seaduste muutmise 7
lg 1 muudatus normi sisu ning püüab ennetada intressinõuete aegumise regulatsiooni ümber tekkida võivaid vaidlusi. Normi kohaselt hakkab intressinõue aeguma alates maksukohustuse täitmise või alusetult tagastatud summa täielikult maksuhaldurile tasumise päevast. Teiste sõnadega algab aegumine alates päevast, mil vastava kohustuse täitmine lõppes. Seoses intressi arvestamise aegumise regulatsiooni lihtsustamisega ja intressi arvestamise aegumise alguse sidumisega kohustuse lõppemisega tunnistatakse § 118 lg 2 kehtetuks. Eelnevast nähtub selgelt, et seadusandja eesmärk oli siduda intresside arvestamise aegumine üksnes maksukohustuse täieliku tasumisega ning intresside arvestamine ei aegu juhul, kui maksukohustus on tasumata. Seda seisukohta kinnitab ka õiguskirjandus: „Kui intresse määratakse maksusummalt, mis on veel tasumata (näiteks kui maksuotsusega määratakse täiendavaid makse või korraldusega nõutakse maksuvõla tasumist), siis ei teki aegumise küsimust ning vajadusel võib intresse määrata ka korduvalt (nt põhjusel, et intressid suurenevad seni, kuni maksusumma on tasumata.“ (L. Lehis, Maksuõigus, Juura 2012, lk 95). Niisiis on praeguse vaidluse lahendamisel asjakohatud kaebaja viited Riigikohtu varasemale praktikale, mis on kohaldatav
Need seisukohad ei ole
Ringkonnakohus lisab, et ei pea
regulatsiooni viidatud moel muutmist põhiseadusega vastuolus olevaks, sest intressi arvestamise n-ö aegumatust maksusumma tasumata jätmise korral leevendavad
lg 1 p 5 (intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle aluseks oleva maksunõude) ning
Maksumenetluse ebamõistliku kestusega tehtud ebaõiglust saab maksukohustuslasele korvata intressinõude vähendamisega (
18. Kaebaja nõue n-ö tasaarveldada temalt nõutud intressid kaebaja nõudega Eesti Vabariigi vastu looduskaitseliste piirangutega maade omandamisel ei tugine seadusel.
Intressinõude ja looduskaitseliste piirangutega maa omandamise nõude menetlused ei ole millegi poolest võrreldavad ning neis tuvastatavad asjaolusid ei saa kuidagi samastada. Seetõttu peaks viidatud tasaarveldamise nõude esitamiseks esinema seaduses konkreetne sellist tasaarveldamist võimaldav alus. Praegu sellist seaduslikku alust ei ole ning kaebaja nõue riigi vastu ei ole ka aluseks intressinõude tühistamiseks
Maksuhalduri võimalus maksukohustuse (sh intressinõude) kustutamiseks ebaõigluse tõttu on sätestatud
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest, mille eesmärk saab olla vaid teatud erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14). Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamine on põhjendatud näiteks olukorras, kus äriühingu seaduslikult esindajalt vastutusotsusega nõutav maksuvõlg kattub kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga (Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 3-3-1-6-16, p 17) või topeltmaksustamisest hoidumiseks on vajalik vältida samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist tsiviilkohtumenetluses ja maksumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2018 määrus nr 3-17-1181, p 11). Samuti võib intressinõude kustutamine olla kohane õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja vastu (Riigikohtu 06.03.2015 otsus nr 3-3-1-7814, p 21). Ebaõigluseks
lg 1 kohaselt lasub intressi arvestamise ja tasumise kohustus maksukohustuslasel ning maksuhaldur koostab intressinõude üksnes juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole intressi tasunud. Kuna intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-80-16, p 20), ei pea intressinõue sisaldama ka selle andmise kaalutlusi ning menetluslikud rikkumised (sh isiku ära kuulamata ja menetlusse kaasamata jätmine) või puudused motiveerimisel ei saa üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Intressinõude aluseks on intressiperioodi pikkus, mis sõltub kohustuse tekkimise ning selle tegeliku täitmise tähtpäevast. Need olid kaebajale teada. Intressinõudes on esitatud
lg-s 3 sätestatud asjaolud ning selles on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Intressinõude lisast nähtub ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik (füüsilise isiku tulumaks, maamaks). Intressiarvestuse kaardil kajastuvad muu hulgas read negatiivse võlasummaga. Intressiarvestuse kaardi lõpus on selgitus, et intressivähendus tähendab olukorda, kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks intressi kompenseerimiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada intressinõuet sellisel määral ebaselgeks või kontrollimatuks, mis annaks aluse lugeda see õigusvastaseks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige. 20. Eelnevat kokku võttes jääb OÜ TOIGER Inkasso apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 11.10.2019 otsuses toodud muudatustega RESOLUTSIOON 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.