← Eesti

2-11-10422/180

Obsah (10)§ 172§ 667§ 529§ 522§ 523§ 524§ 525§ 442§ 232§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-104

) §-dele 522–526 ja 529–

  1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub eksperdiarvamusest, et avaldaja on selgel teadvusel ja orienteerub täielikult ajas, kohas ja isikus. Avaldaja põeb skisofreeniat ning tema sotsiaalne toimetulek on takistatud. Ärakuulamisel orienteerus avaldaja ajas, kohas ja isikus. Ta mõistis volituste sisu ning saab enda huve selle abil kaitsta. Avaldaja võimet iseseisvalt hakkama saada näitab mh see, et tema kaalutud keskmine hinne XXX on 4,33 ja XXX 3,
  2. Maakohus tuvastas, et eestkoste alused on ära langenud. Avaldaja huve on võimalik kaitsta ja tema igapäevaelu korraldada volituste andmise või muude abiliste kaudu.

§ 172

lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidles maakohtu määrusele vastu. Määruskaebuse kohaselt lõpetas maakohus avaldaja üle seatud eestkoste põhjendamatult. Avaldaja vajab abi ja juhendamist oma igapäevaste toimingute tegemisel. Kuigi ta oskab endale süüa ja asju osta, ei tee ta seda vastutustundlikult. Üürnike ega enda arveid ta tasuda ei oska. Avaldaja ei soovi tööd teha, vaid üksnes kulutada tema isa jäetud raha. Tasulistes erakõrgkoolidest õpib seetõttu, et riiklikes kõrgkoolides õppimiseks tema teadmistest ei piisa. Lisaks joob avaldaja alkoholi ja suitsetab kaks pakki päevas ning magab palju.
  2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isik ja linnavalitsus valetavad. Avaldaja saab oma eluga hästi hakkama ning soovib asuda tööle ning perekonna luua. Raha soovib avaldaja teenida, mitte seda raisata.
  3. Linnaosavalitsuse arvates lõpetas maakohus avaldaja üle seatud eestkoste ennatlikult. Maakohus jättis arvestamata eksperdi- ja raviarsti arvamusega, mille järgi avaldajale eestkoste seadmise alused ei ole ära langenud. Avaldajal tekkis ekslikult veendumus, et ta ei vaja enam eeskostet. Avaldajale on tugiteenuseid osutatud aastaid, mille jooksul tema kõrvalabi ja juhendamise vajadus on olnud ulatuslik. Praegu on Kristiine Tegevuskeskuse pakutud koduteenuse osutamine peatatud, sest avaldaja põeb nahahaigust, mis on eelduslikult nakkav ja mille ravimisest ta keeldub. Avaldajale on määratud ka tugiisik, kelle sõnul on viimastel kuudel avaldaja olukord hullemaks läinud, sest ta ei hoolitse enda hügieeni eest ega korrasta oma kodu. Tema jutt on segane ja ta ropendab 3

(5)tihti. Pärast maakohtu määruse tegemist teatas avaldaja, et ei soovi enam õpinguid XXX jätkata, vaid pühendub nüüd üksnes KKK esinduse loomisele Eestis.
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada, kuna maakohus jättis asjas kogutud olulised tõendid hindamata või hindas neid valesti. Lisaks jättis maakohus määruse nõuetekohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus saab teha asjas uue lahendi, millega jätab avalduse määratud eestkoste lõpetamiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. 10.

§ 529

lg 1 järgi kohus lõpetab eestkoste, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Seega tuleb määratud eestkoste lõpetamise üle otsustamisel kohtul kontrollida PKS § 203 lg 1 kohaselt eestkoste seadmise eelduste olemasolu ja selle lõpetamiseks tuvastada, et täisealise isiku teovõime ei ole enam piiratud TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Täisealisele isikule, kelle teovõime ei ole piiratud, ei ole eestkoste määramine lubatud (PKS § 203 lg 2). Kohus tuvastab asjaolusid tõendite pinnalt vastavalt

§-le

  1. Praegusel juhul tuvastas maakohus ekslikult, et eestkoste seadmise eeldused on ära langenud ja avaldaja üle seatud eeskoste tuleb lõpetada. Iseenesest on maakohus õigesti avaldaja eeskostevajaduse jätkamise vajaduse väljaselgitamiseks määranud ekspertiisi (

§ 522

), kaasanud menetlusse ja kuulanud ära linnavalitsuse (

§ 523

ja § 525 lg 3) ning kuulanud ära nii avaldaja (

§ 524

) kui ka puudutatud isiku (

§ 525lg 3).

Kolleegiumi hinnangul ei ole aga maakohus eksperdiarvamust ja raviarsti seisukohta kui tõendeid analüüsinud ega võtnud põhjendatud seisukohta menetlusosaliste väidete kohta, et avaldaja vaimne seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid ega teostada valimisõigust. Selliselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2 ja § 465 lg 2 p 8).

Võttes otsustuse tegemisel tõendina aluseks üksnes Euroakadeemia akadeemilise õiendi, rikkus maakohus ühtlasi tõendite vaba hindamise põhimõtet (

§ 232lg 2).

12. Kolleegiumi arvates tuleneb eksperdiarvamusest üheselt, et avaldajal esineb püsikujuline paranoidne skisofreenia, mille tõttu ei ole ta võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima (II kd, tl-d 21–22 pöördel). Ühtlasi nähtub sellest, et avaldaja huve ei ole võimalik kaitsta ja tema igapäevaelu korraldada volituste andmise või muude abiliste kaudu (II kd, tl 22 pöördel). Samal seisukohal on ka avaldaja raviarst (II kd, tl 88). Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ta eksperdi ega raviarsti arvamustega ei nõustunud ja nende tõenditega ei arvestanud. Isiku psüühilise seisundi hindamine nõuab eriteadmisi, mida kohtunikul eeldatavasti selles valdkonnas ei ole, mistõttu tulnuks maakohtul vastupidisele seisukohale jõudmist põhjendada. Lisaks on linnavalitsus ja puudutatud isik menetluses veenvalt selgitanud, et avaldaja diagnoositud psüühikahäire takistab tal kestvalt igapäevaeluga seonduvate otsuste tegemise ja toimetustega hakkama saamist ning esitanud oma väidete tõendamiseks tõendid (II kd, tl-d 32– 38 pöördel ja 46–47 pöördel). Mh on nimetatud isikud selgitanud, et avaldaja ei saa raske psüühikahäire tõttu hakkama oma rahaasjade planeerimisega. Nende väidetega nõustus ka avaldaja esindaja (II kd, tl-d 44–44 pöördel). Arvestades, et avaldaja on saanud pikema perioodi jooksul tugiteenuseid nii Kristiine Tegevuskeskuselt kui ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuselt ning puudutatud isik on eestkostjaks olnud ca 3 aastat, oleks maakohus pidanud neid väiteid tõsiselt kaaluma. Kui raske psüühikahäire takistab avaldajal kestvalt igapäevaeluga seonduvate otsuste tegemise ja toimetustega hakkama saamist, siis eestkoste lõpetamisel on ohus avaldaja vara ja edasine toimetulek. 4

(5)
  1. Eelnevat ei muuda kolleegiumi hinnangul ka see, et maakohus veendus ärakuulamisel, et avaldaja on igapäevaselt võimeline oma eluga hakkama saama. Samuti see, et avaldaja kaalutud keskmine hinne XXX on 4,33 ja XXX 3,
  2. Kolleegium märgib, et nii linnavalitsus kui ka puudutatud isik selgitasid maakohtule, et vaatamata oma raskele psüühikahäirele suudab avaldaja oma tahtmise saamiseks käituda lühiajaliselt adekvaatselt, mistõttu tuleks kohtul hinnata määratud eestkoste lõpetamisel avaldaja käitumist pikema perioodi vältel ja võtta arvesse eksperdi ja spetsialistide arvamust (II kd, tl-d 47 ja 47 pöördel). Seda arvestades ei saa kolleegiumi hinnangul ärakuulamisel kujunenud maakohtu siseveendumus üles kaaluda eksperdiarvamust, raviarsti seisukohta ega teiste menetlusosaliste ja spetsialistide hinnanguid. Kolleegiumi arvates ei ole XXX ja XXX akadeemilised õiendid piisavalt kaalukad ja asjakohased tõendid, mille pinnalt otsustada eestkoste vajaduse üle. Kõrgkoolide kaalutud keskmine hinne ei anna alust tõsikindlalt väita, et avaldaja on vaatamata oma raskele psüühikahäirele teovõimeline TsÜS § 8 lg 2 tähenduses. Need hinded näitavad avaldaja akadeemilist võimekust, kuid ei tõenda psüühikahäire ulatust ega kulgu. Seejuures viitavad ka avaldaja XXX eksmatrikuleerimisega seotud asjaolud sellele, et hoolimata heast õppeedukusest ei pruugi avaldaja täiel määral oma tegudest aru saada ega neid juhtida (II kd, tl-d 60–71 pöördel).
  3. Eelnevat arvestades on määruskaebus põhjendatud, maakohtu määrus tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus määratud eestkoste lõpetamiseks rahuldamata.
  4. Vaatamata sellele, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse menetlemisest tingitud avaldaja riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta

§ 172lg 3 järgi Eesti Vabariigi kanda.

Muud määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud tuleb kohtuasja olemust arvestades jätta

§ 172lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.