MS § 426, § 383, § 384 ja §
lg 2 p 8, 9 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus Maksim Amelkini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aja 1 alates 15. märtsist 2018 kuni raviasutusse paigutamiseni.
lg 1, 4, 5 ja 6 p 1 ning
lg 1 alusel asendas kohus mõistetud ärakandmata vangistuse Maksim Amelkini kirjalikul nõusolekul narkomaanide sõltuvusraviga. Kohtuotsuse jõustumisel toimetati Maksim Amelkin koheselt sõltuvusraviks raviasutusse.
alusel määras kohus sõltuvusravi pikkuseks 2 aastat 6 kuud alates raviasutusse paigutamisest. Samuti määras kohus, et algselt osutatakse ravi statsionaarses vormis ning arvestades ravi kulgu, võib raviarst määrata statsionaarse ravi asendamise ambulatoorsega. Nii statsionaarses kui ambulatoorses vormis ravi ajal on Maksim Amelkin kohustatud järgima raviasutuse poolt kehtestatud sõltuvusravi nõudeid.
lg 8 ja
lg 1 alusel on Maksim Amelkin kohustatud järgima ravi ajal
Kohtuotsus jõustus 03.01.2019. Viru Maakohtu 22.01.2019 määrusega pöörati Maksim Amelkinile mõistetud vangistust täitmisele, kuna ta lahkus omavoliliselt raviasutusest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 17 korda, 9 neist on kehtivad karistused ja vanglas viibib isik üheteistkümnendat korda. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud ja kannatanuteks on nii era- kui ka juriidilised isikud. Eelnevad kuriteod on olnud vargused, omavolilised sissetungimised, arvutikelmus, kuriteo varjamine ja kelmused. Kuriteod on toime pandud tahtlikult ja on valdavalt olnud ette planeeritud. Soodusteguriks on sõltuvusainete (narkootikumid) tarvitamine, majanduslikud raskused ning oskamatus oma probleeme õiguskuulekalt lahendada. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Maksim Amelkin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et ta tahaks uskuda, et ta suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid ja esmajoones võtab end arvele töötukassas. Selgitas, et tegelikult ta ei usu, et kohus ta vabastab, kuna istungitel on ta ennegi käinud, kuid kunagi ei ole teda ennetähtaega vabastatud ning sellel põhjusel ei ole ta ka vanglaametnikega koostööd teinud. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 17-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Maksim Amelkini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx, elamispind on talle seal kindlustatud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Samas tuleb märkida, et Maksim Amelkin on varasemalt elanud selles ühisealmus, kuid oli ebaadekvaatse käitumise tõttu sunnitud sealt lahkuma. Kehtivat sissekirjutust isikul pole ja muu elukoha kohta on ta keeldunud andmeid avaldamast. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuulub ema, kellega on suhted keerulised ja kellega koos ei ole kinnipeetaval oma käitumise tõttu võimalik elada. Maksim Amelkin on keeldunud avaldamast informatsiooni oma suhete ja elustiili kohta. Kohtu hinnangul ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Grupis toimepandud kuriteod viitavad isiku mõjutatavusele. Kinnipeetav on keeldunud avaldamast informatsiooni oma hariduse, varasema töökogemuse ja majandusliku olukorra kohta. Ka puudub info töökoha olemasolu kohta. Eelmise riskihindamise kohaselt puudub isikul ametlik töökogemus, tal on keevitaja kutse, kuid ta ei ole kunagi sellel alal töötanud. Isiku enda sõnul on ta varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, et hankida endale narkootikume. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetavalt rahaliselt toetanud tema ema, kuid ei ole teada, kas ema on valmis poega toetama ka vabanemise korral. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 5879,93 eurot. Kohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne. Kinnipeetav ei ole suutnud muuta oma elustiili. Maksim Amelkin on keeldunud avaldamast infot sõltuvusainete tarvitamise kohta. Varasema riskihindamise ja meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetava enda sõnul on ta motiveeritud tegelema probleemiga, kuid ta ei oma selget visiooni, kuidas seda teha. Isik on olnud metadoonasendusravil ning ka Viljandi haiglas sõltuvusravil, mille ta katkestas. Kohtu hinnangul puudub Maksim Amelkinil tõeline soov ja tahe narkosõltuvusest vabanemiseks. Kohus on ka seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava maailmavaade ja käitumine sõltlasele omaselt enesekeskne, isik ärritub kergesti. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav keeldunud koostööst vanglaametnikega, varasematel vestlustel on olnud kinnine ning eelistanud küsimustele mitte vastata. Tuleviku peale vanglas mõelda ei taha, kuna vangistusega kaasneb niigi muremõtteid. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. 3 Vähetähtis pole ka asjaolu, et vanglas koostatud iseloomustuses on märgitud, et isik on vangistuse jooksul korduvalt väljendanud oma negatiivset suhtumist ametnikesse ja tema käitumine on olnud üldist negatiivsust väljendav ning nõudlik. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Sellisele järeldusele annab aluse ka kinnipeetava negatiivne hoiak ametnikesse ja nendega koostööst keeldumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus) ja vangistuse ajal (keeldumine koostööst vanglaametnikega) ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.