lg 21 järgi üldmenetluses Prokurör Vahur Verte, Raigo Aas Süüdistatav Kaitsja TAURIS PÄLL, isikukood: 37304092712, elukoht: xxx; käesoleval ajal viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: käesoleval ajal puudub, OÜ xxx; kriminaalkorras karistamata. Tõkend: vahistamine alates 08.08.2018.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 06.08.2018.a Mart Missik RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Tauris Päll süüdistuses
2. Süüdi tunnistada Tauris Päll
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Tauris Pälli kinnipidamisest, s.o alates 06.08.2018.a. 4. Tauris Pälli suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tauris Pälli suhtes kehtestatud lisapiirangud – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 5.
lg 1alusel konfiskeerida Tauris Pällilt sularaha summas 410 (nelisada kümme) eurot (kantud PPA Põhja prefektuuri tagatiskontole). Välja mõista Tauris Pällilt
lg 1, § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 190 (ükssada üheksakümmend) eurot.
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - 10 CD- ja DVD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kilekott, vaakumpakendid, halli värvi teibiribad, toidukile, läbipaistev teip; valge kaanega plastnõu; digitaalne kaal Clatronic papist pakendis, kahes valges kilekotis olevad 12 tühja plastnõud koos kaantega; avatud kummikinnaste pakk, 4 tühja klaasist purki koos kollast värvi kaantega (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - papitükk, prügikottide ümbrispaber, pabersalvrätikute pakk; ehitusnuga; prügikottide rull; tabaluku pakend, paberkott, kogutud proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2 - nahast vutlaris digitaalne kaal Pocket Scale; mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga xxx (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada Tauris Pällile ja saata Tallinna Vanglasse tema isiklike asjade juurde lisamiseks; - oranž võtmehoidja selle küljes olev hõbedase võtmega, võtmehoidjal kiri Garaaž x – tagastada omanikule R. K.ile. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (16.04.2019.a) ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (16.04.2019.a). Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Tauris Pälli süüdistatakse
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses ehk kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiini ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes alljärgnevas: Tauris Päll omandas esiteks täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 06.08.2018.a-t vähemalt 25 009,3 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid), mida ta hoidis seejärel enda poolt R.K.´ilt 09.06.2018.a-l kolmeks kuuks üüritud R.K.´ile kuuluvas garaažiboksis xxx, kust politseiametnikud 07.08.2018.a-l teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti 24 780,00 grammi marihuaanat garaažis asuva puidust laua keskel asuvasse plaadiga kaetud riiulisse peidetuna ning 229,30 grammi marihuaanat leiti ja võeti ära garaažis asuva puidust laua peal olnud valget värvi kaanega plastiknõust. Lisaks leiti garaažiboksist läbiotsimisel narkootiliste ainete ümberpakendamisele ja edasimüügile viitavaid esemeid, sh plastiknõud ja klaaspurgid, kummikindad, digitaalne kaal ning kilekotid, sealhulgas leiti prügikastist kasutatud kummikindaid ja kilekottide pakendeid. Samuti omandas Tauris Päll 06.08.2018.a kella 15.24 ajal Maardu linnas xxx tänavate ristmikul A. Š.´ilt (isikukood xxx) 999,00 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, mis sisaldas puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini kokku 812,00 grammi. A. Š. andis osundatud kokaiini valget värvi Maxima kirjadega kilekotti pakendatuna 06.08.2018.a-l kella 15.24 ajal Maardu linnas xxx tänaval taksotunnustega sõiduautos Opel Zafira (reg.nr xxx) oodanud Tauris Päll´ile üle, misjärel toimetas Tauris Päll nimetatud narkootilise aine enda elukohta xxx korteris ja asetas selle magamistoas asuva kummuti alumisse sahtlisse, kus ta hoidis seda kuni 06.08.2018.a kellani 20:14, mil ta korteris teostatud läbiotsimise käigus osundatud kokaiini sisaldava pakendi vabatahtlikult politseiametnikele välja andis. Lisaks leiti korterist vutlaris digitaalne kaal Pocket Scale PT-
MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Tauris Pälli süü
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles Tauris Pälli süüditunnistamist
Samuti taotles prokurör konfiskeerida Tauris Pällilt äravõetud ja arestitud rahalised vahendid, s.o 4 sularaha summas 410 eurot laiendatud konfiskeerimise korras ning välja mõista sundraha ja menetluskulud. Kaitsja leidis, et süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsioon, ehk suure varalise kasu saamise eesmärk ei ole tõendamist leidnud, T. Päll ei ole vaidlustanud narkootilise aine hoidmist ja see on tõendatud. Süüdistatav tunnistas end süüdi narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus hoidmises, samas ei tunnistanud ta oma süüd selles, et tal oli eesmärk narkootiliste ainete käitlemisega suurt varalist kasu saada, sest ta vaid hoiustas neid ained. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et kahetseb toimepandut. KOHTU SEISUKOHT Kohtukoosseis, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja ütlused, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
Kohtu hinnangul on tõendatud Tauris Pälli süü narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kuid mitte suure varalise kasu saamise eesmärgil järgmistel põhjustel. Tauris Päll tunnistas ennast kohtus narkootiliste ainete ebaseaduslikus hoidmises suures koguses süüdi, kuid ei tunnistanud ennast süüdi nende omandamises ja suure varalise kasu eesmärgil käitlemises. Avaldas kahetsust. Kohtuistungil katkestas prokurör Tauris Pälli ristküsitluse, kuivõrd Tauris Päll keeldus vastamast küsimusele, kellelt ta aine sai. Juhindudes KrMS § 293 lg 1 läbi 288 lg 10 kohus katkestas ristküsitluse, sest süüdistatav keeldus poole küsimusele vastamast. Sama lõike viimase lause alusel ei andnud prokurör nõusolekut seni antud ütluste kasutamiseks tõendina. Seega ei ole võimalik nimetatud ütlusi tõendina kasutada. Kaitsja taotlusel avaldas kohus T. Pälli kohtueelses menetluses antud ütlused. T. Pälli kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et
lg 1 järgi esitatud kahtlustuses on ta ennast süüdi tunnistanud ja kahetseb seda sügavalt. Hoidis kokaiini oma elukaaslase M.-L. J. korteris, kus ta ka ise elas. Garaažis kanepit hoidis tema. Elukaaslane ja garaažiomanik ei ole seotud narkootikumide hoidmisega. Äriühingus Eurostarter on ta passiivne omanik, aktiivse äritegevusega seotud ei ole. Samuti
lg 21 järgi ei ole ta ennast süüdi tunnistanud ei suure varalise kasu teenimise eesmärgis ega aine omandamises. Kohus küsitles T.Pälli pärast ristküsitluse katkestamist ja T.Päll andis järgnevad ütlused. T.Päll pidi marihuaanat ja kokaiini umbes nädala vältel hoidma. Ainete täpset päritolu ja edasist teekonda tema ei tea, võimalik, et need pidid minema Soome. Tema pidi vastutama aine hoidmise ja säilimise eest. Kes ja kuidas kokaiini ja marihuaana tema garaaži tõi, ta täpselt ei tea. Andis enda garaaživõtme inimesele, kelle nime ta ei avalda. Hiljem aitas kaaluda pakendites olevat marihuaanat. Kuna kokaiini osas alguses hoidmise kokkulepet ei olnud, siis tahtis selle garaažist ära saada. Hiljem viis kokaiini oma koju hoiule, kust see leiti ja ära võeti. Kokaiini sai ta enda kätte A. Š.ilt. Tööl ta ei ole käinud. Tema sissetulekud seisnesid Soome vanglast vabanemise järel
Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000 eurot. 7 Prokurör arvestades Euroopa Narkootikumide ja narkomaania Seirekeskuse andmeid, leiab, et T. Pälli tegevuses on objektiivsete kaudsete tõenditega suure varalise kasu saamise eesmärk tõendatud. Prokuröri hinnangul käitles Tauris Päll narkootilist ainet marihuaanat koguses, millest ta oleks selle hulgirealiseerimisel teeninud kriminaaltulu vähemalt 250 093 kuni 375 139,5 eurot ning jaemüügi korral (st müües marihuaanat ühe grammi kaupa) oleks ta teeninud kriminaaltulu vähemalt 500 186 eurot ning narkootilist ainet kokaiini koguses, millest ta oleks selle hulgirealiseerimisel teeninud kriminaaltulu vähemalt 39 960 kuni 79 920 eurot ning jaemüügi korral (st müües kokaiini ühe grammi kaupa) oleks ta teeninud kriminaaltulu vähemalt 79 920 kuni 149 850 eurot. Tegemist on ilmselgelt enda tarbeks liiga suures koguses narkootilise ainega selle omandamiseks. Prokurör leiab, tuginedes Riigikohtu lahendi 3-1-1-3811 p-s 30 väljendatud seisukohale, et
lg 21 mõistes narkootilise aine käitlemise eesmärk peab olema suunatud suure varalise kasu saamise eesmärgile, kuid selle eelduseks ei ole juba suure varalise kasu teenimine ja/või ainete müük. Prokuröri hinnangul on asjaolu, et Tauris Pällil oli eesmärk teenida suurt varalist kasu kaudsete tõenditega kinnitust leidnud: läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed (aine, kaal, kummikindad), samuti asjaolu, et digitaalne kaal tema kodus leiti magamistoa kapist, mitte köögist, kus võiks selle tavapärane koht olla. Leitud esemed olid kõik vajalikud kaalumaks ja ümber pakendamaks narkootilisi aineid, et neid hiljem edasi müüa. Samuti kinnitab seda asjaolu, et Tauris Päll üüris just narkootiliste ainete hoidmiseks ja ümberpakkimiseks garaaži. Prokurör leiab, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada ainult selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Isiku võib süüdi tunnistada ka ainult kaudsete tõendite pinnalt. Süüdistaja leiab, et käesolevas asjas on tõendatud narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära- T.Pälli valdusest leiti suures koguses narkootilist ainet, nende ümberpakendamiseks kasutatavaid vahendeid, s.o. ümberpakendamiseks väiksemateks müügikogusteks. Prokuratuuri hinnangul ei ole T.Päll veenvalt kummutanud suure varalise kasu saamise eesmärki, asudes aktiivsele kaitsele ei ole ta esitanud tõendeid enda väidete kinnitamiseks ega andnud võimalust enda versiooni, et tema pidi aineid ainult hoidma, kontrollida. Lisaks väljendab prokurör seisukohta, et ka asjaolu, et ta on varem karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest Soomes ja see, et tal puudus ametlik sissetulek, viitavad suure varalise kasu teenimise eesmärgile. Kaitsja leiab, et Tauris Pällilt läbiotsimistel leitud esemed ei olnud midagi spetsiifilist ja erilist narkootiliste ainete käitlemise osas, need võivad olemas olla igas majapidamises. Kaal magamistoa sahtlis ei olnud peidetud ega narkootilise aine kõrval, ega olnud ka minigrip-kotte, mis vihjaksid narkootilise aine ümberpakendamisele või müügile, need ei vihja eraldi võetuna suure varalise kasu teenimise eesmärgile. Asjaolu, et isik on varem Soomes kaks korda karistatud, ei tõenda iseenesest suure varalise kasu teenimise eesmärki. Kolmas argument, et MTA andmetel ei ole süüdistatav tulu teeninud, ei näita kohe suure varalise kasu teenimise eesmärki. Kaitsja leiab, et kuna isiku suhtes juba alates maikuust käis suuremahuline jälitustegevus, oleks pidanud leitama kas müügi või aine omandamise kokkuleppeid. Kuid seda tuvastatud ei ole. Kõne E. R., mida varasemalt käsitleti narkootiliste ainete müügile viitava tegevusena, on jäänud prokuröri kohtuvaidlustest välja. Kriminaaltulu on tuvastatud 600 eurot, mida isik kinnitas, mis ta üldse selle ainega kokkupuutumise eest sai. Kaitsja arvates ei ole eluliselt usutav, et isikul mingil ajahetkel sai olla raha sellises koguses selliste narkootiliste ainete omandamiseks ning et keegi teine andis talle narkootilise aine selleks, et tema sellest teeniks 40 000 tulu. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et süüdistatava poolt suure varalise kasu saamise eesmärk ei ole tõendatud. 8 Kohus leiab, et tekkinud materiaalõigusliku küsimuse lahendamine sõltub vastusest, kas Tauris Pälli tegevuses, subjektiivses küljes on tõendatud soov teenida suurt varalist kasu, s.o varalist kasu vähemalt 40000.00 euro ulatuses märgitud ainete käitlemisega ehk hoidmisega. Kohus nõustub prokuröride poolt väljatoodud objektiivsete tõenditega. Nimelt vastusest päringule nähtub, et narkootiliste ainete kokaiini ja marihuaana keskmine jae- ja hulgimüügihind 2018.a-l Eesti Vabariigis, oli järgnev. Tabelist nähtuvalt on kannabinoidide keskmine jaehind 20.00 eurot gramm ja hulgihind 10 kuni 15.00 eurot gramm. Kokaiini hind sõltub kvaliteedist, nii jääb keskmine jaehind vahemikku 80.00 kuni 150.00 eurot grammi kohta ja hulgihind 40.00 kuni 80.00 eurot grammi kohta. Seega marihuaana müügist oleks selle hulgi realiseerimisel teenitud kriminaaltulu vähemalt 250 093 kuni 375 139,50 eurot ning jaemüügi korral (st müües marihuaanat ühe grammi kaupa) oleks teenitud kriminaaltulu vähemalt 500 186 eurot. Kokaiini müügist oleks selle hulgi realiseerimisel teenitud kriminaaltulu vähemalt 39 960 kuni 79 920 eurot ning jaemüügi korral (st müües kokaiini ühe grammi kaupa) oleks teenitud kriminaaltulu vähemalt 79 920 kuni 149 850 eurot. Vaidlust ei ole selles, et T. Päll suures koguses narkootilist ainet käitles. Vaidlust ei ole ka selles, mis on nende ainete müügist saadav eeldatav illegaalne tulu ja et see ületab suure varalise kasu piirmäära kordades. Vaidlus on selles, mis summas soovis T. Päll isiklikult ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega tulu teenida ning selle tõendatus. Kohus nõustub samuti sellega, et leides sellises koguses narkootilist ainet isiku valdusest, on põhjendtatud kahtlustus, et ta soovis sellega suurt tulu teenida. Kuid tegemist on kahtlusega, mida tuleb tõendada. Prokurör toetus väidete kinnitamisel Riigikohtulahendile nr 3-1-1-38-11 ja kaitsja õigusalasele kirjandusele. Kohus asub aga prokurörist erinevale seisukohale Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-3811 mõtestamisel ja nõustub kaitsja poolt toodud seisukohtadega õigusalase kirjanduse tõlgendamisel. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-38-11, punktis 30 jj leidnud, et „
lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega, millele koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Eelnevast tuleneb, et
lg 21 p 1 puhul ei esine vältimatut vajadust tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevust nagu ei ole nõutav seegi, et süüdlane teo toimepanemisest suurt varalist kasu sai (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 21 tähenduses suure varalise kasu teenimise eesmärk ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Kvalifikatsioon Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja 11 teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ning kokaiin kuulub osundatud ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 650 mg (seguaines puhtal kujul) ning narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitles Tauris Päll narkootilisi aineid marihuaanat ja kokaiini kokku vähemalt 45 838 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud Tauris Pälli poolt suures koguses narkootilise aine käitlemine kohtulikul uurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 06.08.2018 nii marihuaana kui kokaiini hoidmise faktides süüdistuses toodud asukohtades ja viisil. Nii on tõendatud Tauris Pälli poolt suures koguses narkootilise aine marihuaana kuni läbiotsimiseni enda garaažis hoidmine. Seejuures andis Tauris Päll garaaživõtme „kodanikule“, kes korraldas narkootikumid garaaži, samuti kaalus hiljem narkootikumide pakid kontrolliks koos „kodanikuga“ üle, võttis ette samme nende säilitamiseks, ostes plastämbrid, käies üksi korduvalt garaažis temperatuuri kontrollimas (niiskusega seoses, et aine viga ei saaks), muretses klaaspurgid (narkootikumide jaoks) ning hoidis ainet ebaseaduslikult enda garaažis kuni läbiotsimiseni. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et T.Pällil oleks aine üle olnud käsutusõigust (omandamist näitavat tehingut vms käsutusõigust, laenamist jms), nii marihuaana kui kokaiini osas. Sellise tegevusega pani kohtu hinnangul Tauris Päll toime suures koguses narkootilise aine marihuaana ebaseadusliku käitlemise, s.o. valdamise (hoidmise, säilitamise). Samuti on tõendatud, et T. Päll koos A. Š.iga sõitis Maardusse, kus ootas autos, samal ajal kui A.Š. sai K.L.ilt narkootilise aine ja andis selle teda autos oodanud T.Pällile üle, kes tagasi Tallinnas olles, viis aine oma elukohta, kus see ära võeti. Sellise tegevusega pani T.Päll toime suures koguses narkootilise aine kokaiin ebaseadusliku käitlemise, s.o vedamise ja valdamise. Kohus leiab, et formaalselt esinevad Tauris Pälli käitumises mõlemas episoodis isikute grupis toimepandud kuriteo tunnused (tegutses koos „kodanikuga“ aine valdamisel (hoidmisel), säilitamisel ja koos A.Š.iga vedas narkootilist ainet), kuid kuivõrd selles osas isikule süüdistust esitatud ei ole (see ei kajastu ei süüdistuse tekstis ega kvalifikatsiooni osas), siis puudub kohtul pädevus esitatud süüdistust muuta. Kohtuistungil esitatud tõenditest selgus, et T.Päll on varasemalt Soome Vabariigis raskes narkokuriteos süüdimõistetud. Kuid esitatud süüdistus (ei teksti ega kvalifikatsiooni osas) ei käsitle T. Pälli kui isikut, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo
Kohus leiab, et kuivõrd seda süüdistuses ei ole käsitletud, ei saa kohus selles osas ise süüdistust muuta. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd Soomes tehtud kohtuotsust raske narkokuriteo eest ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt Eestis tunnustatud (ega kohtule esitatud), siis puuduvad sisulised andmed seal esitatud süüdistuse kohta (kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis, täpne kvalifikatsioon ja selle vastavuse hindamise võimalus karistusseadustikuga) ning seetõttu on see asjaolu süüdistusest välja jäetud.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Tauris Päll on
Nimelt 12 seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o ebaseadusliku narkootilise aine käitlemise ehk omandamise ja hoidmise. T.Päll teadis, et tegemist on keelatud ainetega ning et tal puudub luba nende hoidmiseks. Nõusoleku ainete hoidmiseks andis ta eelnevalt, peale mida asuski aineid hoidma ja läbi valduse ka omandas. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tauris Pälli süü on tõendatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning tegevus on kvalifitseeritav
Jälitustegevuse seaduslikkus Kaitsja on palunud kohtul kontrollida teostatud jälitustegevuse seaduslikkust ja ultima ratio põhjendatust. Kaitsja ja T.Päll on ka ise T.Pälli suhtes teostatud jälitusmaterjalidega tutvunud, kaitsja leidis, et materjalid olid liiga suures osas kinnikaetud. Kaitsja leiab, et 07.11.2018 jälitusprotokolli tõendina kasutada ei saa, kuivõrd see sisaldab pilti, mis on saadud 11.07.2018 varjatud sisenemisel. Samas on eeluurimiskohtuniku luba varjatud sisenemiseks antud alates 12.07.2018.a. ning viide märgitud kohtuloale nr KM6007/2018 puudub ka jälitusprotokolli päises. Ühtlasi juhib kaitsja korduvalt tähelepanu (vaidlustas tõendi lubatavuse selle vastuvõtmisel), et jälitustoiminguprotokollis on vale kriminaalasja number. Prokurör leiab, et teostatud jälitustoimingud on olnud seaduslikud, põhjendatud ja vale kriminaalasja number jälitusprotokolli jaluses on tehniline viga, mis ei tingi automaatselt selle tõendina kasutamata jätmist. KRMS § 1264 lg 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid, kui tegemist on
Riigikohus on oma otsuse 3-1-1-63-08 p-s 13.3 sedastanud, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohus on käesolevas asjas nende kolme tingimuse täidetust kontrollinud. Kui kohtule esitatakse taotlus kontrolliks, tuleb kohtul jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohus kontrolli tulemusena ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingute käigus seaduserikkumisi. Kohus tutvunud jälitustoimiku materjalidega leiab, et prokuröri ja kohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja jälitustoimingu lubade põhjendamisel on jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastavad kohtupraktikas omaks võetud nõuetele (Riigikohtu lahend 3-11-112-16). Load on antud jälitusprotokollides märgitud garaaži varjatud jälgimiseks, sinna varjatult sisenemiseks ja seda paika külastavate isikute suhtes, samuti Tauris Pälli poolt edastatavate sõnumite või teabe salajaseks pealtkuulamiseks- vaatamiseks jälitusprotokollides toodud ajavahemikes. Tõendite jälitustoimingutega kogumine on tingitud kriminaalasja eripärast, narkootikumide suures koguses käitlemisega seotud kuriteod pannakse toime varjatult. Olles ise teadlikud oma kuritegelikust käitumisest, kasutatakse kuritegelikes skeemides erinevaid konspiratsioonivõtteid, et minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Isikute omavaheline tihe seotus, sh nende võimalik seotus kuritegelike ühendustega ja huvi oma tegevust varjata ei võimalda neid aga kahtlustatavate või tunnistajatena üle kuulata, sest nad ei ole huvitatud andma ennast või oma kaasosalisi süüstavaid tõeseid ütlusi. Prokuröri lubades ja kohtumäärustes peavad olema esitatud selged 13 põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus ning antud asjas on need põhjendused olemas. Iga konkreetse loa puhul on nii prokurör kui eeluurimiskohtunik määruses ära näidanud kuriteo kvalifikatsiooni, mis lubab jälitustoiminguid teostada, põhjendatud kahtlustuse olemasolu Tauris Pälli suhtes, põhjused, miks ei ole võimalik tõendeid teisel viisil koguda, sh ultima ratio põhjendused. Eeltoodu alusel leiab kohus, et jälitusmenetlusega kogutud tõendid on lubatavad, nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ja ultima ratio põhimõtet, väljastatud prokuratuuri load ja kohtumäärused on seaduslikud, põhjendatud ja vastavad ultima ratio põhimõttele, kõik toimingud on teostatud lubades ja kohtumäärustes lubatud ajavahemiku vältel, lubatud isikute ja objektide suhtes ning lubatud ulatuses. Puutuvalt Tauris Pälli ja tema kaitsja jälitusmaterjalidega tutvustamisesse märgib kohus järgmist. Kohus möönab, et T.Pällile tutvustamise teate saatmise ja kättesaamise ajavahemik on liiga pikk, kuid selle võimalikud tehnilised põhjused selgusid kohtuistungil (vangla kolimine), samuti on siiski T.Pällile saadetud teatised võimalusega tulla tema kohta kogutud jälitusandmetega tutvuma ning lõpptulemusena ka tutvustamine T.Pällile ja tema kaitsjale leidis aset. Ajalised nihked selles protsessis ei mõjuta mingilgi määral jälitustoimingute käigus saadud tõendite lubatavust. Kohtu hinnangul sisaldavad käesolevas asjas jälitusmaterjalid piisavalt palju informatsiooni Tauris Pälli mittepuutuvas osas, mistõttu on põhjendatud kaitsjale ja isikule tutvustamisel materjalide vastavas ulatuses kinnikatmine. Jälitustoimingutega tõendite kogumiseks on seadusandja näinud ette erikorra. Samuti on seaduses sätestatud kord kuidas tuleb vormistada jälitustoimingutega kogutud andmeid. Puutuvalt 07.11.2018 jälitusprotokolli märgib kohus, et nimetatud jälitusprotokollis on kasutatud jälitustoimikus nr 1722100051 kogutud materjale. Nende toimingute aluseks on olnud prokuratuuri ja kohtu järgnevad load: 1) Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aasi 21.05.2018 jälitustoimingu pikendamise luba nr PL5748/2018 varjatud jälgimise teostamiseks Tauris Pälli ja temaga kohtuvate isikute, tema kasutuses olevate telefonide ja sõiduki suhtes ajavahemikul alates 22.05.2018 kuni 21.07.2018.a. (kohus loeb tehniliseks veaks ka märgitud kuupäevas eksimuse „22.05.2016“, kuivõrd õige on kuupäev “22.05.2018“; 2) Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Vahur Verte 10.07.2018 jälitustoimingu luba nr PL5983/2018 Tauris Pälli kasutuses oleva garaažiboksi ja seda külastavate isikute varjatud jälgimiseks. Jälitusprotokolli on kantud andmed Tauris Pälli varjatud jälgimise kohta 10.07.2018, 11.07.2018, 14.07.2018, 20.07.
lg 1 näeb karistusena ette ühe kuni 10-aastase vangistuse.
lg 21 ettenähtud kuriteo eest küsis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 14 aastat. Kaitsja leidis, et tegemist on põhjendamatult raske karistusega. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on 16 väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Isiku süüküsimuse hindamisel tuleb vältimatult arvesse võtta, et tegemist on ülisuure narkootilise aine kogusega, 812 grammist puhtast kokaiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks ligikaudu 12492-le inimesele, 25 009,30 grammist marihuaanast piisanuks narkojoobe tekitamiseks 33 346-le inimesele. Seega valdas (hoidis) Tauris Päll narkootilisi aineid marihuaanat ja kokaiini kokku vähemalt 45 838 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Selliselt on ületatud suure koguse piirmäär marihuaana puhul ca 3335-kordselt ja kokaiini puhul ca 1249-kordselt. Tegemist on suurt kogust ülisuures mahus ületava kogusega. Tauris Päll hoidis sealjuures marihuaanat enda valduses olevas garaažis vähemalt alates 19.07.2018 kuni 06.08.2018 (jälitusprotokolli andmetest lähtuvalt). Sealjuures kokaiin oli alguses samuti garaažis, misjärel see oli teadmata isikute valduses, seejärel K.L.i valduses ja siis uuesti T.Pälli valduses, kui see ka 06.08.2018 ära võeti. Seega vähemalt suures koguses narkootilist ainet marihuaana käitles T.Päll vähemalt üle kahe ja poole nädala ehk pika aja vältel. Tauris Pälli puhul tuleb arvestada, et tegemist on isikuga, kelle käitumismuster on korduv. Nimelt ei saa kohus karistatuse mõttes Soomes tehtud kohtuotsust arvestada, küll aga näitab see iseloomustavalt Tauris Pälli suhtumist õiguskorda ja asjaolu, et Tauris Pälli käitumismustri ja elustiili üks osa on narkootiliste ainete käitlemine. Isik on olnud karistatud raske narkokuriteo eest Soomes, olles enda sõnade kohaselt „kuller“, isik rikkus Soome sissesõidukeeldu, misjärel pöörati karistus täitmisele. Isik lõi Soome vanglas suhted, säilitas neid ning peale temaga kontakti võtmist võimaldas enda sõnade kohaselt teistel isikutel hoida transiitmaana Eestis ülisuurt kogust narkootilist ainet, võimaldamaks teistel hoiduda võimudele vahele jäämast. Ilmselgelt ei ole Tauris Päll teinud püsivaid järeldusi ka selles osas, et narkootiliste ainete, sh marihuaana käitlemine on ebaseaduslik ja selline tegevus tuleb lõpetada. Karistuse mõistmisel ei pea kohus määravaks asjaolu, kas T.Päll tegi politseiga koostööd või mitte. Faktide kohaselt on isik vahetult kinnipidamisel eitanud keelatud ainete olemasolu, kuid hiljem läbiotsimisel nt kokaiini vabatahtlikult välja andnud. Asjaolu, et T.Päll ei soovi avaldada kuriteoga seotud isikute andmeid, ei oma temale karistuse mõistmisel tähtsust. Kohus leiab, et see on süüdistatava õigus teatud asjaoludest vaikida ja otsustada, mis ulatuses ta ütlusi annab. Tauris Päll on kinnipidamisel eitanud keelatud ainete olemasolu, peale läbiotsimisi, kui narkootikumid leiti, on ta ülekuulamistel algusest peale süüd kahetsenud ja kinnitas seda ka kohtus. Kohus leiab, et olukorras, kus isik on samalaadse käitumismustriga teo varasemalt toime pannud, ta on käesolevad teod toimepannud kavatsetult, ette planeerides suuremahulise narkootikumide ebaseadusliku käitlemise, kinnipidamisel kuriteo toimepanemist eitas ning süü omaks võttis peale narkootikumide leidmist garaažist, ei pea kohus tema avaldatud kahetsust siiraks
Kohus selgitab, et süüdistatav ei peagi süüd omaks võtma, kuid tal oli võimalus kinnipidamisel koheselt avaldada kus asuvad narkootikumid ja oma seost nendega. See oleks näidanud, et ta tõesti kahetseb tegu ja asub seda kohe heastama, asudes koostööle uurimisasutusega, kuid ta ei teinud seda. Seega jääb kohtule 17 mulje, et isik kahetseb seda, et teda kinni peeti ja ta kohtu all on, mitte tegu ennast. Hilisem kokaiini vabatahtlik väljaandmine toimus juba etapis, kus ta teadis, et politsei selle tema kodust igal juhul leiaks (see asus kummuti sahtlis, mitte näiteks raskesti avastatavas peidikus, mille asukoha süüdistatav avaldaks). Seda otseselt kahetsust väljendavaks aktiks pidada ei saa. Samuti ei kinnita süüdistatava kohtus esitatud väide kanepi võimalikust legaliseerimisest tulevikus (kui põhjust kuriteo toimepanemiseks) tema arusaamist selle aine käitlemise ebaseaduslikkusest. Kohus leiab, et süüdistuse kvalifikatsioon on prokuröri otsus ning sellest ei saa välja lugeda „karistust“ koostööst keeldumise eest. Ühtlasi märgib kohus, et süüküsimuse ja karistuse otsustab kohus, mitte prokuratuur. Kohus ei arvesta seda ühelgi viisil raskendava asjaoluna, et isik ei ole andnud kohtueelses menetluses sisulisi ütlusi ega avaldanud isiku nime, kes narkootikumid tõi ka kohtumenetluses. Kohus võtab arvesse, et narkootiliste ainete käitlemine on Tauris Pälli käitumismustri üks osa, ta on kavatsetult hoidnud ülisuures koguses narkootilist ainet, mille alusel leiab, et Tauris Pälli süü
Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku maksimum määras süüd ning kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Kohus võtab arvesse, et
lg 1 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse, mille alampiir on üks aasta, ülempiir 10 aastat. Kohus on andnud hinnangu, et teo toimepanemisel
Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et Tauris Päll ei oma Eestis kehtivaid karistusi; Soome Vabariigis tehtud kohtuotsust samalaadse teo eest karistatuse mõistes ei saa arvesse võtta selle Eestis tunnustamata olemise tõttu, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad; et tegemist oli ülisuures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega (narkojoobe tekitamiseks vähemalt 45000 inimesele), Tauris Pälli rolli selles- sidemete tekkimine Soome vanglas, säilitamine ( kui inimene soovib asuda õiguskuulekale teele, siis ta ei säilita sidemeid kuritegelike inimestega), „aitamine“ transiitmaana Eestis nii suurt kogust narkootikume hoides vähemalt kahe ja poole nädala vältel (pika aja jooksul), aidates neid sealjuures veel säilitada (kaitse niiskuse eest), aitamine eesmärgil, et ebaseaduslikud ained ei satuks võimude kätte (tema enda ütlused), tema käitumismustri kordumine (narkokuritegu), tema väga suurt süüd, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldteadaolevalt on narkootiliste ainete, nii marihuaana, kuid veel enam kokaiini, mõju rahvatervisele väga ohtlik. Antud juhul on Tauris Päll seotud narkootilise aine suures koguses käitlemisega, millest piisab 45000 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega ülisuures koguses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Tauris Pälli tuleb karistada sanktsiooni ülemmääras, nimelt vangistusega 10 aastat. Karistusaja alguseks tuleb lugeda Tauris Pälli kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 06.08.2018.a. Riigikohtu praktikas on väljendatud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Kohus rõhutab, et Eesti karistusõigussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Antud juhul leiab kohus, et puuduvad igasugused alused isiku reaalselt karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamiseks, kuivõrd Riigikohtu praktikas on leitud (3-1-1-110-09, p 30.1), et tingimuslikult karistusel kohaldatav katseaeg ei saa olla väiksem, kui mõistetav vangistus. Arvestades, et
73 lg 3 kohaselt on pikimaks võimalikuks katseajaks 5 aastat ja käesolevas asjas on mõistetud karistuseks vangistus 10 aastat, esineb absoluutne takistus
Kuivõrd mõistetud 18 pikaajaline vangistus pööratakse täitmisele ning isik viibib vahi all, on põhjendatud jätta valitud tõkend vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel tuleb see tühistada. Seda põhjusel, et isik võib asuda eesootavast pikaajalisest vangistusest kõrvale hoidma ning jätkuv vangistuses viibimine suurendab raske esimese astme narkokuriteo eest mõistetava karistuse mõjustust ja seda juba eespool käsitletud motiividel. Kohus peab põhjendatuks jätta Tauris Pälli suhtes kohaldatud lisapiirangud muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni arvestades, et asjas võivad pooled soovida täiendavate isikuliste tõendite uurimist (nt tabamisel A. Š.). Sellega seondub ka asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas keeldus Tauris Päll avaldamast talle narkootilisi aineid hoiule toonud isiku andmeid ning seda põhjusel, et ta kardab enda ja lähedaste elu ja tervise pärast. Nimetatut ja narkootiliste ainete ülisuurt kogust arvestades ei ole välistatud A. Š.i või ka narkootiliste ainete edasimüümisest tegelike kasusaajate soov menetlust kahjulikult mõjutada, ühendudes selleks otse või kaudselt Tauris Pälliga. KONFISKEERIMINE Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja eeluurimiskohtuniku 17.10.2018.a määrusega ning Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2018.a määrusega arestiti
lg 1 alusel Tauris Pälli kasutuses olnud autost leitud ja äravõetud sularaha 410 eurot, milline on kantud PPA tagatiskontole. Kohtus on Tauris Pälli ütlustega tõendamist leidnud, et ta sai marihuaana hoiustamise eest sularahas 600 eurot. Kuivõrd nimetatud sularaha sai ta pärast garaaži üürimist ning enne tema kinnipidamist, on alust arvata, et Tauris Pällilt kinnipidamisel ära võetud ning tema kasutuses olnud sõidukist leitud rahakotis olnud 410 eurot võib pärineda antud kuriteost. Süüdistataval igasugune ametlik sissetulek puudus, teda pidas üleval elukaaslane, kes enese väitel talle üle 100 euro (korraga) ei andnud ja sedagi poest toidu ostmiseks. Süüdistatava üldsõnalised väited selle kohta, et teda toetas tema vend, ei seleta samuti nimetatud sularaha saamist, kuna jälitustegevuse protokollide pinnalt nähtub, et Tauris Päll ei ole suhteliselt pika ajavahemiku jooksul oma vennaga kohtunud. Samuti ei ole Tauris Päll ka eitanud, et tema rahakotist äravõetud 410 eurot pärineks kelleltki teiselt, kui narkootilise ainete hoiustamise eest tasunud isikult. Eelnevat arvestades ei saanud olla Tauris Pällil muid allikaid sissetulekut mitteomava isiku jaoks suhteliselt suure rahasumma saamiseks ning arvestades seda, et see raha võeti ära tema rahakotist, ei ole vaidlust ka selle kuuluvuses. Kõike eeltoodut arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et Tauris Pällilt ära võetud sularaha pärineb kuriteost ja on seega otseselt süüteoga saadud vara Seega tuleb nimetatud sularaha konfiskeerida
Kohus peab vajalikuks märkida, et arvestades sularaha päritolu (otsene tasu narkootilise aine hoiustamise eest), ei ole alust rääkida sellest, et see raha pärines isiku eelnevast kuritegelikust eluviisist. Samuti ei saa sellist järeldust teha pelgalt talle esitatud süüdistuse pinnalt, kuivõrd kohtus ei leidnud tõendamist Tauris Pälli poolt narkootilise ainete käitlemine suure varalise kasu eesmärgil. Ühtlasi peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et prokuröri viide
Seda esmalt ainuüksi vastava sätte kehtivas redaktsioonis oleva muudetud sõnastuse tõttu. Teisalt, kohtul on laiendatud konfiskeerimise kohaldamise osas diskretsiooniõigus ainuüksi
832 lg 1 sõnastuse pinnalt (vt ka
komm vlj 2015, lk 295, p 4.) ning nagu on ilmnenud ka käesolevas asjas, võivad esineda muud alused vara konfiskeerimiseks. Eespool tuvastatust nähtub, et Tauris Päll sai narkootilise ainete hoidmise eest tasuks 600 eurot. Kuivõrd selle raha sularahas saamise ja tema kinnipidamise vahele jäi teatav ajavahemik, siis oli tal võimalus osa sellest rahast ära kulutada. Arvestades, et isikul muud ametlikud sissetulekud puudusid, on ka eluliselt usutav, et ta võis 600-st eurost ära kulutada 190 eurot 19 ning seetõttu leiti läbiotsimisel tema rahakotist 410 eurot. Kuivõrd T. Päll on oma ütluses kinnitanud kriminaaltulu saamist 600 eurot ulatuses ja osa sellest rahast on ära tarvitatud, ei ole võimalik seda süüteoga saadud varana konfiskeerida. Samas,
kohaselt võib kohus juhul, kui süüteoga saadud vara
tähenduses on ära tarvitatud, välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus asub seisukohale, arvestades seda, et asjas esinevad alused Tauris Pälli poolt toime pandud kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, kuid see on osaliselt ära tarvitatud ning selle osa konfiskeerimine ei ole enam võimalik, peab kohus vajalikuks konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana välja mõista 190 eurot. MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o 1350 eurot, mis kuulub Tauris Pällilt väljamõistmisele. Samuti on asjas teostatud narkootilise aine ekspertiisid kogukuluga 420 eurot, DNA-ekspertiisid kogukuluga 3591 eurot ja sõrmejäljeekspertiis summas 663 eurot. Lisaks on kriminaalasja kuludeks kohtumenetluse ajal Tauris Pällile riigi õigusabi korras kaitsja määramisega seotud kulud, mida kaitsja on taotlenud hüvitada summas 1500 eurot (sh käibemaks), mille lisandub ajakulu reaalselt istungil (kohtuvaidlustes) kulunud aja eest. Kaitsja on taotlenud riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluses kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks kulunud summa suurendamist 200% võrra, s.o 900 euroni (mille lisandub käibemaks). Eraldi vormistatud taotlusega on kaitsja, et ta on kohtunud süüdistatavaga vanglas neljal korral, samuti kohtunud tunnistajaga ning käinud kahel korral Keskkriminaalpolitseis ja tutvunud jälitusmaterjalidega. Kohus viitab esmalt, et vastavalt justiitsministri 26.07.2016 määrusele nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 2 lg-le 1 võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Seega lasub kohtul kohtustus hinnata, kas taotletud tasu piirmäära suurendamine on olnud eriliselt töömahukas. Kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et samalaadsete narkootiliste ainete käitlemist puudustavate kriminaalasjade kontekstis on kaitsja teostanud mõnevõrra rohkem tegevusi, kuid kriminaalasja kirjalike ja isikuliste tõendite mahtu arvestades ei tingi see siiski riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära suurendamist taotletud 200 protsendini. Kohus märgib, et sellises mahus süüdistatava vanglas külastamine, tunnistajatega kohtumine, uurimisasutuses käimine ja jälitustegevuse kontrollimine on tavapärane kaitsetegevus. Siiski on käesolevas asjas kaitsja aktiivselt tegelenud jälitustegevuse kontrollimisega ning taotlenud ka seda, et süüdistatav ise saaks tutvuda jälitusteabega. Praegusel juhul nõudis see kahtlemata täiendavat ajakulu, sh esines korralduslikke takistusi vangla ja politsei poolt. Seda arvestades peab kohus põhjendatuks suurendada kohtuliku arutamiseks ettevalmistamise tasu piirmäära 100 protsendi võrra, s.o ettevalmistamise tasu on põhjendatud 600 euro ulatuses (millele lisandub käibemaks 120 eurot). Sellele lisandub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest (420 eurot sh käibemaks). Samuti on põhjendatud kaitsja taotluse kirjalikul vormil taotletud kohtuistungite tasu suurendamine kohtuvaidlusteks kulunud aja eest. Arvestades, et kohtuvaidlused hakkasid 08.04.2019 kell 15.05 ja lõppesid 16.14, on põhjendatud täiendavalt tasuda kohtuistungil osalemise tasu 3 pooltunni eest, s.o summas 90 eurot (sh käibemaks). Kokku on seega riigi õigusabi tasu suurus põhjendatud 1230 euro ulatuses (sh käibemaks). Kohus asub seisukohale, et eelpool nimetatud kulude väljamõistmine süüdistatavalt on põhjendatud osaliselt. Esmalt tuleb märkida, et lähtudes kohtupraktikas väljendatud 20 seisukohast, peab kohus võimalikuks vähendada DNA-ekspertiiside eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Teiseks tuleb tähele panna, et ekspertiisid seondusid ka teiste algselt selle kriminaalasjaga seotud isikutega. DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0784 (kogukulu 3021 eurot) käigus uuriti 21 objekti, millest 14 objekti olid seotud üksnes Tauris Pälliga, 7 objekti aga Tauris Pälli, K. L.i ja A. Š.iga (tl I kd tl 122-124). Seega kuulub Tauris Pällilt väljamõistmisele ekspertiisi nr 18EGE0784 eest 798 eurot (14 objekti a 57 eurot) ning 7 ekspertiisiobjekti (399 eurot) eest 1/3 ulatuses ehk 133 eurot, s.o kokku 931 eurot. Kuivõrd K. L.ilt mõisteti Harju Maakohtu 02.04.2019.a. otsusega selle ekspertiisi eest välja 133 eurot ning A. Š.iga saab samuti seostada DNA-ekspertiisi kulusid 133 euro ulatuses, tuleb selle ekspertiisi kuludest ülejääv osa 1824 eurot (s.o 3021-931-133-133) jätta riigi kanda. DNA-ekspertiisi nr 18E-GE1254 (kogukulu 114 eurot) käigus uuriti 2 objekti, mis olid seostatavad nii Tauris Pälli kui K. L.iga (I kd tl 130-132). Seega kuulub Tauris Pällil ekspertiisi nr 18E-GE1254 kulu hüvitamisele 1/2 ulatuses, s.o summas 57 eurot. DNA-ekspertiisi nr 18E-GE1304 (kogukulu 456 eurot) käigus uuriti 8 objekti, millest 6 objekti olid seotud üksnes Tauris Pälliga, 2 objekti olid seostatavad üksnes K. L.iga (tl I kd tl 142-145). Seega kuulub Tauris Pällilt väljamõistmisele ekspertiisi nr 18EGE1304 eest 342 eurot (6 objekti a 57 eurot) ning ülejäänud 2 ekspertiisiobjekti osas on 02.04.2019.a Harju Maakohtu otsuse järgi ekspertiisikulu juba välja mõistetud K. L.ilt. Kokkuvõtvalt kuulub Tauris Pällil käesolevas kriminaalasjas teostatud DNA-ekspertiiside eest kokku hüvitamisele 1197 eurot. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 18E-AN0925 (kogukulu 420 eurot) käigus uuriti 21 objekti, millest 14 objekti olid seotud üksnes Tauris Pälliga, 7 objekti aga Tauris Pälli, K. L.i ja A. Š.iga (I kd tl 113-114). Seega kuulub Tauris Pällilt väljamõistmisele ekspertiisi nr 18E-GE0784 eest 798 eurot (14 objekti a 57 eurot) ning 7 ekspertiisiobjekti (399 eurot) eest 1/3 ulatuses, s.o summas 133 eurot. Sõrmejäljeekspertiisi (kogukulu 663 eurot) osas peab kohus vajalikuks esmalt märkida, et see teostati kokaiinikahtlusega aine ümber olnud pakendite osas, mis võeti ära Tauris Pälli elukoha magamistoa kummutist ja mille ta vabatahtlikult välja andis (I kd 88-91). Menetlejale pidi 09.08.2019 olema menetluses kogutud teabe ja jälitusinfo põhjal olema juba ilmne, et Tauris Pälli elukoha magamistuppa sai selle pakendi viia üksnes Tauris Päll. Asjaolu, et seda pakendit käitlesid enne Tauris Pälli ka teised isikud ja vajalik oli nende tuvastamine, ei saa tingida hetkel Tauris Pällilt nimetatud kulu väljamõistmist. Kohus osundab, et ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-120-12, p 6.1) on asutud seisukohale, et kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes ning selle kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Praegusel juhul ei saanud seega sõrmejäljeekspertiis kaasa aidata kriminaalasja lahendamisele Tauris Pälli puudutavalt ning kohus jätab selle menetluskulu riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tauris Päll saab asuda vangistuses tööle ning saab seega asuda väljamõistetud menetluskulusid tasuma. Arvestades menetluskulude suhtelist suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID Asjas ära võetud narkootilised ained (asuvad EKEI keemiaosakonnas) tuleb lähtudes
§st 191,
lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele 21 aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 10 CD- ja DVD-plaati salvestistega (kriminaaltoimikus) on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kilekott, vaakumpakendid, halli värvi teibiribad, toidukile, läbipaistev teip; valge kaanega plastnõu; digitaalne kaal Clatronic papist pakendis; kahes valges kilekotis olevad 12 tühja plastnõud koos kaantega; avatud kummikinnaste pakk ja paberkott, milles 4 tühja klaasist purki koos kollast värvi kaantega (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, Tallinn) tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kui väärtusetud esemed: Avamata pakk kollaseid kummikindaid, papitükk, prügikottide ümbrispaber, pabersalvrätikute pakk, ehitusnuga, prügikottide rull, tabaluku pakend ning kogutud proovid on väärtusetud esemed ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada. Tauris Pälli elukoha magamistoa kummutist leitud digitaalse kaalu Pocket Scale puhul ei ole tõendamist leidnud, et seda oleks kasutatud või oleks plaanitud kasutada narkootiliste ainete käitlemisel, sh ei ole tuvastatud sellel narkootilise ainete jälgi (I kd tl 114) ning see ei asunud samas kapis äravõetud kokaiiniga (I kd tl 88-92). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et mobiiltelefoni Samsung IMEIkoodiga xxx oleks kasutatud narkootilise aine käitlemisega seoses. Eelnevat arvestades tuleb nimetatud digitaalne kaal ja mobiiltelefon tagastada Tauris Pällile. Tagastatavad esemed tuleb saata Tallinna Vanglasse Tauris Pälli isiklike asjade juurde lisamiseks. Garaažiomanikule R. K.ile kuuluvad tagastamisele oranž võtmehoidja ja selle küljes olev hõbedane võti. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik Ken Koort rahvakohtunik Herta Karjus rahvakohtunik 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.