Obsah (4)

§ 436§ 163§ 174§ 138

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7092 Tsiviilasi I E hagi Osaü

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Hageja palub tunnistada sundtäitmine osaliselt lubamatuks täiteasjas nr 022/2019/674 viivisesumma 13 750 euro ulatuses. Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 järgi muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Täitemenetluses võlgnikuna (sh kinnisasja omanikuna) osalev isik saab selle hagiga panna maksma kõik oma vastuväited täitedokumendi järgsele võlale.
2. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid
3. augustil 2017 laenulepingu nr 1-08/17, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 15 000 eurot. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid pooled
4. augustil 2017 notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu. Kostja ütles hagejaga sõlmitud laenulepingu üles
5. oktoobril
6. Täitemenetluse alustamiseks peab sissenõudja (s.o hüpoteegipidaja) TMS § 23 lg 1 esimese lause järgi esitama täitmisavalduse ja täitedokumendi. Kohtule esitatud täitmisteatega on tõendatud, et täitedokumendiks oleva Tallinna notar R T
7. augusti 2017 notariaalse dokumendi nr 2278 alusel toimub hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2019/674 (tl 5-6). Kohtu hinnangul ei põhjustanud hagi esitamist ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes 2 põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (vt RKTko nr 3-2-1-190-13, p 17 ja selles viidatud RKTKo nr 3-2-1-64-12, p 16).
8. TMS § 23 lg 4¹ järgi tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe, nõuete alus ja nõuete detailne arvestus. Kohtutäiturile on esitatud nõuete detailne arvestus (tl 10). Nimetatud arvestusest nähtuvalt on seisuga
9. oktoober 2018 põhivõlg 13 750 eurot ning intressi võlg 463,75 eurot. Seisuga
10. oktoober 2018 on põhivõlg 13 750 eurot ja intressi võlg 293,75 eurot. Kostja nõude arvestuse kohaselt on seisuga
11. detsember 2018 tagastamata põhivõlg 13 750 eurot, tasumata intressid 293,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 750 eurot. Kostja on arvestanud hagejale viivist perioodi
12. oktoober 2018 kuni
13. jaanuar 2019 eest 13 750 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, 13 750 x 1% = 137,50 x 100 = 13 750). Kostja on arvestanud hagejale viivist viivisemääraga 1% päevas.
14. Kohus on vaatamata kostja vastuväidetele seisukohal, et hageja ja kostja vahel
15. augustil 2017 sõlmitud laenuleping nr 1-08/17 on tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Seejuures ei pea krediidiandja põhitegevuseks olema krediidiandmine. Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist (VÕS § 415 lg 1 ls 1). Laenulepingu p 1.7 kohaselt oli kostjal õigus nõuda hagejalt 5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega oli lepingu järgi viivisemäär 1 825% aastas. VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 421 ls 1). Seega oli lepingus ettenähtud viivisekokkulepe tühine. Vastavalt puudus viivisekokkuleppel algusest peale kehtivus. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Seega on kostjal õigus nõuda seadusest tulenevalt viivist seaduses sätestatud määras. Kokkuvõtvalt on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist perioodi
16. oktoober 2018 kuni
17. jaanuar 2019 eest VÕS § 113 lg 1 kohaselt 301,37 eurot (viivituses oldud päevade arv 100, viivisemäär 0,021918 päevas, summa päevas 3,013699 eurot, vt arvutuskäik https://www.viivisekalkulaator.ee/). Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmine täiteasjas 022/2019/674 lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui 301,37 eurot.
18. Kõik käesolevas kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste taotlused ja väited ei oma käesoleva hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust MENETLUSKULUD 11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 97,80% ulatuses, s.o peaaegu kogu ulatuses. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. 12. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. 3 13.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 350 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 350 eurot. 14.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4