Obsah (6)

§ 69§ 121§ 68§ 73§ 75§ 120

Kriminaalasi nr 1-19-103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 26. september 2019. a Kriminaalasja number 1-19-103 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Mart Laaberile Tartu Maakohtu 28.01.2019.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-103 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 4 (neli) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Mart Laaberi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Mart Laaberile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 28.01.2019. a otsusega tunnistati Mart Laaber süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 arvati karistusaja hulka Mart Laaberi eelvangistus viibitud aeg 3 päeva.

Lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati Mart Laaberile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.12.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11067 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuud vangistust, võrra. Mart Laaberile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendati mõistetud karistus 237 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud, kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Mart Laaberit üldkasuliku töö tegemisel täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Mart Laaberile määrati

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 4 alusel määrati Mart Laaberile kohustuseks registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks ja nõustamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. Kohtuotsus jõustus 13.02.

1. a. 06.09.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Mart Laaberi kohta, ettepanekuga pöörata Mart Laaberile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati 27.08.
3. a Mart Laaberil alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,685 mg/l kohta. Mart Laaber põhjendas joovet sellega, et oli naabritele välja teinud, kuid tarbis ka ise. Mart Laaberi kriminaalhooldus algas 13.02.
4. a. 25.02.
5. a toimunud esmakohtumisel tutvustas ametnik Mart Laaberile õiguseid ja kohustusi ning koostati üldine üldkasuliku töö ajakava. Mart Laaberile tutvustati erinevaid üldkasuliku töö sooritamise kohti. Mart Laaber soovis tunnid sooritada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, kuna sinna oli kõige mugavam bussiga sõita. 26.03.
6. a registreerimisel esitas Mart Laaber tõendi, et on käinud Tartu Ülikooli Kliinikumis alkoholi tarvitamise häire diagnoosimisel riikliku alkoholiraviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Tõendist nähtub, et hooldusalune ei olnud motiveeritud programmis osalema, kuna ei teadvusta endal alkoholiprobleemi olemasolu. 12.07.
7. a saatis Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna Tartu arestimaja e-kirja, millest nähtub, et Mart Laaber toimetati 06.07.
8. a Tartu arestimajja kainenema. Ametnik esitas 18.07.
9. a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile teabenõude täpsena info saamiseks. 30.07.
10. a saabunud Lõuna Prefektuuri vastusest nähtub, et Mart Laaberil on olnud katseajal politseiga kokkupuuteid kolmel korral: - 29.05.
11. a sai politsei väljakutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, selle kohta, et teataja arvates kakeldi korterites. Üks kaklejatest oli ka Mart Laaber. Rikkumist ei tuvastatud ja keegi politsei abi ei vajanud. - 05.07.
12. a sai politsei väljakutse selle kohta, et teataja sõnul kaklesid tema korteris naabrid, vajati ka kiirabi. Patrull tuvastas, et seltskond oli omavahel tülli läinud. Mart Laaber oli agressiivne, läks kallale teatajale ja oma elukaaslasele. Politsei saabudes püüdis ka neid rünnata. Agressiivsed Mart Laaber ja tema elukaaslane toimetati kainenema. Lisatud on protokoll, millest nähtub, et Mart Laaberil tuvastati joove 0,97 mg/l. - 13.07.
13. a helistas Mart Laaber häirekeskusesse ja uuris, kas tema naine on antud numbrile helistanud. Kõne käigus selgus, et teataja naine on alkoholi tarvitanud ja tekkis sõnaline konflikt. Mart Laaber ei soovinud häirekeskusele juhtunust rääkida ning abi ei vajanud. 05.08.
14. a kohtumisel võttis ametnik Mart Laaberilt seletuse selle kohta, miks ta 06.07.
15. a alkoholi tarvitas. Hooldusaluse sõnul ostis ta korteri, naine läks naabri juurde tähistama ja ta ei suutnud vastu panna. Eitab igasugust sõnelust ja agressiivsust, enda sõnul ei 2 ole politseid proovinud rünnata ega naisele kunagi midagi teinud ega agressiivne olnud. Alkoholiga isiku sõnul probleeme ei ole. Lisaks rääkis, et naabrid pidevalt joovad, naine käib nende juures joomas ja siis tekib endal ka isu. Naabritega suhtlemist (alkoholi tarvitamist) lõpetada ei saa, kuna naine käib seal joomas ja lisaks elavad nad talle täpselt kõrval. Mart Laaber helistas ametnikule 27.08.
16. a. Hooldusalune rääkis ametnikule, et ametnik on uss. Algselt oli ametnik segaduses ja ei saanud aru, millest jutt käib. Pika ametniku maha tegemise järel selgitas Mart Laaber, et tema juurest lahkus tööandja, kelle sõnul on kriminaalhooldus teinud vihje xxxxxle nende kohta. Mart Laaber oli väga pahane ja endast väljas, avaldas arvamust, mida ta ametnikust arvab. Lisaks rääkis, et ta on väga haige inimene, jalad ei tööta, raske on üldkasuliku töö tunde teha ja võib-olla on tal lihtsam need päevad vanglas veeta, seal ei ole vähemalt ametnikku, kes ta elu ära rikub. Seitse minutit peale kõne algust oli hooldusalune rahunenud. Lepiti kokku, et Mart Laaber tuleb 30.08.
17. a vastuvõtule, kus räägitakse antud teemast edasi. Ametnikul jäi kahtlus, et Mart Laaber võib olla tarvitanud alkoholi. 27.08.
18. a õhtul kell 22.15 soovisid nooremametnikud xxxxxxxxx ja xxxxxxxxLaas teostada kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, kontrolli – seega sõitsid Mart Laaberi elukohta. Kui Mart Laaber sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, muutus ta ärevaks. Kui xxxxxxxxxxpalus hooldusalusel alkomeetrisse puhuda, tõukas isik ametniku käe koos alkomeetriga hooga eemale ning lausus, et tema ei puhu. Ametnikud selgitasid hooldusalusele, millised on tagajärjed, kui ta ei ole nõus kontrollile alluma. Seejärel ulatas xxxxxxxxx hooldusalusele taaskord alkomeetri, mille peale hooldusalune tõukas ametniku eemale, tegi ründavaid liigutusi kätega ning tõusis toolilt püsti. Hooldusalune küsis ametnikelt: „Kas hakkame kaklema? Ma võin kakelda küll“. xxxxxxxxxxxx helistas häirekeskusesse (kell 22.21) andes teada ärevast olukorrast. Hooldusalune ei rahunenud, ähvardas ametnikke ja nende peresid tappa ning lähenes xxxxxxxxxxxx kiirelt ja ründavalt. Mart Laaber tõukas xxxxxxxxxx kätega ja proovis tema käest haarata, xxxxxxxxx hoiatas veel kord, et kasutab gaasi, mille järel piserdas ametnik hooldusalusele gaasi näkku. Mõne aja pärast saabus politsei, kes kaalus, kas toimetada isik arestikambrisse, kuid siis oli ta nõus alkomeetrisse puhuma. Mart Laaberil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,685 mg/l. Politsei jättis hooldusaluse koju, sest Mart Laaber lubas magama minna. Mart Laaber helistas ametniku telefonile 28.07.
19. a öösel kell 01.14; 01.15; 04.38; 04.41; 06.06 ning hommikul kella 7 ajal otsinud ametniku sotsiaalmeediast üles ja kommenteerinud ametniku mõningaid avalikke postitusi. 28.08.
20. a esitasid nooremametnikud xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxt politseisse avalduse selle kohta, et Mart Laaber üritas neid eelneval õhtul rünnata ning ähvardas neid ja nende peresid tappa. 30.08.
21. a kohtumisel kirjeldas Mart Laaber 27.08.
22. a aset leidnud sündmust järgnevalt: ametnikud tungisid tema koju kella 21-22 vahel, kui isik soovis rahulikult magada. Sellisel kellaajal tema enda kodus ei võivat ametnikud lisakohustust kontrollimas käia. Isik eitas algselt alkoholi tarvitamist, kuna tema arvates ei mõõtnud ükski ametnik indikaatorvahendiga joovet. Kui ametnik näitas hooldusalusele protokolli, millel on kirjas indikaatorvahendiga mõõdetud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus, siis eitas hooldusalune toimunut. Tema ei olevat alkomeetrisse puhunud ja ametnikud valetavad. Ametnik selgitas, et kohal oli ka politseipatrull, kes nägi olukorda kõrvalt. Mart Laaber ei mäletanud, et politsei oleks tema elukohas käinud. Mart Laaberi sõnul helistas ta hiljem ise politseisse ning rääkis ametnike ebasobivast käitumisest (selle kohta tegi ametnik 30.08.
23. a Politsei- ja Piirivalveametile teabepäringu). Mart Laaberi sõnul kutsus ta samal ööl-hommikul endale kiirabi, kuna silmad valutasid gaasi tõttu ja neid avada ei olnud võimalik (selle kohta tegi ametnik 30.08.
24. a Tartu Kiirabile ja EMO-le teabepäringu). Kui ametnik uuris, kuidas oli 3 võimalik silmade mitteavamisega helistada kriminaalhooldaja töömobiilile samal ööl kuuel korral, vastas hooldusalune, et ametnik ei võtnud telefoni vastu, hiljem väitis, et soovis hoopis sõbrale helistada. Uurides kuidas oli võimalik kommenteerida ametniku sotsiaalmeedias olnud avalikke postitusi, ei osanud hooldusalune sellele algselt vastata. Hiljem väitis, et tema ei ole neid kirjutanud, see oli teine isik kelle nime ei avalikusta. Ametnikul tekkis kahtlus, et tegu ei saanud olla teise isikuga, kuna kirjutatu oli seotud kriminaalhoolduse kulgemisega. Mart Laaberi registreerimisel räägitud juttu ning 27.08.
25. a toimunud sündmusi võrreldes jättis isik mulje nagu ei mäletaks ta antud õhtust peaaegu midagi. Isiku aja- ja kohataju oli paigast ära - ei mäleta toimunud sündmuseid, ametnike ähvardamist ja ründamist, politsei kohalolekut. Paludes Mart Laaberil kirjutada seletused, miks oli alkoholijoobes ja üritas ametnikke rünnata 27.08.
26. a, palus isik võimalust kutsuda esindusse ka enda elukaaslane. Elukaaslase saabumisel väitis hooldusalune, et elukaaslase kohalolek on vajalik seetõttu, et ta ei ole ise võimeline kirjutama, silmad on gaasist haiged. Elukaaslane kirjutas seletuse Mart Laaberi ette öeldud sõnade järgi. Sama seletuse alla kirjutas Mart Laaber ka ise, et kinnitab sõnade õigsust ning lisas allkirja. Kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, rikkumist seletas Mart Laaber asjaoluga, et ta tegi naabritele alkoholi välja selleks, et viimased tuleks appi korterit koristama. Kuid sealjuures oli ka ise alkoholi tarvitanud. Teise seletuse kirjutas Mart Laaber ise, ametnike suhtes agressiivset käitumist selgitas selliselt, et oli agressiivne sõnadega ja tõrjus ametnikud korterist välja. Ametnik selgitas Mart Laaberile, et koostab erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. 30.08.
27. a tegi kriminaalhooldaja päringu SA Tartu Kiirabile paludes informatsiooni, kas Mart Laaber kutsus 28.08.
28. a endale kiirabi ning millist abi isik vajas. Samal kuupäeval tegi ametnik päringu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi paludes informatsiooni, kas isik on pöördunud erakorralise meditsiini osakonda. Lisaks tegi ametnik päringu Politsei- ja Piirivalveametisse paludes informatsiooni, kas Mart Laaberil on perioodil 03.07.
29. a kuni 29.08.
30. a kokkupuudet politseiga ning kirjeldust 27.08.
31. a toimunud intsidendi kohta. 02.09.
32. a saabunud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi päringu vastusest nähtub, et Mart Laaber ei ole pöördunud EMO-sse perioodil 13.02.
33. a kuni 02.09.
34. a. 02.09.
35. a saabunud SA Tartu Kiirabi päringu vastusest nähtub, et Mart Laaber kutsus endale kiirabi 28.08.
36. a kell 9.
37. Isik seletas häirekeskusele, et tema silmanägemine on häiritud. Nägu õhetab, silmi avada ei saa. Kiirabi jõudis kohale kell 10.
38. Mart Laaber väitis, et pesi nägu veega, mida võttis õues ämbrist või kausist, võis olla vihmavesi. Hiljem selgus, et isik tarvitas eelneval õhtul alkoholi. Kiirabi hinnangul oli isiku silmanägemine korras. 04.09.
39. a saabunud Lõuna Prefektuuri päringu vastusest nähtub, et 27.08.
40. a tegi ametnik Mart Laaberile koduvisiiti. Ametniku poolt teostatud alkoholijoobe tuvastamise hetkel muutus Mart Laaber agressiivseks ja püüdis rünnata. Ametnik kasutas enesekaitseks gaasi. Politseinike saabudes isik taltus ja ametnikud said joobe tuvastada. Patrull tuvastas Mart Laaberil alkoholijoobe 1.68 mg/l. Selle kohta, et isik oleks ise samal päeval häirekeskusesse helistanud, päringus info puudub. Kriminaalhooldusametniku hinnangul Mart Laaberi kuritegude põhjusriskiks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholi tarvitamise tagajärjel muutub Mart Laaber agressiivseks, mida kinnitab ka 27.08.
41. a toimunud sündmus. Mart Laaber pisendab oma probleemi ning võimalik, et ka ei teadvusta seda, lisaks ei ole tal motivatsiooni probleemiga tegeleda. Ravile pöördumisest ei ole Mart Laaber huvitatud. Seega püsib uue ohtliku kuriteo risk ning ametniku hinnangul tuleks karistus täitmisele pöörata. Kohus arutas erakorralist ettekannet 26.09.
42. a kohtuistungil. 4 Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, täiendades, et tegemata töö tundide arv on
43. Mart Laaber selgitas, et ta ei soovi karistuse täitmisele pööramist, aga võib selle aja ära istuda, kui muud võimalust ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Mart Laaberile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega tõendatud, et Mart Laaber on 27.08.

1. a rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati 27.08.
2. a kell 22.15-22.45 Mart Laaberi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,685 mg/l kohta. Rikkumist on tunnistanud ka Mart Laaber ise. Kohus leiab, et mõjuvaid põhjuseid rikkumise toimepanemiseks ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Mart Laaberi puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Mart Laaberi ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu jätkuvalt kohtu määratud kohustusi täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Mart Laaberile on kohtu poolt korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabanduses. Sellele vaatamata on Mart Laaber jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka Tartu Maakohtu 28.01.
3. a otsusega anti Mart Laaberile võimalus kanda karistust vabaduses, tehes üldkasulikku tööd. Mart Laaberil tekkisid probleemid kohtu poolt määratud kohustuste täitmisega aga juba kriminaalhoolduse alguses. Mart Laaber ei ole olnud suuteline täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Materjalides nähtuvast järeldub, et Mart Laaberi puhul on tõsiseks probleemiks tema alkoholiprobleemid. Mart Laaberile on määratud mitmeid kohustusi selleks, et ta antud probleemiga kriminaalhoolduse ajal tegeleks, kuid Mart Laaber ei ole seda teinud. Mart Laaber on käinud küll programmis „Kainem ja tervem Eesti“ esmasel kohtumisel, kuid ei ole programmis osalenud. Seda põhjusel, et Mart Laaber ei tunnista alkoholiprobleemi. Kuigi Mart Laaber sõnades soovib asuda ravile, on tema motivatsioon (kohtuistungil antud selgitusi arvestades) väline ja ta jätkuvalt ei tunnista probleemi. Seega ei ole mingit põhjust olla veendunud, et Mart Laaber oleks suuteline edukalt oma alkoholiprobleemiga tegelema. Kuni Mart Laaber ei ole suuteline alkoholi tarvitamist lõpetama, ei ole kriminaalhoolduse edukas kulgemine võimalik. Lisaks peab kohus oluliseks, et kui Mart Laaber alkoholi tarvitamist ei lõpeta, püsivad uute kuritegude toimepanemise riskid suured. Seda põhjusel, et Mart Laaber on alkoholi tarvitanuna agressiivne ja vägivaldne. Seda kinnitavad Mart Laaberi korduvad kokkupuuted politseiga, aga ka tema suhtes alustatud uus kriminaalmenetlus

§ 120järgi.

Siinkohal peab kohus oluliseks, et Mart Laaber on agressiivselt ja ettearvamatult käitunud ka tööülesandeid täitnud kriminaalhooldusametnikega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ja seda ennekõike Mart Laaberi ükskõikse suhtumise tõttu. Kohtu 5 hinnangul puudub Mart Laaberil siiani arusaam talle mõistetud karistusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Mart Laaberi suhtumist, on ilmne, et Mart Laaberi suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mart Laaberile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

§ 69

lg 6 teist lauset arvestades tuleb pöörata täitmisele Mart Laaberile Tartu Maakohtu 28.01.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-103 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 134 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 4 kuud 14 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 6