← Eesti

2-19-3228/17

Obsah (4)§ 449§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus lõppotsusena Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3228

) § 449 lg 3 ls 1). Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust (

§ 449lg 3 ls 2).

Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (

§ 449lg 3 ls 3).

  1. Kostja esitas kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise tõttu. Kohus rahuldas
  2. juuli 2019 määrusega kostja taotluse aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Seega lahendab kohus kostja aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega. Käesolev otsus käsitleb

§ 449lg 3 järgi üksnes nõude aegumist.

Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes vaidluse aegumisega seotud väidete piirides.

  1. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 3-2-163-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus kõigepealt pooltevahelise võlasuhte.
  2. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama (VÕS § 1043). Kannatanu omandi rikkumisega tekitatud kahju on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 6). Hageja kahjunõude aluseks on tema korterile tekkinud veekahjustuse kõrvaldamisega kaasnenud rahaline kulu. Seega on tegemist hageja omandi rikkumisega tekkinud rahalise kahju hüvitamise nõudega ehk õigusvastase kahju hüvitamise nõudega.
  3. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama (TsÜS § 150 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et kannatanu pidi kahjust teada saama siis, kui kahju kandmine oli kindel (RKTKo 2-16-4918, p 18). Seega ei oma aegumise tähtaja alguse määramisel tähtsust, millal hagejal kahju tegelikult tekkis ehk millal hageja tasus omavastutuse osa, vaid millal ta sai teada, et tal tuleb kahju kanda ehk millal hageja sai teada, 2

(3)et tal tuleb kanda omavastutuse osa ise. Kostja väitis, et hageja sai omavastutuse summast ning selle hüvitamise kohustusest teada
  1. detsembril
  2. Eeltoodu on tõendatud hagiavalduse lisaga nr 5 (tl 14). Seetõttu pidi hageja kahjust TsÜS § 150 lg 1 tähenduses teada saama
  3. detsembril
  5. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus (TsÜS § 135 lg 1). Vastavalt hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema
  6. detsembril
  7. TsÜS § 150 lg 1 järgi saabus aegumistähtaeg 3 aasta möödumisel ehk
  8. detsembril
  9. Poolte esitatud asjaoludel puudub alus kohaldada aegumise peatumise või katkemise regulatsiooni. Seega aegus hageja nõue
  10. detsembril 2017 ning sellest ajast alates võivad kostjad keelduda TsÜS § 142 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest. Eeltoodud põhjustele tuginedes teeb kohus lõppotsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus
  11. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1).

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

  1. Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud summas 630 eurot, mis vastab 7 tunnile tunnihinnaga 90 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindaja teinud järgnevad toimingud – kostja vastuse koostamine 5h ja aegumise kohaldamise taotluse koostamine 2h. Kohus ei pea kostja vastuse koostamiseks kulunud tööaega täies ulatuses põhjendatuks. Hagiavaldus oli lühike ning hageja nõude aluseks olevad asjaolud hagiavaldusest arusaadavad. Kostjate vastus tugineb suuresti väidetele, et kostjad ei saa aru, missugusel õiguslikul alusel hageja nõuet esitab. Õigust kohaldab kohus ning menetlusosalistel pole kohustust kohtusse pöördudes oma nõue õiguslikult kvalifitseerida. Professionaalse õigusnõustajana pidi kostjate esindaja aru saama, et esitatud asjaoludel on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Seetõttu on vastuväited nõude õigusliku kvalifikatsiooni ebaselguse osas asjakohatud. Kohus peab vastuse koostamiseks põhjendatud tööajaks 3h. Kohus peab vaheotsuse tegemise taotluse koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 1h, taotlus on lühike ning sisaldab suures osas õigusnormide kopeeritud teksti. Kostja esindaja tunnitasu määr 90 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika ja turu tavapärast tasuga. Seetõttu määrab kohus kostjate menetluskulude suurusena kindlaks 360 eurot (4h x 90 eurot).
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.