§§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada
S § 423 lg 1 tunnustel.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada X1 tasuma kriminaalmenetluse kuludena liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, kokku 541 (viissada nelikümmend üks) eurot ning kindel summa riigituludesse 540 (viissada nelikümmend) eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks on 5 (viis) kuud alates kohtumääruse tegemisest. Jätta läbi vaatamata kannatanu X2 poolt esitatud tsiviilhagi X1 vastu. Kannatanul on õigus tsiviilhagis sisalduvate nõuetega pöörduda X1 vastu tsiviilkohtupidamise korras. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda X1 poolt Maksu- ja Tolliameti Rahandusministeerium EE062200221059223099 SWEDBANK, Rahandusministeerium EE221700017003510302 LUMINOR BANK, Rahandusministeerium EE571010220229377229 SEB PANK, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919900001560. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega 1
Asitõendid. Kriminaalasja materjalide juures olevad CD plaadid ja sõidumeeriku salvestuslehed 2 pakendis – jätta
Määrus saata täitmiseks X1 ja teadmiseks kaitsjale, kannatanule ning ringkonnaprokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras
Menetluse käik ja maakohtu seisukoht Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas Pärnu Maakohtule üldmenetluses arutamiseks süüdistusakti, mille kohaselt X1 juhtis 20.03.2018 kella 04:25 ajal Pärnumaal Tori vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 14.10.2019 toimunud kohtuistungil leidis prokurör, et süüdistatava süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Mis teosse puutub, siis tegemist on ettevaatamatusest toime pandud teoga, tagajärg on küll raske, aga kuna konkreetne liiklusõnnetus on mitte tahtlikult toime pannud tegu ja X1 on varem karistamata, leiab prokurör, et avalik menetlushuvi selle arvelt ka väheneb. X1 on möönnud, et tal tuleb tasuda liiklustehnilise ekspertiisi tasu 457 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 84 eurot ja 2
alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole X1 käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades ning tuginedes asjaolule, et sanktsiooniks KarS § 423 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, mis jääb alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale, leiab kohus, et X1 süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. X1 ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et X1 on teinud sellest piisavaid järeldusi. Tegemist oli ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga. X1 on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles isiku süü ei ole suur, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi ning menetlusökonoomiast lähtudes ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. X1 on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kuludena liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, kokku 541 eurot ning kindel summa riigituludesse 540 eurot. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X1 suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes X1 kohustuse tasuda viie kuu jooksul riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot, kokku 541 eurot ning kindel summa riigituludesse 540 eurot. Kui X1 ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt neile pandud kohustusi, uuendab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.