Obsah (9)

§ 475§ 477§ 231§ 238§ 173§ 172§ 2§ 122§ 478

2-18-4060 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4060 Tsiviilasi Hooneühistu Kuram

§ 475

lg 2 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Avaldus on esitatud põhjusel, et HÜK soovib talle kuuluvas, kuid J.O kasutusse antud garaažiboksis teostada mõõdistustöid, aga J.O ei anna selleks nõusolekut ega juurdepääsu. HÜK põhjendab mõõdistamisvajadust sellega, et hoone suhtes on vaja läbi viia audit – hoone ei vasta projektile, kuna seda on kohase ehitusprojektita ümber ehitatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud ühistule ettekirjutuse auditi läbiviimiseks. Hoone on vaja projektiga kooskõlla viia selleks, et olemasolevate garaažibokside baasil jagada kinnistu korteriomanditeks ning anda korteriomandid boksi kasutanud liikmete omandisse. J.O vastuseis sellele tegevusele tuleneb kohtule esitatu alusel sellest, et J.O oli varasemalt HÜK juhatuse liige ning puutus järjepidevalt kokku hoone teise omanikuga seotud probleemide ja kohtuvaidlustega. Sellest tulenevalt ei soovi J.O korteriühistu tekkimist selliselt, et korteriühistu üheks liikmeks saab hoone teine omanik. Viimane on pankrotis, pankrotimenetlus kestab ning hoone teisel omanikul on suured võlad. Lisaks peab J.O avaldaja poolt talle nõudmiste esitamist põhjendamatuks ka seetõttu, et avaldaja ise pole täitnud oma kohustusi J.O ees – nimelt on senini avaldaja poolt täitmata Harju Maakohtu 18.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-
3. Avalduse aluseks saab kohtu hinnangul olla hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 2 ja 3, mille alusel on ühistu liige kohustatud taluma mõjusid teiste liikmete poolt, mis jäävad hoone korrashoiu ja tavakasutuse piiridesse ja võimaldama ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks. Samuti on avalduse aluseks HÜS § 18 lg 1, mis võimaldab hooneühistu likvideerimisel jagada liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja korteriomanditeks ja korteriomandid võõrandada neid liikmesuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. Kohtule on esitatud 20.06.2013 toiminud HÜK üldkoosoleku (eelpool ja edaspidi lühendamise huvides ka ÜK) protokoll, mille kohaselt otsustati hooneühistu likvideerida ning jagada kinnisasi korteriomanditeks või korterihoonestusõiguseks ja võõrandada need liikmesuse alusel kasutavatele HÜK liikmetele (t lk 6-7). Osundatud ÜK otsust ei ole vaidlustatud ja J.O on kinnitanud kohtuistungil, et ta ei ole otsuse vastu ja soovib samuti korteriomandite moodustamist. 5 2-18-4060
4. Kohus loeb

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks veel järgmised kohtu ette toodud asjaolud:  Korteriomand registriosanumbriga xxxx (korter nr xxxx) asukohaga xxxx kuulub avaldajale (katastritunnus xxxx). Sama katastritunnusega ja asukohaga asub korteriomand registriosanumbriga xxxx (korter nr xxxx) ja kuulub xxxx (pankrotis, registrikood xxxx, endine nimi osaühing xxxx); t lk 5 ja

1.  HÜK kohta äriregistris avatud kaardi kohaselt on ühistul 325 liige, ja J.O on avaldaja liige (t lk 52-57);  20.03.2008 sõlmiti xxxx hoone 1/3 kaasomandi omaniku OÜ xxxx (praegune OÜ xxxx, pankrotis), hoone 2/3 omaniku HÜK ja hüpoteegipidaja T M poolt kokkulepe kinnistu korteriomanditeks jagamiseks (t lk 91-96), millega lepiti kokku, et 1 ja 2 korrusel paiknev garaaž (üldpind 5 698,2m2) saab mitteeluruumiks nr 1 ja 3-5 korrus saab mitteeluruumiks nr 2 (üldpinnaga 3 599m2), hüpoteek kustutati. Menetlusosaliste poolt kohtus antud selgituste kohaselt on 3-5 korrus tegelikkuses välja ehitamata ning hoone on ainult 2-korruseline. 24.04.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu (t lk 78-90) kohaselt HÜK müüs 1/3 mõttelist osa hoonest hinnaga 600 000 EEK OÜ-le xxxx (tänane OÜ xxxx, pankrotis), kes kohustus välja ehitama hoone xxxx ja xxxx korruse (p 5) 3 a jooksul. Menetlusosalised kinnitavad, et see kohustus on täitmata. - Tallinna Linnavalitsuse andmetel on xxxx ehitis ümber ehitatud, kuid kehtiv ehitusprojekt ümberehituste kohta puudub (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti spetsialisti 20.10.2017 e-kiri HÜK esindajale, t lk 9). 11.12.2017 toimus HÜK ÜK, mille protokolli kohaselt otsustati kohustada J.O-d tagama juurdepääs tema kasutuses olevale boksile nr xxxx, et teostada mõõdistustöid (t lk 2930). 11.12.2017 ÜK-l osalejate nimekirja kohaselt võttis koosolekust osa (sõnavõtuga) ka J.O (t lk 20-26). J.O ei ole seda eitanud. J.O-le on 19.02.2018 edastatud HÜK 29.01.2018 nõue täita ÜK 11.12.2017 otsus (t lk 12, 15). Kuna J.O on ise 11.12.2017 koosolekul osalenud ja HÜK nõue ÜK otsuse täitmiseks on talle edastatud väljastusteatega, siis on alusetud J.O vastuväited, et ta pole HÜK nõuet saanud. ÜK otsus on kehtiv ja seda pole vaidlustatud. Nõue tuli täita hiljemalt 15.01.2018, kuid on täitmata tänaseni. -  Harju Maakohus on 18.11.2013 teinud otsuse tsiviilasjas nr 2-12-35505 (t lk 97-102), mis on menetlusosaliste kinnistusel osaliselt täitmata. Samas ei ole J.O otsuse täitmiseks kohtutäituri poole pöördunud.  Tehnilise Järelevalve Ameti 29.01.2018 ettekirjutus kohustab HÜK-d läbi viima ehitise erakorralise auditi (t lk 109-112).
2. Avaldaja nõue kuulub rahuldamisele HÜS § 11 lg 1 p 2 ja 3 alusel, tulundusühistuseaduse (TÜS) § 82 lg 3 alusel, mille kohaselt likvideerijad peavad tegema toiminguid, mis on ühistu likvideerimiseks vajalikud, HÜK ÜK 20.06.2013 ja 11.12.2017 otsuste alusel ja kohaliku omavalitsuse asutuste ettekirjutuste täitmiseks (Tehnilise Järelevalve Ameti 29.01.2018 ettekirjutus). Lisaks tuleneb avaldaja õigus nõuda juurdepääsu ka HÜK põhikirjast. 6 2-18-4060
3. Hooneühistu põhikirja punkti 4.
4. kohaselt ühistu liikmetele täiendavate rahaliste ja mitterahaliste, nt tööde tegemise, kohustuste paneku üle otsustab üldkoosolek või juhatus. Lisaks on hooneühistu liige kohustatud võimaldama ainukasutuses olevat hooneosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik ühiskasutuses olevate hooneosade korrashoiuks (p 4.12.3.) ja täitma muid käesolevast põhikirjast, seadusest, tulenevaid kohustusi, samuti üldkoosoleku või juhatuse poolt vastu võetud seaduslikke otsuseid (p 4.12.7.).
5. Hooneühistu põhikirja kohaselt toimub hooneühistu juhtimine üldkoosoleku kaudu. Seega on hooneühistu vastuvõetud otsuses kohustuslikud täitmiseks.
6. Käesoleval juhul palub avaldaja kohustada J.O-d täitma 11.12.2017.a otsust. Viidatud otsus on kehtiv ja seda pole vaidlustatud.
7. Hooneühistu liikmed otsustasid 11.12.2017 üldkoosolekult (otsus nr 1) kohustada hooneühistu liiget J O (valdab ja kasutab garaažiboksi nr xxxx) tagama juurdepääs eelnimetatud garaažiboksile hiljemalt 15.01.2018, et teostada garaažiboksi mõõdistustööd. Hooneühistu esitab nende isikute vastu hagi, kes ei võimalda juurdepääsu nende valduses ja kasutuses olevatele garaažiboksidele mõõdistustöödeks ја/võі ehitise seisukorra väljaselgitamise eesmargil auditi läbiviimiseks.
8. Ehitise auditi eesmärk on tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang (ehitusseadustik § 18 lg 1 esimene lause). Ehitise auditi tegemise korra (Majandus- ja taristuministri 24.09.2015 vastuvõetud määrus nr 116) § 2 lg 1, lg 2 ja lg 3 esimene lause näevad ette, et ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga vastavalt ehitise auditi lähteülesandele. Ehitise auditi tellija tagab vajalikud tingimused ehitise auditiks, sealhulgas teeb ehitise auditi tegijale kättesaadavaks ehitise auditiks vajalikud dokumendid ja andmed ning tagab juurdepääsu ehitisele ja selle osadele. Ehitise auditi lähteülesande koostab tellija, asjakohasel juhul koostöös auditit tegeva isikuga.
9. Eeltoodu alusel saab kohtu hinnangul tõlgendada, et ehitise auditi läbiviimine on selline toiming, mida hooneühistul tuleb teostada tagamaks hoone korrashoid. Sellise toimingu läbiviimiseks on vajalik hooneühistul ligipääsu J.O kasutuses olevale hooneosale (garaažiboks nr xxxx).
10. Kohtu hinnangul J.O esitatud vastuväited ei anna alust ligipääsu mitteandmiseks ja avalduse rahuldamata jätmiseks. Võib olla õige, et avaldajal on J.O suhtes täitmata Harju Maakohtu 18.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-35505, kuid tegemist ei ole vastastikuste või omavahel seotud kohustustega, mille puhul saaks analoogiliselt võlaõigusseaduse §-ga 111 pidada J.O keeldumist õigustatuks. Jõustunud kohtuotsuste täitmine ja sundtäitmine toimub täitemenetluseseadustikus sätestatud alustel ja korras ning J.O mistahes muudest alustest tulenevad kohustused tuleb täita kohtulahendi täitmisest sõltumatult. Samuti ei anna garaažiboksi mõõdistamisest keeldumiseks alust see, et hoonel on ka teine omanik, kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus. Hoone teise omaniku majandustegevus ja võlgnevused ei ole seotud avaldajale kuuluva hoone osa mõõdistamisega ja ehitusprojekti nõuetele vastavusse viimisega. Hoone peab vastama projektile ja ehitusseadusele sõltumata sellest, kes on selle omanikud. Lisaks leiab kohus, et avaldaja likvideerijad on kohustatud läbi viima toimingud, mis on vajalikud likvideerimismenetluse lõpule viimiseks ja avaldaja 20.06.2013 ÜK otsuse täitmiseks. Ühistu liikmed on otsustanud ühistu likvideerida ja moodustada korteriomandid. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid või asjaolusid, mis kinnitaksid, et see otsus on liikmete poolt 7 2-18-4060 ümber vaadatud vms. Kohtu ette ei ole toodud ka tõendeid või asjaolusid, mis võimaldaksid tõstatada küsimuse, kas see otsus on tühine. Vastupidi - J.O on kinnitanud, et ka tema soov on hooneühistu lõpetada ja jagada asi korteriomanditeks. Kohus märgib ka, et garaažiboksi mõõdistamine on üks toimingutest hoone auditi läbiviimiseks ega too kaasa automaatselt korteriühistu ega korteriomandite tekkimist (vt ka HÜS § 18 koostoimes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 6 ja § 7).
11. Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele.
12. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millest ei selgu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid: HÜK 29.02.2012 ÜK protokoll (t lk 106 jj). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35. Asja menetlenud kohtul tuleb menetlust lõpetavas määruses märkida ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

36. Kohus jätab menetluskulud

§ 172lg-te 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu

§ 172lg 1 esimese lause alusel samuti avaldaja enda kanda.

Kohus selgitab, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas

§ 2

järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (vt ka RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 kolmas lõik). Kohus järeldab

§ 172

lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda.

1. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus määrata menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohtu täiendavad selgitused
2. Tsiviilasja hind on

§ 122lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

39.

§ 478

lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 1 8