24.04.2012 võlatunnistus ja kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta on vastuolus heade kommetega. Hageja on kostjaga lepingulises suhtes tarbijana (
Võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimisel oli kostjale teada hageja halb majanduslik olukord ja sundseis raha saamiseks, sest hageja töökohaks olnud OÜ Xxxx suhtes kuulutati välja pankrot. Kostja ei kontrollinud hageja maksejõulisust 24.04.2012 seisuga, kasutas ära hageja sundseisu raha laenamiseks rikkudes vastutustundliku laenamise põhimõtet. 24.04.2012 võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe on tühine TsÜS § 86 alusel. 24.04.2012 võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe sisaldab viivisemäära 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Seadusjärgne viivisemäär on 0,025% päevas. Viivisemäär 0,15% ületab seaduslikku viivisemäära rohkem kui 6 korda, mis toob kaasa viivise kokkuleppe tühisuse. Tühise viivisemääraga on kostja alusetult rikastunud alates 04.09.2014 kuni 29.12.2017 kokku 2801,91 eurot. 06.03.2018 seisuga on viivise võlgnevuse arvestus summas 3834,57 eurot õigusvastane. 06.03.2018 seisuga ei saa hagejal viivisevõlga olla. 2 Juhul kui 24.04.2012 võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe ei ole tervikuna tühine, kuid arvestades seadusjärgset viivisemäära ja hageja poolt varem tasutud ebaproportsionaalseid viiviseid, mis tuleb tasaarvestada, puudub hagejal 06.03.2018 seisuga on viivise võlgnevus. Õigusvastaselt varem viivise katteks arvestatud 2801,91 eurost õiget viivist 639,01 eurot lahutades saab ülejäänud summa 2162,90 eurot arvestada põhiosa ja intressivõlgnevuse katteks. Selle tagajärjel intressivõlgnevust ei ole ja põhiosa võlgnevus oleks 06.03.2018 seisuga 2813,86 eurot. Mis puutub hageja suhtes toimunud ja toimuvasse 3 täiteasja, siis Riigikohtu halduskolleegium on leidnud asjas 3-3-1-6-16, et ei ole lubatav, et riik nõuaks samadest faktilistest asjaoludest tulenevalt isikult rahalise kohustuse topelttäitmist, sh korraga mitmes täitemenetluses. Hageja taotleb tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas 026/2015/
Võlatunnistus ei ole krediidileping, vaid käenduslepingust tuleneva kohustuse kinnitamise ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe; selle alusel kostja hagejale krediiti ei andnud ega kohustunud seda tegema. Seega ei pidanud kostja ka hageja maksejõulisust hindama 24.04.2012 seisuga. Väär on ka hageja väide , et kostja kasutas ära hageja sundseisu raha laenamiseks. Kostja ei ole hagejale laenu andnud (seda kinnitab võlatunnistuse p 2.2). Seega ei ole 24.04.2012 sõlmitud võlatunnistus ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe TsÜS § 86 alusel tühine. OÜ Xxxx võttis krediiti käibevahendite katteks (soetatava maa parendamise, realiseerimise eesmärgil kusjuures oli OÜ Xxxx omafinantseering ainuüksi üle 35%). Kostja ei ole ära kasutanud hageja ega OÜ Xxxx sundseisu raha laenamiseks. 2008 käenduslepingu sõlmimise ajal hindas kostja mh hageja võimet täita käenduslepinguga võetavaid kohustusi, kuigi kostjal puudus kohustus vastutustundliku laenamise põhimõtet käendaja osas rakendada. Seda seisukohta on korduvalt kinnitatud Riigikohtu lahendites. Kostja lähtus hageja enda poolt esitatud andmetest, veendus mh selles, et hagejal on piisav sissetulek ning vara tagamaks võetavat kohustust. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel 24.04.2012 sõlmitud võlatunnistus ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe sisaldab viivisemäära 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja viide hagiavalduse p-s 1.7 on ebaõige seonduvalt
lg 1 teisele lausega.
lg 1 kolmas lause teeb erandi teisest lausest ning sätestab, et kehtib kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest, mis on tavakäibest isegi madalam, sest viimane on reeglina 0,5% päevas. Seega tarbijakrediidisätted ei kohaldu (tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga); viivise tekkimise põhjustas hageja käitumine ja soovimatus kohustusi kostja ees täita; kuigi võlatunnistus sõlmiti 12.04.2012 ja hageja pidi tasuma esimese makse 250 eurot 26.04.2012 (s.o 2 nädalat pärast võlatunnistuse sõlmimist), on hageja olnud viivituses alates esimesest maksest, mis tähendab, et hageja ei ole oma kohustusi soovinud täita algusest peale; arvestades, et hageja ei ole oma kohustusi täitnud enam kui 6 aasta jooksul, ei ole viivise summa ebamõistlikult suur ega ebaproportsionaalne. Ebaõige on ka hageja väide tema põhiõiguste rikkumisest tulenevalt mitmest täitemenetlusest. Hagiavalduses on hageja kinnitanud (p 1.3 ja p 1.5) , et ainuüksi põhikohustuse 27 170 euro juures on hageja nimel kostjale ülekandeid tehtud üksnes 16 354,01 euro ulatuses. Kostja on hagejale korduvalt selgitanud täitemenetluse algatamise põhjuseid ja hageja on oma kohustuse olemasolu kinnitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt esitatud seisukohtade ja tõenditega, jätab hagi rahuldamata. Kohus keeldus 06.09.2018 määrusega hageja alternatiivsete nõuete menetlusse võtmisest. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude seoses täiteasjaga nr 026/2015/1757. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitas hageja TSM § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. 4 Täitedokumendiks oleva 24.04.2012 notariaalse võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta (notari ametitegevuse raamatu registri nr 792) alusel toimub hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/1757 (lk 27). Hagi esitamist ei põhjustanud ükski TMS § 221 lõikes 1 nimetatud asjaoludest. Hageja esitatust tulenevalt on nõude aluseks muu asjaolu – täitedokumendi vastuolu heade kommetega. Puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) Xxxx AS (kostja õiguseelneja) ja hageja sõlmisid 24.04.2012 notariaalse võlatunnistuse ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta; 2) võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppega kinnitasid lepingupooled olemasoleva kehtiva võlakohustuse ja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse ning võlgnevuse kohesele sundtäitmisele allumise; 3) Xxxx AS ja kostja sõlmisid 22.05.2008 käenduslepingu nr 3926/02/08, millega hageja andis pangale isikulise tagatise OÜ Xxxx (pankrotis) ja panga vahel 22.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr 3925/01/08 kohase täitmise tagamiseks hageja maksimumvastutusega 3 500 000 EEKi; 4) seoses OÜ Xxxx pankroti väljakuulutamisega 03.12.2010, muutus käenduslepingust tulenev hageja kohustus sissenõutavaks; 5) hageja ja panga kokkuleppe kohaselt tuleb hagejal tasuda käenduslepingust tulenev võlgnevus kokku 27 170 eurot; 6) hageja on maksnud kostjale kokku 16 354,01 eurot, sh põhiosa, intress ja viivised. Hageja arvates on ta kostjaga lepingulises suhtes tarbijana, 24.04.2012 võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe on vastuolus heade kommetega. Kostjale oli teada hageja halb majanduslik olukord ja sundseis raha saamiseks; kostja ei kontrollinud hageja maksejõulisust 24.04.2012 seisuga, kasutas ära hageja sundseisu raha laenamiseks rikkudes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viivisemäär 0,15% päevas ületab seaduslikku viivisemäära 6 korda – viivise kokkulepe on tühine. Arvestades hageja poolt tasutud ebaproportsionaalseid viiviseid puudub hagejal viivise ja intressivõlgnevus 06.03.2018 seisuga. Kostja leiab, et hageja sõlmis käenduslepingu OÜ Xxxx juhatuse liikme ja suuromanikuna, kes kinnitas kostjale esitatud käendaja avalduses oma igakuise sissetuleku suuruseks 70 000 eurot ja varade väärtuseks 26 280 000 eurot. Ka kinnitas hageja laenulepingust tulenevate kohustuste käendamist 3 500 000 EEKi (223 691 euro) suuruses ja teadlikkust käenduslepingust tulenevate kohustuste õiguslikest tagajärgedest. Tegelikkusele ei vasta hageja väited hagiavalduses sundseisus olemise kohta raha saamiseks ning kostja poolt tema maksejõulisuse mittekontrollimise kohta. Võlatunnistuse alusel raha väljamaksmist ei toimunud. Laen maksti OÜ-le Xxxx 2008 sõlmitud laenulepingu alusel. Võlatunnistuses leppisid pooled kokku rahalisest kohustusest 223 691 eurot 8 korda väiksema summa ehk 27 170 euro tasumises, millele lisandus intress 2% aastas, mis on kordades väiksem tavapärase krediidi kasutamise eest kohaldatavast intressimäärast. Võlatunnistus ei ole krediidileping, kostja ei ole hagejale laenu andnud. Kostjal puudus kohustus rakendada hageja kui käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt viidatud
(tarbijakrediidilepingu mõiste) ja järgnevad
tarbijakrediiti reguleerivad sätted vaidluse lahendamisel ei kohaldu, kuna kostja hagejale laenu ei andnud. Laenu saajaks oli OÜ Xxxx. Ka hagiavaldusest on väljaloetav, et laenulepingu pangaga sõlmis OÜ Xxxx ning hageja käendas sõlmitud laenulepingut. Sellele vaatamata on hageja asunud hagiavalduses oma võlatunnistusest tulenevast kohustusest vabanemiseks põhjendama nõuet
sätetega, mis reguleerivad laenulepingusse puutuvat.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja käendas OÜ Xxxx 5 laenulepingut. Seega vastutab hageja käendajana OÜ Xxxx kohustuse täitmise eest. OÜ Xxxx laenulepingut käendas hageja OÜ Xxxx seadusliku esindajana, seega ei rakendu tema suhtes tarbija kaitseks kehtestatud normid. Äriühingu seaduslik esindaja (juhatuse liige) ei ole tarbija, vaid majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Tsiviilasjas nr 3-2-1-116-15 nõustus Riigikohus maakohtu seisukohaga, et tegemist ei ole tarbijakäendusega, kui käendaja oli äriühingu juhatuse liige ja osanik (otsuse p 1 viimane lause, p 14 teine lõik). Käenduslepingut sõlmides teadis hageja OÜ Xxxx majanduslikku seisu ja muid olulisi asjaolusid, kuna ta oli OÜ Xxxx juhatuse liige ja osanik. Hageja ja kostja sõlmisid võlatunnistuse, mis on
järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohutuse olemasolu. 24.04.2012 võlatunnistusega (p 1.1 ja p 1.3) kinnitasid pooled sissenõutavaks muutunud võlgnevust ning hageja kohustus kostjale tasuma käenduslepingust tuleneva võlgnevuse 27 170 eurot, mis on kordades väiksem käenduslepingus kajastatud kohustuse maksimumsummast ehk 223 691 eurost. Sellest tulenevalt ei saa võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe olla vastuolus heade kommetega. Kostja ei saanud raha saamiseks ära kasutada hageja sundseisu ja rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kostja hagejale raha ei laenanud. Seega ei ole 24.04.2012 võlatunnistus ja sundtäitmisele allumise kokkulepe tühised TsÜS § 86 alusel. Puuduvad TsÜS § 86 sätestatud asjaolud, mille alusel saaks 24.04.2012 võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Pealegi leppisid pooled võlatunnistuses kokku hageja kohustuses kostja ees kordades väiksemas summas kui oli kokkulepitud käenduslepingus. Heas usus käitumine tähendab mõistlikkuse põhimõtetest (
Mõistlik on see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus asub seisukohale, et kostja on hageja suhtes käitunud heas usus ja puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud kostja tegevust põhivõlgniku suhtes nõuetekohase riskianalüüsi tegemist laenu andmisel ja tema võimes leping täita. Kostja väidet, et hageja märkis käendaja avalduses oma igakuiseks sissetulekuks 70 000 EEKi ja varade väärtuseks 26 280 000 EEKi ei ole hageja vaidlustanud ega ümber lükanud. Tulenevalt seadusest ja kohtupraktikast ei olnud kostjal kohustust rakendada hageja kui käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nimetatud põhimõtet peab laenuandja kohaldama laenusaaja, mitte käendaja suhtes (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-30-16, p 11; nr 3-2-1-157-14, p 11). Käendaja ei ole laenu saaja vaid põhivõlgniku kohustuste täitmise eest vastutaja (
Ka võlatunnistuses ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe kokkulepitud viivisemäär ei ole tühine. Hageja on hagiavaldusest tulenevalt pidanud viivisemäära tühiseks vaid seetõttu, et see ületab seaduses sätestatud määra. Puudub alus kohaldada seadusest tulenevat (
lg 1) viivisemäära, sest pooled leppisid kokku teisiti.
lg 1 viimase lause kohaselt võib lepinguga ette näha kõrgema viivisemäära kui on seadusjärge viivisemäär ning sellisel juhul loetakse viivise määraks lepingus kokkulepitud määr. Tsiviilasjahind on 6000 eurot. Menetluskulud jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna toimiku kohaselt kindlakstehtavaid menetluskulusid kostjal ei ole ja menetluskulude nimekirja kostja kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.