Obsah (5)

§ 405§ 440§ 468§ 178§ 637

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2019.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19167 T

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 ja § 4051 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

§ 405

lg 1 p 9 ja § 444 lg 3 kohaselt teeb kohus käesoleva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 440

lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 artikkel 20 p 2 kohaselt väljastab kohus koos käesoleva otsusega kinnituse tüüpvormil D. Menetluskulud Hagejate menetluskuluks on nõuetelt tasutud riigilõiv 75 eurot. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Eeltoodust tulenevalt jääb menetluskuluna tasutud riigilõiv kostja kanda.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab vastaspoolele, et Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikkel 18 sätestab kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse 2 läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui:

1. a)
2. i)nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning
3. ii)kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või
4. b)vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3