KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik (eesistuja) Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi Süüdistatavad R

§ 320

lg 1, § 4024 lg 1; Fjodor Sokolov süüdistuses

§ 4023

lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 2, 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 2, 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1; Andrei Jakovenko süüdistuses

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 järgi üldmenetluses Alar Seppen, isikukood 38601172243, Eesti kodanik, keskeriharidusega, töökoht xxxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Lepingulised kaitsjad Oliver Nääs, Kristi Rande Fjodor Sokolov, isikukood 35805313753, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidusega, töökoht xxx - xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Lepinguline kaitsja Vy Gimaev Andrei Jakovenko, isikukood 38709063716, kodakondsuseta, keskeriharidusega, töökoht xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata Lepinguline kaitsja A Mironov Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 2, 3, § 311-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS: 1. Mõista Alar Seppern õigeks süüdistuses

§ 320lg 1 järgi.

2. Jätta rahuldamata prokuröri, süüdistatava Alar Seppern ja kaitsja Oliver Nääs taotlus Alar Seppern suhtes süüdistuses

§ 4024lg 1 järgi menetluse Kr

MS § 202 alusel lõpetamiseks. 3. Süüdi tunnistada Alar Seppern kuriteo toimepanemises

§ 4024

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, s.o 300 (kolmsada) eurot.

1. Rahaline karistus 300 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 1 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400000389 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Süüdi tunnistada Fjodor Sokolov

§ 4023

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot s.o 1570 eurot. 6. Süüdi tunnistada Fjodor Sokolov kuriteo toimepanemises

§ 344

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot ehk 785 eurot. 7. Süüdi tunnistada Fjodor Sokolov kuriteo toimepanemises

§ 345

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot ehk 785 eurot. 8. Süüdi tunnistada Fjodor Sokolov kuriteo toimepanemises

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot s.o 628 eurot. 9. Süüdi tunnistada Fjodor Sokolov kuriteo toimepanemises

§ 345

lg 1 - § 22 lg 2, 3 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot 628 eurot. 10.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista Fjodor Sokolov’ile liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot ehk 1570 eurot. 11.

§ 68

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha Fjodor Sokolov’i eelvangistuses viibitud kaks päeva ning mõista Fjodor Sokolov’ile lõplikuks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 15,70 eurot ehk 1475,80 eurot (tuhat nelisada seitsekümmend viis eurot ja 80 senti).

1. Rahaline karistus 1475,80 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400000525 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Süüdi tunnistada Andrei Jakovenko

§ 344

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 13,20 eurot ehk 660 eurot. 14. Süüdi tunnistada Andrei Jakovenko

§ 345

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 13,20 eurot ehk 660 eurot. 2 15.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista Andrei Jakovenko’le liitkaristuseks rahaline karistus 50 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 13,20 eurot ehk 660 eurot. 16.

68 lg 1 alusel arvestada liitkaristusest maha A. Jakovenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23-24.04.2015 s.o. 2 päeva ehk 6 päevamäära ehk 79,20 eurot ning lõplikult mõista A. Jakovenko’le karistuseks rahaline karistus 44 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 13,20 eurot ehk 580,80 eurot (viissada kaheksakümmend eurot ja 80 senti). 17. Rahaline karistus 580,80 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400000444 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 18.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida antud kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse 200 eurot, s.o neli 50-eurost kupüüri seerianumbritega xxx, xxx, xxx ja xxx, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. 19.

§ 831

lg 2 p 1 alusel konfiskeerida antud kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse 400 (nelisada) eurot, mis asuvad T E OÜ pangakontol nr XXX Swedbank’is. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Konfiskeerimise osas täitmiseks saata kohtuotsus selle jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

1. Jätta Fjodor Sokolovi kaitsja Vy Gimaev 20.11.2017 taotlus Fjodor Sokolov’ile süüteomenetlusega tekitatud kahju ja kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.
2. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 mõista Fjodor Sokolov’ilt riigituludesse välja menetluskuluna 750 eurot sundraha.
3. Fjodor Sokolov’il tasuda menetluskulud kokku 750 (seitsesada viiskümmend) eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99918700004438 ning selgitus „Fjodor Sokolov 1-16-9105 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Jätta Andrei Jakovenko 17.11.2017 taotlus temale menetluskulude hüvitamiseks ja hüvitise välja mõistmiseks rahuldamata.
5. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 mõista Andrei Jakovenko’lt riigituludesse välja menetluskuluna 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha.
6. Andrei Jakovenko’l tasuda menetluskulud kokku 750 (seitsesada viiskümmend) eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele 3 SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99918700004441 ning selgitus „Andrei Jakovenko 1-16-9105 menetluskulud“.
7. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 mõista Alar Seppern’ilt riigituludesse välja menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelses menetluses 96 eurot + 122,40 eurot ja 750 eurot sundraha.
8. Alar Seppern’il tasuda menetluskulud kokku 968,40 (üheksasada kuuskümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99918700004454 ning selgitus „Alar Seppern 1-16-9105 menetluskulud“.
9. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada Alar Seppern’ile kaitsjatasu 500 (viissada) euro ulatuses seoses tema õigeks mõistmisega süüdistuses

§ 320lg 1 järgi.

Selles osas täitmiseks saata kohtuotsus selle jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

1. Asitõendid: OÜ P 6.02.2015 arve nr 29 ja T E OÜ 10.03.2015 arve-saateleht nr 149, mis asuvad toimiku juures, jätta toimiku juurde. CD ja DVD plaadid, mis asuvad toimiku juures, jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav koheselt peale selle kuulutamist. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 31.01.
2. Kohtuotsus jõustub 15-päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 9.02.2018 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, uurinud tõendid ning ära kuulanud poolte seisukohad, leiab, et süüdistuses

§ 320lg 1 järgi puudub A.

Seppern’i tegudes kuriteokoosseis ja selles süüdistuses tuleb ta õigeks mõista. F. Sokolov’ile ja A. Jakovenko’le esitatud süüdistused ning A. Seppern’ile esitatud süüdistus

§ 4024lg 1 järgi on leidnud kinnitust.

Alljärgnevalt põhjendab kohus oma arvamuse iga süüdistatava lõikes eraldi. 4 I. ALAR SEPPERN’ILE ESITATUD SÜÜDISTUSED Antud kohtuasjas on A. Seppern’ile esitatud süüdistus väärteomenetluses kohtuistungil teadvalt vale ütluste andmises

§ 320

lg 1 järgi (A) ning altkäemaksu andmises erasektoris

§ 4024lg 1 järgi (B).

A)

§ 320

lg 1 (tunnistajana valeütluste andmine) Süüdistus Alar Seppern süüdistatakse selles, et tema 19.12.2013, olles eelnevalt hoiatatud enne ütluste sisulist andmist teadvalt valeütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest

§ 320

järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga, andis 19.12.2013 tunnistajana väärteoasjas nr 413-5235 valeütlusi selle kohta, et 10 või 11 aprillil tähistasid nad V sünnipäeva „Xxx“. Baarist lahkudes väljus koos V, Vi ja ühe tüdrukuga, kelle nimi oli J. V istus T C rooli, V ja J taha. Oma tegevusega pani Alar Seppern toime tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 320lg 1 järgi.

Kuriteokoosseis

§ 320

lg 1 kuriteokoosseisu objektiivne külg seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluse andmises, samuti tsiviil- ja halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt valeütluse või vande all vale seletuse andmises või vara, sissetuleku või kulude arvestuse kohta valede andmete esitamises. Sellega on hõlmatud valeütluse andmine kõigis kohtumenetlustes, k.a kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja väärteoasja kohtuvälises menetluses. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Tõenditeks ei ole ülekuulatava omapoolsed hinnangud, oletused, arvamused. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Kuriteo subjekt on kriminaalasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses või mistahes kohtumenetluses tunnistajana või kannatanuna väljakutsutud isik või tsiviil- ja halduskohtumenetluses osalev menetlusosaline. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Piisab kui isik tegutseb otsese tahtlusega, st et ta annab vale sisuga ütluse. Ei oma tähtsust, kas valeütlusi anti kellegi kasuks või kahjuks (

-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 799, p 3.1., 3.2., 3.2.1, lk 800 p 5). Poolte seisukohad Prokurör osutas, et väärteoasjas nr 4-13-5235 kohtuistungi protokollis 19.12.2013-st on olemas A.Sepperni ütlused ning 10.01.2014 oli selles väärteoasjas tehtud kohtuotsus, millega V.M tunnistati süüdi LS § 224 lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi seoses sellega, et 12.04.2013 juhtis V M mootorsõidukit joobeseisundis, ületas mootorsõiduki juhina lubatud suurimat sõidukiirust ja eiras tahtlikult mootorsõiduki juhina sõiduki kohustusliku peatumise märguannet. A.Seppernit on eelnevalt allkirja vastu hoiatatud tunnistajana teadvalt valeütluste andmise eest. Samuti tunnistaja S. Ii ütlustega on tõendatud, et 12.04.2013 teostades Jõhvi linnas õhtusel ajal (väljas oli pime) Xxx tänaval liiklusjärelvalvet märkasid nad koos paarimehega sõiduautot T, mille otsustasid kontrollimiseks peatada, kuna sõidukijuht ei kasutanud suunatuld. Sõiduk peatus ja sõiduki roolis oli V M, kes esitas tunnistajale oma juhiloa. A.Sepperni ütlused, et baari „Xxx“ ees istus sõiduki rooli 12.04.2013 (kella 10-11 5 paiku) V, ei lange kokku kohtuistungil tunnistaja S. Ii poolt antud ütlustega ja 10.01.2014 kohtuotsuse resolutiivosaga. Seetõttu A. Seppern on teadvalt andnud tunnistajana valeütlusi väärteoasjas nr 4-13-5235, olles eelnevalt enne ütluste sisulist andmist hoiatatud teadvalt valeütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest

§ 320järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirjaga.

A. Seppern on teadvalt valeütlusi andnud otsese tahtlusega, mille eesmärgiks võis olla sel ajal tema hea tuttava V. Mi vastutusest pääsemine väärteoasjas nr 413-5235. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid selles kuriteoepisoodis ei ole. A. Seppern on varem kriminaalkorras karistamata.

§ 320

lg 1 järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust ja seda

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.Seppern ei pane 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal

§ 75lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Süüdistatav Seppern ei tunnistanud oma süüd selles episoodis. Jäi oma 19.12.2013 kohtuistungil antud ütluste juurde. Palus mõista teda õigeks. Kaitsja Nääs leidis, et valeütluste andmise osas on süüdistus põhjendamata ja A. Seppern tuleb õigeks mõista. Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-13-5235 on tuvastatud, et V. M juhtis joobes mootorsõidukit 12.04.2013 kell 00.17 Ida-Virumaal xxx 35.km-l. Seppern on aga andnud ütlusi olukorra kohta, mis leidis aset 11.04.2013 kella 22 ajal baari „Xxx“ juures aadressil xxx Jõhvi. Kahe sündmuse ajaline vahe on ca 2 tundi, asukohtade erinevus on ca 1517 km. 10.01.2014 kohtuotsusega tuvastatust ei ole võimalik teha automaatselt järeldusi paari „Xxx“ juures toimunu kohta, sest kohtuotsuses ei ole kindlaks tehtud kes 11.04.2013 baari „Xxx“ juures T C rooli ja tagumisele istmele istunud. Ei ole tõendatud, et 11.04.2013 kella 22 ajal baarist „Xxx“ väljudes ei istunud sõiduki rooli V ning V ja J taha. Asjaolu, et ca 2 tundi hiljem tabati sõiduki roolist V M ei välista, et baari „Xxx“ juures istuti sõidukisse Seppern’i kirjeldatud viisil. Süüdistatava tegudes puudub kuriteokoosseis. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud 1. Viru Maakohtu 19.12.2013 kohtuistungi protokollist väärteoasjas nr 4-13-5325 (II kd tl 114) nähtub, et peale isikuandmete kontrollimist kohus on selgitanud tunnistajana ülekuulatavale Alar Seppern’ile tema õigused ja kohustused, aga ka hoiatanud vastutusest

§ 318ja 320 järgi (II kd tl 3, kaks viimast lõiget alt).

A. Seppern’i allkiri selle kohta on võetud eraldi allkirjalehele (II tl 24).

1. Nimetatud istungiprotokollist nähtuvalt, andis A. Seppern kohtuistungil selliseid ütlusi, et „10 või 11 aprillil oli Vl sünnipäev… Kui sünnipäev hakkas lõppema, hakkasime baarist lahkuma, V oli tüdruku ja noormehega, jätsime hüvasti, noormees istus rooli, mina läksin koju.“ Kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele, kas ta tunneb isikut, kes istus rooli 11.04 Xxx (baari) juures on vastanud, et „olen enne näinud, viimati kohtusin kolm aastat tagasi“. Vastates kohtu küsimustele „kuidas J, V ja V autosse istusid?“ vastas A. Seppern, et „V rooli, V ja J taha“. Kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele vastates ütles, et ei mäleta täpselt, kuhu M autos istus (II kd tl 3p-4).
2. Samas väärteoasjas (nr 4-13-5235) tehtud Viru Maakohtu 10.01.2014 kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati V M süüdi LS § 224 lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi (II kd tl 15-22). Kohtuotsuse põhjendavast osast tuleneb, et A. Seppern andis tunnistajana ütlusi, et 10 või 11 aprillil tähistasid nad Mi sünnipäeva baaris. Miga oli neiu ja noormees. Baarist lahkudes istus noormees rooli. Tema läks koju…. Rooli istus V, V ja J taha (II kd tl 16).
3. Kohtuliku arutamise käigus vaidles A. Seppern’i kaitsja vastu sellele, et kohus võtaks nimetatud kohtuotsuse ja istungiprotokolli tervikuna tõendina vastu, leides, et antud asjas saab 6 tõendina vastu võtta vaid istungiprotokolli see osa, mis puudutab A. Seppern’i antud ütlusi ja kohtuotsus resolutsiooni osas. Kohus nõustus kaitsja seisukohaga, et istungiprotokolli ja kohtuotsuse tohib tõendina vastu võtta vaid osaliselt, osas, mis puudutab A. Seppern’i antud ütlusi ja kohtuotsuse resolutsiooni (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 5, rida 21-25) ning jääb selle seisukoha juurde ka antud kohtuotsust tehes. Kuna prokuröri 4.07.2016 taotlus dokumentaalsete tõendite väljastamiseks (II kd tl 23) ei oma tõenduslikku väärtust, jätab kohus selle tõendikogumist välja kui asjasse mittepuutuv.
4. Kohtus tunnistajana ülekuulatud S I’i ütluste kohaselt 3 või 4 aastat tagasi kui ta Ppolitseinikuna on teostanud oma paarimehega liiklusjärelvalvet oli üks juhtum, mittepeatumine, menetlusaluseks isikuks oli V M ja sel puhul oli kohtuistung, kuhu tuli ka Alar Seppern. Juhtum oli 2013.a aprillis. Teostasid liiklusjärelevalvet paarimehega E S Jõhvi linnas Xxx tn, peatasid auto juba Ahtme-Jõhvi vahelisel teel, kus on Puru tee. Auto ei näidanud suunatuld, liikus Xxx tn järgi Puru tee suunas. Tulid auto juurde. Roolis oli V M ja kõrvalistme kohal istus naisterahvas. Tunnistaja läks autojuhi ukse juurde ja paariline kõrvalistuja juurde. Juhiukse aknaklaas oli alla lastud. Rohkem autos kedagi ei olnud. Tegemist oli ööajaga, oli pime, tunnistaja kasutas taskulampi. Juht üritas puhuda alkomeetrisse, aga tulemuseta, aga siis kui tunnistaja ütles juhile, et tulge Pautosse sõitis autojuht minema, põgenes. Tunnistaja koos paarilisega jooksid Pautosse, raadio teel palusid abi ja suundusid juhile järgi. Tagaajamine lõppes sellega, et V sõitis teelt välja ja pani metsa jooksu. Temaga kaasas olnud naisterahvas jäi tee äärde. V Mit kohapeal ei olnud. Lumi oli maas, koos teiste kolleegidega läksid jalajälgede järgi metsa. Metsast leidsid V Mi üles. Teda toimetati ekspertiisi. Kaitsja küsimustele vastates ütles, et ei näinud, kes istus 12.04.2013 baari „Xxx“ ees autosse (T Csse) (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 5-8).
5. Süüdistatava A. Seppern’i ütluste kohaselt jääb ta ka praegu 19.12.2013 kohtuistungil antud ütluste juurde, et sõiduki rooli istus V. See oli õhtusel ajal umbes kell 10-11 vahel. Tunnistab, et tol ajal oli ta V. Miga sõbralikes suhetes. Baaris tähistasid V sünnipäeva. Vga koos oli J. V istus samas baaris, kõrvallauas. Sünnipäeva pidamise käigus tarvitati alkoholi, sh Seppern ise. M võis ka tarvitada. Baaris oli Seppern juba kella kolmest päeval, oli teine kohtumine (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 25, rida 37 – lk 26 rida 31).
6. Kehtiva kohtupraktika kohaselt teadvalt vale ütluse andmise tuvastamisel võib tõendina kasutada ka kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli. Tõendada tuleb isiku osalemine menetluses ning see, et ta andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta (RKKK 3-1-1-100-07, p 7).
7. Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav A. Seppern on osalenud kohtumenetluses, andes 19.12.2013 kohtuistungil väärteoasjas nr 4-13-5235 tunnistajana ütlusi. Seda kinnitavad nii A. Seppern’i enda ütlused, kui ka nimetatud kohtuistungiprotokoll, allkirjaleht vastutusest hoiatamise kohta ja väärteoasjas tehtud kohtuotsus. Seega vastab A. Seppern kuriteokoosseisu erisubjekti tunnustele.
8. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud kohtuistungil andis A. Seppern süüdistuses märgitud sisuga ütlused, et 10 või 11.04 tähistati V sünnipäeva „Xxx“ baaris ning baarist väljus koos V, Vi ja tüdrukuga, kelle nimi on J. V istus T C rooli, V ja J taha.
9. Samas ei tuvasta kohus A. Seppern’i teos kuriteokoosseisu objektiivseid tunnuseid ehk tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamist ja tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. 7
10. Viru Maakohtu 10.01.2014 otsusest väärteoasjas nr 4-13-5235 nähtuvalt tunnistati V M süüdi 12.04.2013 mootorsõiduki joobes juhtimises ning prokuröri seisukohalt tõendavad V. M’i süüdimõistmine ja tunnistaja I’i ütlused V. M’i kinnipidamise asjaolude kohta seda, et A. Seppern andis kohtuistungil ebaõigeid ütlusi.
11. Kohus prokuröri selle järeldusega ei nõustu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist (RKKK 3-1-1-81-00, p 7.2). Antud kuriteoepisoodi osas nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et süüdistus ei leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust. Pole tuvastatud, et A. Seppern on tahtlikult moonutanud tõtt ja avaldanud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid.
12. Väärteoasjas nr 4-13-5235 tehtud kohtuotsusega tunnistati V. M süüdi selles, et ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning kes oli sõiduki roolis on kahtlemata tähtis asjaolu. Samas kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt V. M’i poolt mootorsõiduki joobes juhtimine leidis aset 12.04.2013 ehk kalendriliselt järgneval päeval sündmustest, millest A. Seppern on ütlusi andnud. (Siinkohal arvestab kohus, et nt kui tegevus on alanud 11.04.2013 hilisõhtusel ajal ja jätkuva iseloomu tõttu kandus see järgmisesse päevasse üle ning V. M peeti kinni samal öösel aga peale kella 24.00, siis kuigi tegemist on kalendriliselt kahe erineva päevaga, ei pruugi ajaline vahe kahe sündmuse vahel olla suur. Samas ilmselgelt on tegemist kahe erineva sündmusega, mida eraldab üksteisest ka teatud ajaline vahe.)
13. A.Sepperni antud asjas antud ütlustest nähtuvalt võimalik on, et „Xxx“ baaris olles on V. M tarvitanud alkoholi. Samas antud kuriteoepisoodis ei olnud tõendamiseseme asjaoluks, kas 11.04.2013 on V. M alkoholi tarvitanud või joobes olles mootorsõidukit juhtinud. Antud kuriteoepisoodis lahendatav küsimus taandub sellele, kas 11.04.2013 Jõhvis xxx „Xxx“ baari ees T sõidukisse istudes istus auto rooli „Vi“ nimeline isik ning V. M ja „J“ nimeline naisterahvas taga või mitte. Sest just selles seisnes A. Seppern’i 19.12.2013 Viru Maakohtu istungil antud ütluste sisu. Kohtu arvates süüdistaja esitatud tõendid A. Sepperni ütlusi ei kummuta.
14. Põhjendatud on kaitse arvamus, et süüdistatava Seppern’i ütlused puudutasid vaid sündmusi Jõhvis, xxx asuva „Xxx“ baari ees 11.04.2013 kella 22 ajal ning tunnistaja I’i ütlused käivad teise, hiljem toimunud sündmuse kohta ja ei lükka A. Seppern’i ütlused ümber. Tunnistaja I’i ütlused puudutavad hilisemaid sündmusi, mis leidsid aset teises kohas. I’i ütluste järgi ei näinud ta, kes istus „Xxx“ baari ees T Csse. Nad paarimehega peatasid V. Mi auto Ahtme-Jõhvi vahelisel teel, kus on Puru tee. Sõiduk T liikus Xxx tn pidi Puru tee suunas, seal on T-kujuline ristmik ja oli vaja otsustada kuhu keerata, juht keeras paremale aga ei näidanud suunatuld, see oli peatamise põhjus. Roolis oli V M, kõrvalistmel istus naisterahvas. V. M esitas oma dokumendi, vist oli juhiluba (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 6, rida 18-19, 25-26, 30, 39). Need tunnistaja I’i ütlused tõendavad, et Jõhvis Xxx tn ja Puru tee ristmiku juures ööajal T sõiduki peatamise hetkel oli selle roolis V. M. Kuid tuvastamata on mis kell see toimus, tunnistaja märgib vaid, et väljas oli pime ja oli öine aeg. Samuti üldiselt kättesaadavatest allikatest (Google.maps) nähtuvalt vahemaa xxx Jõhvis asuva „Xxx“ baari ning Xxx tn ja Puru tee ristmiku vahel on ca 2,2 km. Need asjaolud kinnitavad kaitse positsiooni, et tegemist on kahe erineva sündmusega ning ühes sündmuses tuvastatud asjaolusid (et ööajal Xxx tn ja Puru tee ristmiku juures oli auto roolis V. M) ei saa üle kanda teisse sündmusesse (et enne seda samal öösel kella 22-23 ajal Jõhvis, xxx asuva „Xxx“ baari juures ei istunud T C sõiduki rooli „V“, vaid hoopis V. M ning tema kõrvale, mitte taha, istus „J“ nimeline naisterahvas). Selliste järelduste tegemiseks ei ole loogilist põhjendust. 8
15. Tunnistaja I’i ütluste järgi oli auto salongis kaks inimest – V. M ja naisterahvas (2.05.19.06.2017 istungiprotokolli lk 6, rida 43). A. Seppern on rääkinud oma ütlustes, et autosse istusid kolm inimest. Samas puuduvad tõendid selle kohta, mis on toimunud T sõidukiga ja selles viibinud isikutega peale „Xxx“ baari juurest lahkumist ja kuni Xxx tn ja Puru tee ristmiku juures tunnistaja I’i poolt peatamiseni. Ümber lükkamata on aga kaitseversioon, et „Xxx“ baari juures ongi asjad läinud nii, nagu A. Seppern on 19.12.2013 kohtuistungil rääkinud ehk et autosse on rooli istunud „V“, V M ja „J“ aga istusid taha ning ajavahemikul kuni Xxx tn ja Puru tee ristmikuni jõudmiseni auto salongis viibinud isikute koosseis on muutunud, nt „V“ on autost lahkunud, rooli on istunud V. M ja tema kõrvale „J“. Kohus nõustub kaitse seisukohaga, et V. M’i ütlusi või väärteoasjas nr 4-13-5235 üle kuulatud teiste tunnistajate ütlusi (v.a A. Seppern’i ütlusi) ei tohi tõendina antud menetlusse automaatselt üle kanda. Sel korral jääksid süüdistatav ja kaitsja ilma võimaluseta nende ristküsitlemiseks ja ei saanud kontrollida nende ütluste usaldusväärsust. V. M’i või teiste tunnistajate antud asjas tunnistajana ülekuulamist aga pole keegi pooltest taotlenud. Kõrvaldamata kahtlust peab tõlgendama süüdistatava kasuks.
16. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et teadvalt valeütluse andmise kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused A. Seppern teos puuduvad. Antud kuriteoepisoodis tuleb A. Seppern õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
17. Kohus märgib lisaks, et kehtiva kohtupraktika kohaselt antud kuriteokoosseisu puhul obligatoorne asjaolu on ka see millal ja kus isik teadvalt valeütlusi andis (RKKK 3-1-1-11502, p 10). Süüdistusest nähtub küll millal, aga ei nähtu kus (s.o Viru Maakohtus) A. Seppern valeütlusi andis. See on täiendav asjaolu, millele tugines teeb kohus antud episoodis õigeksmõistva kohtuotsuse, kuid esmaseks jääb ikkagi eelpool tuvastatud kuriteokoosseisu puudumise ja juba sellest piisab, et mõista A. Seppern selles süüdistuses õigeks.
18. Järeldus: süüdistuses

§ 320

lg 1 järgi tuleb süüdistatav Alar Seppern õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. B)

§ 4024

lg 1 erasektoris altkäemaksu andmine Süüdistus Alar Seppern süüdistatakse selles, et olles OÜ S juhatuse liige ja sõlminud 12.09.2014 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti ja S OÜ vahel Ehitustööde töövõtuleping nr 88 Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamiseks maksumusega 59 194,80 eurot, maksis Fjodor Sokolovile, kes teostas ülamärgitud Ehitustöödel 21.09.2014 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti (käsundiandja) ning T E OÜ (käsundisaaja) vahel sõlmitud teenuste käsundusleping nr 15/14 alusel omanikujärelvalvet tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes, altkäemaksu 600 eurot. A.Seppern olles eelnevalt F.Sokoloviga kokku leppinud ja varjamaks altkäemaksu tasumist, maksis A.Seppern OÜ P poolt 27.02.2015 OÜ S e-posti aadressile xxx saadetud ja võltsitud arve nr 29 alusel OÜ S arveldusarvelt XXX OÜ P arveldusarvele XXX 06.03.2015.a. 300 eurot ja 10.03.2015.a. 100 eurot. Altkäemaksu osasumma 200 eurot andis A.Sepper F.Sokolovile üle sularahas 23.04.2015 F.Sokolovi elukohas aadressil xxx. Oma tegevusega pani Alar Seppern toime altkäemaksu andmise erasektoris, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 4024lg 1 järgi. Kohtuliku uurimise alguses täpsustas prokurör Kr

MS § 268 lg 3 korras süüdistust A. Seppern’i suhtes, selles osas, et 600 eurot oli lubatud altkäemaksu summa ja tasutud oli 400 eurot. Veel 200 eurot oli Fjodor Sokolov’ile üle antud matkimise käigus, mistõttu selles osas 9 (viimane osamakse, 200 eurot) A. Seppern’ile süüdistust esitatud ei ole (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 1, rida 38-42). Süüdistatav A. Seppern on kinnitanud, et täpsustatud süüdistus on temale arusaadav (sama protokolli lk 3, rida 15-17). Kuriteokoosseis

§ 4024

lg 1 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on altkäemaksu lubamine või andmine erasektoris tegutsevale isikule. Altkäemaksu esemeks võib olla nii vara kui ka muu soodustus. Varana tuleb käsitada nii asju (kehalised esemed, sularaha jms) kui ka varalisi õigusi. Altkäemaksu lubamine või andmine tähendab vastavalt toimepanija valmisolekut tasuda teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest mingi vara või muu soodustuse, või toimepanija poolt vara või muu soodustuse üleandmist kas vahetult või kolmanda isiku valdusesse või käsutusse. Ei oma tähtsust, kas lubaja kavatseb pakkumist täide viia. Eesmärk on kallutada isikut mingile tegevusele või tegevusetusele altkäemaksu lubaja huvides. Altkäemaksu lubamine ei pea olema suuline, vaid võib väljenduda ka konkludentsetes tegudes, kui selline lubamine avaldub mingil objektiivsel viisil. Ei oma tähtsust, kas altkäemaksu lubamine või andmine leidis aset enne või pärast lubaja/andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 737 p 5.2.). Altkäemaksu koosseisu realiseerimiseks pole vajalik konkreetne kokkulepe altkäemaksuvõtja ja –andja vahel ega kausaalseos teo ja hüve lubamise või andmise vahel. Piisab abstraktsest suhtest altkäemaksu saamise ja isiku poolt toimepandava teo või tegevusetuse vahel ehk sellisest seosest altkäemaksuandja ja –võtja vahel, mille puhul on isik altkäemaksuandjaga ühel meelel, et andja saab või on saanud isikult üleantu eest vastuteenena mingi talle kasuliku teo (ekvivalentsussuhe ehk altkäemaksukokkulepe või ebaõiguskokkulepe). Ekvivalentsussuhe tähendab, et isik võtab teo (vähemalt osaliselt) ette talle lubatud või antud hüve tõttu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui altkäemaksuandja ja –saaja vahel on üksmeel (mis ei pea olema avaldatud ühiselt), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava teo eest. See üksmeel võib olla avaldatud nii sõnaliselt kui konkludentselt. Seega süüteokoosseis on täidetud ka ühepoolsete tegude puhul, s.o altkäemaksu nõudmise või andmise korral, millele teise poole tegu ei järgnegi. Ka juhtumil, mil isik hüve lubajat või andjat petab, on kaitstav õigushüve kahjustada saanud. Ekvivalentsussuhte esinemiseks on vajalik üksnes hüve saaja nõusolek pakutu vastuvõtmiseks (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 739 p 7). Altkäemaksu andmise subjektiks võib olla iga süüvõimeline isik. Altkäemaksu andmine on lõpule viidud, kui toimepanija on ametiisiku suhtes näidanud üles valmisolekut tasuda talle osutatud teo eest, st lubanud või andnud isikule või temaga seotud (või seostamata) kolmanda isiku valdusesse. Pole tähtis, kas vastutasuna pandi tegu toime või mitte. Tegemist on kärbitud tagajärjedeliktiga, mille puhul piisab kui subjektiivses küljes on andjal ja saajal ühine kujutlus (tahtlus), et altkäemaks on vastuteene teo eest (

-i

1. kommenteeritud väljaanne, lk 750 p 5, 6.1). Erasektoris tegutseva isikuna tuleb käsitleda eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädevat isikut (või vahekohtuniku). See ei pea olema eraõigusliku isiku juhtivtöötaja. Altkäemaksu andmise adressaadiks võib olla näiteks eraõigusliku isiku teenistuja, ametnik, volinik või esindaja. Oluline on, et isik oleks kas juriidilise isiku enda töötaja töösuhte alusel või ka esindaja. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Piisab vähemalt kaudsest tahtlusest. 10 Poolte seisukohad Prokurör leidis, et selles kuriteoepisoodis on A.Seppern oma süüd tunnistanud ja selgitanud 400 euro ulatuses altkäemaksu andmise asjaolusid ja 200 euro ulatuses raha üleandmist matkimise käigus. Prokurör taotleb lõpetada menetlus A.Sepperni suhtes KrMS § 202 alusel ja määrata, et A.Seppern tasub 500 eurot riigituludesse 2 kuu jooksul alates vastava kohtulahendi jõustumise tähtajast. Kaitsja märkis oma avakõnes, et süüdistatav Seppern on teinud menetlejaga aktiivselt koostööd, ise pöördus menetleja poole, osales matkijana. Prokuröriga on kokkulepe, et peale ütluste andmist taotleb prokurör tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Oma lõpukõnes ütles kaitsja, et kuriteokoosseisu vajalikuks tingimuseks on ekvivalentsussuhe olemasolu altkäemaksuandja ja –võtja vahel, nad peavad olema ühel meelel, et altkäemaksu kuritegu eeldab täiendavalt erasektoris tegutseva isiku poolt tema pädevuse kuritarvitamist. Süüdistusest peavad nähtuma ekvivalentsussuhet ehk ebaõiguskokkulepet sisustavad faktilised asjaolud, sh milles seisneb pädevuse kuritarvitamine. A. Seppern’ile esitatud süüdistuses puuduvad täielikult ekvivalentsussuhet kirjeldavad asjaolud. Süüdistusest ei nähtu, milles pidi seisnema F. Sokolov’i poolt toimepandav pädevust kuritarvitav tegu või tegevusetus, mille eest A. Seppern väidetavalt altkäemaksu tasus. Kirjeldatud ei ole Sokolov’i ja Sepperni selline seos, et isikud on ühel meelel, et Seppern’i tasutud summad on vastutasu Sokolovile tema pädevuse kuritarvitamise eest. Tegemist on süüdistuse olulise puudusega, milline peab tooma endaga kaasa õigeksmõistva kohtulahendi tegemise. Altkäemaksu kuritegude objektiivse koosseisu sisustamisel on ekvivalentsussuhe keskse tähendusega, ilma milleta ei saa koosseisu realiseerimisest rääkida. Täiendavat sisustamist vajab ka pädevuse kuritarvitamine kui koosseisuline element. Ilma vastusoorituse kirjelduseta ei ole võimalik altkäemaksu kuriteost rääkida. Kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest. Kõik vastutuse eelduseks olevad faktilised asjaolud peavad kajastuma süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega. Kui süüdistus on koostatud puudulikult ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Kohus on seotud süüdistuse piiridega. Eelnimetatud puuduste kõrvaldamine nõuaks faktiliste asjaolude tuvastamist, mida süüdistuses kirjeldatud ei ole, siis ei ole kohtul ka võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi süüdistatavale omistada. Andes süüdistatava kohtu alla olukorras, kus esitatud süüdistuse alusel ei ole võimalik tuvastada kuritegu tuleb kohtul süüdistatav õigeks mõista. A. Seppern’i tegudes puudub kuriteokoosseis ja ta tuleb mõista õigeks. Alternatiivselt – rahuldada prokuröri taotlus menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel taotluses esitatud tingimustel (lõpukõne tekstis on ka viiteid Riigikohtu praktikale – III kd tl 134-135). Süüdistatav A. Seppern tunnistas oma süüd selles episoodis (kohtuliku uurimise alguses). Oma viimases sõnas aga ütles, et algusest peale on uurijad lubanud, et mingit süüdistust ei esitata, kuid ikkagi esitati. Seoses sellega kulutanud menetlusele palju aega ja raha. On nõus oma kaitsjaga, et kohus mõistaks õigeks kõikides episoodides Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Kuigi A. Seppern on tunnistanud oma ütlustes antud kuriteo toimepanemist peab kohus vajalikuks uurida ka teised selle kuriteoepisoodiga seotud tõendid. Alar Seppern kui S OÜ esindaja ja erasektoris tegutsev isik 11
2. Antud kuriteoepisoodis ei olnud vaidlust selles, et S OÜ tegi ehitustöövõtu korras töid Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektil (edaspidi ka Objekt) evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks ning S OÜ seadusliku esindajana – juhatuse liikmena on tegutsenud süüdistatav Alar Seppern. Seda on kinnitanud ka A. Seppern oma kohtus antud ütlustes. Sama nähtub ka dokumentaalsetest tõenditest.
3. Nii 27.08.2014 pakkumuse edukaks tunnistamise protokollist nähtub, et Narva Linnavalitsuse ahritektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt tunnistati lihthankes viitenumbriga 154054 „Narva Paju kooli ja õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamine“ (edaspidi ka Objekt) edukaks S OÜ pakkumine (eeluurimistoimiku I kd lk 143; kohtutoimiku II kd lk 25). 12.09.2014 Ehitustööde töövõtulepingust nr 88 (edaspidi ka Ehitustööde töövõtuleping) nähtuvalt sõlmisid Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet ja OÜ S töövõtulepingu, mille esemeks on Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamine OÜ S poolt tähtajaga 5.12.
4. Lepingu hinnaks on 59194,80 eurot. Töövõtja S OÜ esindaja on juhatuse liige Alar Seppern (eeluurimistoimiku I kd, lk 144-156, kohtutoimiku II kd lk 26-38).
5. Samuti 29.03.2015 üleandmise-vastuvõtmise akt 1 on töövõtja poolt allkirjastatud A. Seppern’i poolt. Omanikujärelevalve ja Tellija lahtrites allkirjad puuduvad (eeluurimistoimiku II kd lk 132-133, kohtutoimiku II kd lk 94-95). Lisatud on „Personali süsteemi kasutamise koolituse läbiviimise akt“, koostanud S OÜ juhatuse liige Alar Seppern ja akti kohaselt tõendab see, et on läbi viinud koolituse Narva Õpilaskodu objektil „Avariivalgustuse süsteemi“ teemal (II kd tl 93). Fjodor Sokolov kui T E OÜ esindaja ja erasektoris tegutsev isik
6. Vaidlust ei olnud ka selles, et kaassüüdistatav Fjodor Sokolov (kellele süüdistuse järgi andis süüdistatav A. Seppern altkäemaksu) on süüdistuses märgitud ajal tegutsenud T E OÜ esindajana, projektijuhina. Erinevates dokumentides on ta märgitud kui T E OÜ projektijuht või vastutav isik. Seda on tunnistanud ka F. Sokolov ise oma ütlustes. Sama on kinnitanud ka T E OÜ juhatuse liige (F. Sokolov’i abikaasa) T S oma ütlustes. F. Sokolov’i ja T. S ütlustest nähtuvalt varem on T E OÜ tegutsenud Ee alal, praegu osutatakse omanikujärelevalve teenuseid Ehitustöödel.
7. Seega nii A. Seppern’i kui F. Sokolov’i näol oli tegemist erasektoris tegutsevate isikutega

§ 4024lg 1 mõistes.

S OÜ raskused Objektil tehtud tööde omanikujärelevalve poolt vastuvõtmisega 25. Antud asjas ei olnud vaidlust ka selle üle, et S OÜ-l kui Objekti ehitustöövõtjal on tekkinud raskusi seoses ehitustööde töövõtulepingu täitmisega ja muuhulgas omanikujärelevalve pretensioonide tõttu. Seda kinnitavad nii kaassüüdistatav F. Sokolov oma ütlustes kui ka tunnistajad S. L, T S, A. Seppern ise, samuti dokumentaalsed tõendid – nt ehituskoosolekute protokollid. Samuti nähtub tööde venimine ja tööde omanikujärelevalve poolt vastu võtmata jätmine alljärgnevast kirjavahetusest. 26. Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti Linnakeskkonna osakonna juhataja A Š’i 16.12.2014 kirjast S OÜ esindajale Alar Seppern’ile (töövõtulepingu nr 88 pikendamisest - eeluurimistoimiku II kd lk 53, kohtutoimiku II kd lk 60) ja Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori N Š 13.01.2015 kirjast S OÜ esindajale Alar Seppern’ile (töövõtulepingu nr 88 täitmisest - eeluurimistoimiku II kd lk 54, kohtutoimiku II kd lk 12 61) tulenevalt pikendas Narva Linnavalitsus töövõtulepingu nr 88 alusel tehtavate tööde teostamise tähtaja 2.02.2015-ni. 27. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori kt N Š 27.01.2015 kirjast S OÜ-le (töövõtulepingu nr 88 pikendamisest - eeluurimistoimiku II kd lk 59; kohtutoimiku II kd lk 62; kinnitusleht lk 64) nähtub, et 13.01.2015 kirjaga teatas Amet S OÜ-le, et võimaldab töövõtulepingu nr 88 töid teostada hiljemalt 2.02.2015 ning vastavalt töövõtulepingu p-le 11.5 määrab Narva Linnavalitsus alates 3.02.2015 OÜ-le S leppetrahvi. 28. Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti Linnamajandusosakonna juhataja J S 24.03.2015 kirjast (töövõtulepingu nr 88 täitmisest – eeluurimistoimiku II kd lk 63-65, kohtutoimiku II kd lk 65-67) nähtub, et omanikujärelevalve käigus tuvastati, et Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse süsteem ei vasta projektilahendusele. 12.03.2015 koosolekul, millel viibisid nii töövõtja kui omanikujärelevalve esindaja, projekteerija ja tellija selgitasid nii projekteerija kui omanikujärelevalve esindaja, et paigaldatud süsteem ja valgustid ei vasta töövõtulepingu ja riigihanke hankedokumentatsiooni lahutamatuks osaks olevale projektile. Et tellija saaks tööd vastu võtta tuleb töövõtjal viia hankelepingu esemeks olevad tööd vastavusse projektiga. 29. Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti Linnamajanduseosakonna juhataja J S 10.04.2015 ja 24.04.2015 kirjast (lisadega) S OÜ-le (töövõtulepingu nr 88 täitmisest – eeluurimistoimiku II kd lk 66-67, kohtutoimiku II kd lk 68-69) nähtub, et Narva Linnavalitsus pöördus omanikujärelevalve ja projekteerija poole saamaks seisukohta selle kohta, kas OÜ S poolt paigaldatud süsteem vastab projektidokumentatsioonile või mitte. Omanikujärelevalve ja projekteerija jõudsid ühisele järeldusele, et olemasoleval viisil paigaldatud süsteem ei vasta hankedokumentides sätestatud tingimustele ning tööde vastuvõtmine teostatud viisil ei ole lubatud. 30. Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti Linnamajanduseosakonna juhataja J S 24.04.2015 kirjale on lisatud Fjodor Sokolov’i 17.04.2015 kiri Narva Linnavalitsuse Ee spetsialistile A A’ile, millest nähtub muuhulgas, et „T E (edasi – OJV) tegeleb nagu Narva Linnavalitsuse omanikujärelevalve esindaja TEENUSTE KÄSUNDUSLEPINGU –nr.15/14 alusel…T E OÜ vastutav isik S L 05.03.2015 määras, et objektil Töövõtja kasutab mitteprojektsed valgustid… OJV vastutav isik koostas Raportit nr. 3… OJV arvab, et on olemas projekti rikkumine…“ Antud kiri on allkirjastatud Fjodor Sokolov’i kui T E projektijuhi ja S L kui omaniku järelevalve (OJV) vastutava isiku poolt (II kd tl 70-72, digitaalallkirjade kinnistusleht II kd lk 73). 31. Samuti oli 24.04.2015 Narva Linnavalitsuse kirjale lisatud U H vastutava spetsialisti L V 17.04.2015 kiri, millest nähtub, et Narva Õpilaskodu objektil S OÜ poolt paigaldatud avariivalgustuse süsteemi projekt vajab täiendavat kooskõlastamist Päästeametiga ning süsteem peab olema ümber töötatud seoses projektile EL-02/052014 mittevastavusega ja sellest kõrvalekaldumisega (II kd tl 74-76, tõlge 77-78). 32. Objektil tööde vastuvõtmisega raskuste tekkimise ja tööde venimise põhjuste osas on A. Seppern, F. Sokolov ning tunnistajad L ja S eri meelt, süüdistavad selles üksteist. Seppern süüdistab Sokolov’it, et ta ei võtnud tööd vastu, kuigi tööd olid tehtud korrektselt ja olid projektiga vastavuses. 13 33. Tõendiks selle kohta oli esitatud ka V.L. T OÜ 30.03.2015 aruanne nr VL-15-00090, millest nähtuvalt teostati elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev tehniline kohtroll. Ehitaja on OÜ S. Asukoht – xxx. Kokkuvõte: olulisi puuduseid ei tuvastatud. Otsus: elektripaigaldisele väljastatakse nõuetekohasuse tunnistus (II kd tl 38, 39). Väljatrükk Eesti Akredeteerimiskeskuse koduleheküljelt kinnitab, et V.L. T OÜ on akrediteeritud elektripaigaldiste inspekteerimise alal (tehniline kontroll) (III kd tl 40-42). (Nimetatud dokumentaalsete tõenditega seoses näeb süüdistatava Sokolov’i kaitsja vastuolusid kaassüüdistatava Seppern’i ütlustes, sest viimane on oma ütlustes öelnud, et tunnistuse andis välja „tehnokontrollikeskus“. Kohus ei tuvasta sellega seoses olulisi vastuolusid A. Seppern’i ütlustes, sest ütlustest nähtuvalt ei peetud silmas firma ärinime vaid pigem funktsiooni ja ülesannet, et tunnistuse andja tegutseb tehnilise kontrolli alal.) 34. Kaassüüdistatav F. Sokolov aga näeb Seppern’i süüd selles, et ta paigaldas Objektile projektile mittevastavad valgustid jne ja seetõttu ei saanud töid vastu võtta. A. Seppern’i 13.02.2015 e-kirjast A. A’ile (koopia ka F. Sokolov’ile) nähtub sõnum: „Töödega alustatakse hiljemalt 23.02.2015. Tööde lõpp 10.03.2015.“ Eelnev kiri oli A. A’ilt sisuga: „Palume teatada Paju koolis ja Õpilaskodus evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigalduse staadiumidest…“ F. Sokolov’i kaitsja leidis, et see tõendab asjaolu, et kuni 23.02.2015 töid sel objektil ei tehtud. 35. Eeltooduga seoses märgib kohus, et ei pea vajalikuks peatuma S OÜ poolt Objektil tehtud tööde kvaliteedi küsimusel põhjalikumalt, sest tehtud tööde kvaliteet ja vastavus projektile kui sellised ei oma antud asjas tähtsust. Antud juhul oluline on vaid S OÜ (kelle esindajaks oli A. Seppern) tehtud tööde omanikujärelevalve (T E OÜ, kelle esindajaks oli F. Sokolov) poolt vastu võtmata jätmine kui selline, olenemata sellest, kas see oli õigustatud või mitte, kas tööd on vastanud projektile või mitte. Altkäemaksu küsimine F. Sokolov’i poolt ja A. Seppern’i sellega nõustumine 36. A. Seppern’i ütluste kohaselt F. Sokolov’i etteheited oli vaid ettekäändeks temalt altkäemaksu küsimuseks. Nimelt nõudis F. Sokolov temalt altkäemaksu summas 600 eurot Narva Õpilaskodu ja Paju kooli objektil avariivalgustusesüsteemi paigaldustöödel omanikujärelevalvena tööde vastu võtmise eest. Kuna muud väljapääsu ja võimalust Objektil tehtud tööde F. Sokolov’i kui omanikujärelevalve esindaja poolt vastu võtmiseks ning Tellijale üle andmiseks A. Seppern ei näinud, siis nõustus maksta F. Sokolov’ile altkäemaksuna küsitud raha 600 eurot. Altkäemaksu pidi A. Seppern tasuma kolmanda firma OÜ P arve nr 29 alusel. 37. A. Seppern’i kohtus antud ütluste kogusisu oli järgmine. 2014-2015.a on ta (A. Seppern) töötanud S OÜ-s projektijuhina, oli juhatuse liige. F. Sokolov’iga on ka varem kokku puutunud erinevatel objektidel. 2014.a on võitnud Narvas hanke seoses Paju kooliga. Oli kaks objekti – lasteaiad ja Paju kool. Paju kooli objektil oli F. Sokolov’il ka alltöövõtja, ei oska vastata, millega alltöövõtja tegeles. F. Sokolov oli vastutav isik antud objektil, on viibinud koosolekutel, Sokolov oli tema (Seppern’

1. i)jaoks omanikujärelevalve. Tähtajaks Paju kooli objekt valmis ei saanud, tänaseni käib kohtuvaidlus. Tööd olid tehtud, aga vastu ei võetud. Kui ei eksi, siis T E OÜ-le ei olnud pädevust omanikujärelevalve teostamiseks elektritöödel. Paju kooli objektil tööde tegemisel oli kogu aeg probleeme omanikujärelevalvega, järelevalve ei suutnud asjadest aru saada. Omanikujärelevalve arvas, et tööd ei vastanud projektile. Kaasatud oli ka projekteerija V, kes kinnitas, et tööd vastavad projektile. Ka tehnokontrollikeskus andis tunnistuse, et tööd vastavad nõuetele ja projektile. Kõik dokumendid olid tellijale esitatud, kuid tellija seisukoht oli, et tellija võtab tööd vastu 14 siis kui järelevalve kirjutab vastuvõtuaktile alla. Omanikujärelevalvelt tuli ikka segane jutt. Järelevalve on käinud objektil ka – Sokolov, L. Tööde käigus ei ole keegi midagi rääkinud, lõpus kui oli objekti üleandmine tuli sellest juttu. Paigaldatud süsteem ka praegu toimib objektil. Peale ülevaatust sai märku, et objekti ei taheta vastu võtta. Sokolov tegi etteheiteid, et selle objektiga seoses on tal väga väike eelarva ja ta soovib lisatasu saada. Sellist õigust omanikujärelevalvel ei olnud. Ei mäleta, kas lisatasu küsimust arutati ka koosolekutel. Süsteemi ümberehitamiseks vahendeid ei olnud. Samuti vastas süsteem projektile ning projekteerija ja tehnokontrollikeskus on seda kinnitanud. Investeeritud on 40 tuhat eurot, ümbertegemine oleks 3-4 korda kallim, üle 100 tuhande eurot. Leping tellijaga oli tehtud 59 tuhande euro peale. Tööde ümbertegemise korral oleks jäänud miinusesse. Esimesel kohtumisel Sokoloviga juttu konkreetsest summast ei olnud. Ei mäleta, millal esimene vestlus oli, peale objekti ülevaatust, õues. Lepingu hind oli ligi 60 tuhat, leppisid kokku, et 1% ehk 600 eurot koos käibemaksuga. Sokolov pidi tööd aktsepteerima ning allkirjastama dokumentatsiooni ja vastuvõtuakti. 600 euro tasumine pidi toimuma selliselt, et tuleb arve ja selle alusel pidi selle summa tasuma. Arve pidi tulema firmalt, võimalik et P OÜ-lt. See oli Sokolov’i tuttav firma (ei osanud selgitada vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ütles, oli tema (Seppern’
2. i)tuttav firma). Varem ei ole temaga kokku puutunud. Siis ei teadnud, kuidas Sokolov on selle firmaga seotud. OÜ P saatis S OÜ-le fiktiivse arve, 500 eurot pluss käibemaks, oli tunnihind transporditeenuse eest, lasi ümber teha. Arve tuli e-posti teel. Esialgu esitatud arves nr 29 oli summa kokkulepitust suurem. Õige summa pidi olema 600 eurot käibemaksuga. Ei tunne neid inimesi ja ei hakanud nende poole küsimustega pöörduma, ütles Sokolovile. Täpselt ei mäleta, vist ütles raamatupidajale, et laseks arve ümber teha. S OÜ ei saanud P OÜ-lt arvel näidatud teenust. See oli fiktiivne arve. Selle alusel tehti kaks ülekannet 300 eurot ja 100 eurot, ei mäleta millal. Kinnitas, et on osalenud menetluses matkijana. See oli Sokolovi kodu juures. Andis 200 eurot üle. Ei mäleta, kas andis ka dokumente üle. Raha andis üle Sokolovi maja värava ees. Kaitsja küsimustele vastates kordas, et Sokolov oli tema jaoks peajärelevalveks. Oli ka teine isik – L, aga küsimused ja probleemid lahendasid Fjodoriga (Sokoloviga). Eeluurimisel andis ütlusi, et järelevalvega tegeles L ja Sokolov oli peamehe rollis. Ei näe selles vastuolusid. L on seal käinud, temaga oli räägitud, on kohtunud, aga ametlikke asju pidi ajama Sokolov’iga. Altkäemaksu kolmanda isiku – OÜ P kaudu andmine 38. Vaidlust ei olnud selles ning kaassüüdistatava F. Sokolov’i ütlused riimuvad A. Seppern’i ütlustega selles, et F. Sokolov’i palvel koostas tema (Sokolovi) tuttav – kaassüüdistatav Andrei Jakovenko, P OÜ juhatuse liige, arve S OÜ-le, et kanda raha 600 eurot mitte otse S OÜ-lt T E OÜ-le, vaid kolmanda firma – P OÜ kaudu, sest Sokolov ei soovinud saada raha otse töövõtjalt S OÜ-lt. (F. Sokolov’i ütluste järgi tema kui omanikujärelevalve puhul ei oleks raha otse Ehitustöövõtjalt vastu võtmine korrektne.) P OÜ pidi omakorda kandma raha T E OÜ-le vastava T E OÜ arve alusel. Sellise skeemi olemasolu on kinnitanud ka tunnistaja T S ja A. Jakovenko oma ütlustes. 39. P OÜ kaudu 600 euro S OÜ-lt T E OÜ-le altkäemaksuna maksmise kokkuleppe olemasolu Seppern’i ja Sokolov’i vahel kinnitavad ka järgnevad dokumentaalsed tõendid. 40. OÜ P 6.02.2015 arvest nr 29 nähtub arve esitamine OÜ-le S. Süüdistuse kohaselt maksis A. Seppern selliselt F. Sokolovile altkäemaksu 400 eurot. Arves on ostjana märgitud S OÜ. Nimetuse all on märgitud – „Transpordi teenused eest“, ühik – tund, kogus – 1, hind 500, summa 500, käibemaks 100, kokku 600 eurot (eeluurimistoimiku I kd lk 72, kohtutoimiku II kd lk 123). 15 41. S OÜ raamatupidamise e-posti aadressilt xxx P OÜ e-postile xxx saadeti 27.02.2015 ekiri sisuga: „Tere, tehke arve ringi 600 eurole.“ (II kd tl 146, tõlge tl 147). Sellele on lisatud OÜ P 6.02.2015 arve nr 29 S OÜ-le, (teenuse) nimetuse all on märgitud „Transpordi teenused eest“, ühik 1, hind 500, summa 500 ja „Sõit“ ühik km, kogus 100, summa 100. Kokku 600 eurot, käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot. Allpool on märge – „Juhataja“, „Pearaamatupidaja“ (eeluurimistoimiku I kd lk 85, kohtutoimiku II kd tl 148). 42. Arve nr 29 P OÜ-lt S OÜ-le esitamist ja tasumist kinnitab ka tunnistaja O K (tol ajal S OÜ raamatupidaja) oma ütlustes. Tema ütluste kohaselt 2014-2015.a. tegi S OÜ töid Narva linnas mitmel objektil, s.h Narva lasteaiad ja Narva Paju kool. Kinnitas, et arve nr 29 (S OÜle) summas 720 eurot (II kd tl 148) ei olnud korrektselt vormistatud. See laekus esmalt veebruarikuus. Ta kirjutas firma juhile e-postile, et summa tuleb muuta. A. Seppern selgitas talle, et kulud on seotud Paju kooli objektiga ja ütles, et summa peab olema 600 eurot koos käibemaksuga ja et helistaks ja et parandaksid arve. Tunnistaja pöördus e-posti teel P OÜ juhi Jakovenko poole ja saadeti parandatud arve, summa oli muudetud 600 eurole (II kd tl 123). Arve tuli e-postiga. Kohtu küsimusele vastates selgitas, et 2015.a on kasutanud e-posti aadressiga xxx. Arve alusel tegi ülekanded P OÜ-le summas 300 eurot ja 100 eurot. Kaitsja küsimustele vastates täpsustas tunnistaja, et maksekorraldust on kinnitanud A. Seppern. 200 eurot jäi tasumata. Jakovenko veel kirjutas, et kriminaalasja algatamise tõttu toiminguid ei tehta. Pärast öeldi, et see on fiktiivne arve ja peab raamatupidamisest eemaldama. A. Seppern ütles, et see arve on kehtetu. A. Seppern ütles veel, et saadaks kirja, et juba tasutud summad tagastataks. Tunnistaja tegi seda, aga P OÜ raha ei tagastanud (2.05.-19.06.2017 istungiprotokoll lk 13-15). 43. Arvete esitamist ja arvete alusel raha liikumist S OÜ, P OÜ ja T E OÜ pangakontode vahel kinnitavad ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid. 44. PPA 09.07.2015 päringu nr 3.2-1/11544-5 alusel esitatud AS Swedpank 16.07.2015 vastusest päringule nr A09.04-200-02/2-2 nähtuvalt esitati uurimiseks OÜ P pangakonto väljavõte ajavahemiku 1.04.2015 kuni 16.07.2015 eest (eeluurimistoimiku II kd lk 88-91, kohtutoimiku II kd tl 185-188). 45. 28.12.2015 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi P OÜ pangakonto, 6.02.2015 arve nr 29 summas 600 eurot, 6.02.2015 arve nr 29 summas 720 eurot, T E OÜ 10.03.2015 arvesaateleht nr 149 ja e-posti kirjavahetus OÜ S ja P OÜ vahel 25.-27.02.2015 (eeluurimistoimiku II kd lk 162-163, kohtutoimiku II kd tl 189-190). 46. Vaatlusprotokollist nähtuvalt P OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et 14.04.2015 on tehtud ülekanne summas 100 eurot OÜ T E pangakontole selgitusega „Arve nr 149 10,03,2015“. 47. P OÜ arve nr 29, väljaandmise kuupäev on 6.02.2015. Arve on väljastatud P OÜ poolt, ostjana märgitud S OÜ. Arve sisuks on „Transpordi teenused eest“, summas 600 eurot koos käibemaksuga. Arve allosas on kirjed „Juhataja“ ja „Pearaamatupidaja“ ning allkiri. 48. P OÜ arve nr 29, väljaandmise kuupäev on 6.02.2015, arve on väljastatud P OÜ poolt. Ostjana märgitud S OÜ. Arve sisuks on „Transpordi teenused eest“, summas 720 eurot koos käibemaksuga. Arve allosas on kirjed „Juhataja“ ja „Pearaamatupidaja“. 49. Arve-saateleht nr 149, kuupäevaga 10.03.2015. Dokumendi väljaandja on T E OÜ, maksja P OÜ. Arve sisuks on märgitud konsultatsiooni teenus ehituse alal. Tasumisele kuuluv 16 summa on 600 eurot käibemaksuga. Arve-saatelehe allosas on arve väljastaja T E OÜ arvelduskonto andmed, juhataja allkiri ning numbrid „37“ ja „10.03.15“. 50. E-kirjade väljatrükk ühel lehel. Sellest nähtub, et 25.02.2015 kell 14.41 saatis A. Jakovenko meiliaadressilt xxx e-kirja meiliaadressile xxx. Kirja teemaks on märgitud „ARVE“. S OÜ poolt on saadetud kiri tekstiga „Tere, tehke arve ringi 600 eurole“. Veel nähtub väljatrükist, et 27.02.2015 kell 8.58 on meiliaadressilt xxx saadetud e-kiri aadressile xxx. 51. Raha liikumist OÜ S ja OÜ P pangakontode vahel kinnitab ka PPA 31.03.2015 päring 3.2-1/11544-1, Swedbank’a 31.03.2015 vastus päringule nr A09.04-200-02/10-2 ja 31.03.2015 vaatlusprotokoll. Nimelt nähtub, et 6.03.2015 OÜ P kontole Swedpank’as on laekunud 300 eurot OÜ-lt S selgitusega „Arve nr.29 – 1 osamaks“. Samuti 10.03.2015 OÜ-lt S on OÜ P kontole laekunud 100 eurot selgitusega arve nr 29 –osamaks“. 25.03.2015 OÜ P kontolt on välja läinud 200 eurot OÜ T E kontole selgitusega „Arve nr 148 10,03,2015“ (eeluurimistoimiku I kd lk 36-39, kohtutoimiku II kd, lk 125, 126, 127-129). 52. Tunnistaja O. K ütlused riimuvad ülaltoodud dokumentaalsete tõenditega, A. Seppern’i ja F. Sokolov’i ütlustega ning kinnitavad, et P OÜ saatis S OÜ-le arve esimesel korral summas 720 eurot ja siis, kui paluti arve ringi teha summas 600 eurot (koos käibemaksuga), mille alusel maksti OÜ-le P pangaülekandega 400 eurot kahe maksega, s.o 300 ja 100 eurot. 53. A. Seppern’i, F. Sokolov’i ja A. Jakovenko omavaheline suhtlus sh seoses dokumentatsiooni allkirjastamisega ja arvete ümbertegemisega nähtub ka 7.05.2015 jälitustoimingu protokollist (II kd tl 157-181). 54. Jälitustoimingu alusena on jälitustoimingu protokollis märgitud Viru Maakohtu 2.04.2015 määrus nr 28/IM ja 2.04.2015 määrus 29/IM, Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlused 2.04.2015 nr 153 ja 154. Jälitustoimingu aeg ja koht: 2.04.2015-1.05.2015 (xxx) / 9.04.2015 ja 23.04.2015 Narva (xxx). Isiku nimi: Fjodor Sokolov (märgitud ka isikukood). Matkija – Alar Seppern (märgitud ka isikukood), kuriteo matkimine. Jälitustoiminguga kogutud teave: Fjodor Sokolov poolt mobiiltelefoni abonentnumbri xxx kaudu edastatud teave. Välja selgitatud, et protokolli läbivaid telefoninumbreid kasutasid Fjodor Sokolov – xxx, Alar Seppern xxx, S L xxx, Andrei Jakovenko xxx. 55. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et: 9.04.2015 kell 14.00 toimus OÜ S esindaja Alar Seppern’i ja T E OÜ esindaja Fjodor Sokolov’i omavaheline kohtumine, mida salajalt pealtkuulati ja jäädvustati helisalvestise vahendusel. 23.04.2015 kell 19.00 toimus OÜ S esindaja Alar Seppern’i ja T E OÜ esindaja Fjodor Sokolov’i omavaheline kohtumine, mida salajalt pealt kuulati ja jäädvustati video- ja helisalvestise vahendusel. 2.04.2015 kell 16.27 helistas A. Seppern F. Sokolov’ile. Kõnes arutavad Seppern ja Sokolov Paju (kooli) objektiga seonduvaid küsimusi, sh vaidlevad, kas tehtud tööd vastavad projektile või mitte, et A. Seppern peab allkirjastama dokumentatsiooni. A. Seppern pakub F. Sokolov’ile kohtuda 9-ndal kuupäeval (aprillil) ja arutada (OÜ-
3. le)P arve ümber tegemist. F. Sokolov küsib, kas A. Seppern jätkab töödega lasteaias ja A. Seppern vastab jaatavalt. 17 2.04.2015 kell 17.04 helistas S L Fjodor Sokolovile. Nad arutavad omavahel F. Sokolov’i suhtlemist Alar (Seppern’iga), et F. Sokolov teeb dokumentatsiooni analüüsi ja S. L tegeleb tehnilise poolega. F. Sokolov ütleb, et kui dokumentatsioon tehakse korda, siis võib ta oma allkirja anda. Arutavad paigaldatud valgustite vastavust. F. Sokolov ütleb et Alar (Seppern) on määranud kokkusaamist järgmiseks neljapäevaks. On salvestatud vestlus 9.04.2015 kell 14.00 A. Seppern ja F. Sokolov’i vahel. Seppern räägib, et pani selle süsteemi juba 40 tuhat ja veel 60 tuhat ei saa, 100 tuhat võib kaotada. Sokolov vastab, et peab lahendama probleemi dokumentidega, peab V’ga kokku leppima, et ta kooskõlastaks muudatuse. Selgitab kuidas elektroonilises vormis peavad dokumendid välja nägema. Nad arutavad tööde üksikasjad. Seppern küsib, kui ta teeb kõik ära (kõrvaldab puudused töös?), kas siis Sokolov allkirjastab. Sokolov vastab jaatavalt, et kui dokumentatsioon on koostatud õigesti, siis jah. Seppern ütleb, et Sokolov on juba varem lubanud allkirjastada. Sokolov vaidleb vastu, et pole seda lubanud. Seppern lubab, et teeb (dokumendid?) korda ja Sokolov vastab, et siis „allkirjastavad“. Seppern ütleb, et arve peab ümber tegema, on kirjas transport 500 eurot tund. Sokolov küsib miks nad pole helistanud. Seppern vastab, et „sina otsustasid, sina tee lõpuni ja siis me kanname sulle raha üle“. Sokolov vastab, et mitte temale, vaid firmale „P“ transporditeenuste eest. Et ta on ise arved ümber teinud. 9.04.2015 kell 14.47 helistas F. Sokolov A. Jakovenko’le, milles küsib, millal ta tagastab temale 100 eurot. A. Jakovenko lubab, et võib olla täna. Samuti ütleb Sokolov, et on rääkinud Sepperniga, kuhu Jakovenko saatis arve ja Seppern palub (arve) ümber teha, sest seal on üks põhimõtteline viga, panid 500 eurot tunnis. Jakovenko vastab, et on aru saanud. Sokolov palub teda (arve) ümber teha. Jakovenko lubab, et teeb. 10.04.2015 kell 11.06 helistas A. Seppern F. Sokolovile ja ütleb, et arvesse jälle pandi 500 eurot tükk, et nagu see oli üks kord, mis on ebaloogiline. Pidi kirjutama „objekt“ tüki asemel. Seppern ütleb veel, et 200 võib ta niisama Sokolovile anda, temal (Seppernil) pole vahet. Sokolov vastab, et arve tehakse ümber. 10.04.2015 kell 11.09 helistab F. Sokolov A. Jakovenkole ja ütleb, et arve tuleb veel kord ümber teha ja panna mitte „tükk“ vaid „objekt“, teenused ei ole tükkides, õige oleks tundides, aga siis pidi hinda teistmoodi panema. Jakovenko vastab sellele jaatavalt. 22.04.2015 kell 8.43 helistab A. Jakovenko F. Sokolov’ile ja ütleb, et viimased 100 eurot on nüüd laekunud, kolmsada eurot on laekunud. Sokolov vastab, et jah oli viissada pluss maks, tema kandis üle vaid kolmsada. Ülejäänud raha peab ootama. 23.04.2015 kell 18.43 helistas A. Seppern F. Sokolov’ile ja küsis, kas praegu saab tema juurest läbi astuda. Sokolov vastab, et saab, ütleb oma aadressi. 56. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja viisil, s.o olles F. Sokolov’iga eelnevalt kokku leppinud F. Sokolov’ile altkäemaksu andmises ja varjamaks F. Sokolov’ile altkäemaksu tasumist, S OÜ e-posti aadressile 27.02.2015 esitatud P OÜ 6.02.2015 arve nr 29 alusel maksis A. Seppern S OÜ pangakontolt P OÜ pangakontole altkäemaksuna 6.03.2015 – 300 eurot ja 10.03.2015 – 100 eurot. Altkäemaksu teise osa andmine F. Sokolov’i elukohas 57. Ülejäänud osas, s.o 200 eurot andis A. Seppern, tema ütluste järgi, altkäemaksu F. Sokolov’ile viimase elukohas 23.04.2015 kuriteomatkimise käigus. 18 58. Kuna süüdistuse täpsustamise tulemusena ei esitata A. Seppern’ile süüdistust matkimise käigus antud altkäemaksu osas (2.05.-19.06.2017 istungiprotokolli lk 1) ei hakka kohus seda põhjalikumalt uurima, tulles selle juurde tagasi F. Sokolov’ile esitatud altkäemaksu võtmise süüdistuse juures. Kokkuvõte 59. Seega tuvastab kohus Alar Seppern’i kui ehitustöövõtja ja S OÜ juhatuse liikme poolt F. Sokolovile kui Objektil omanikujärelevalve teostamisel T E OÜ-d esindavale ja majandustegevuses tegutsemiseks pädevale isikule (pädevuse kohta vt põhjalikumalt kohtuotsuse põhjendused F. Sokolov’i altkäemaksu võtmise süüdistuse juures) erasektoris altkäemaksu andmist 400 euro suuruses osamaksetena pangaülekannetega P OÜ (fiktiivse) arve nr 29 alusel 6.03.2015 300 eurot ja 10.03.2015 100 eurot S OÜ pangakontolt T E OÜ kasuks P OÜ pangakontole üle kandmist. Ekvivalentsussuhte olemasolu 60. Kohus tuvastab eeltoodud tõendite põhjal ka A. Seppern ja F. Sokolov’i vahel ekvivalentsussuhe ehk altkäemaksukokkuleppe olemasolu ning tuvastab eeltoodud tõendite alusel, et A. Seppern kui altkäemaksu andja ja F. Sokolov’i kui altkäemaksu saaja olid ühel meelel, et andja (Seppern) saab saajalt (Sokolov) üleantu (600 eurot) eest vastuteenena talle kasuliku teo (T E OÜ kui omanikujärelevalve nõusoleku Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektil tööde vastu võtmiseks). Seda kinnitavad nii A. Seppern’i ütlused, kui ka 7.05.2015 jälitustoimingu protokoll. 61. Kohus ei nõustu kaitse etteheitega, et ekvivalentsussuhte olemasolu Seppern’i ja Sokolov’i ei nähtu süüdistusest ning tegemist on sedavõrd olulise puudusega, mis tingib õigeksmõistva otsuse tegemist. Süüdistusest nähtub, et altkäemaksu tasuti just seoses töövõtulepinguga nr 88 Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks, Sokolov on teostanud märgitud ehitustöödel omanikujärelevalvet ning Sokolov ja Seppern on altkäemaksu andmises eelnevalt kokku leppinud. Kohtu arvates ekvivalentsussuhte olemasolu ja sisu on süüdistusest nähtav ja arusaadav ning ei tuvasta sellega seoses olulisi puudusi süüdistuses. 62. Kehtiva kohtupraktika kohaselt pole nõutav, et altkäemaksuvõtja ja –andja omavaheline vestlus sisaldaks verbaalselt formuleeritud ettepanekuid altkäemaksu lubamiseks või andmiseks või oleks nende vahel sõlmitud sõnaselge kokkulepe. Kohtul tuleb hinnata altkäemaksukokkuleppe olemasolu ka kaudselt selle viitavate asjaolude kogumis (RKKK 3-11-10-09, p 49; 3-1-1-31-14 p 14, 20). 63. Antud juhul nähtub 7.05.2015 jälitustoimingu protokollist kuidas telefonikõnedes A. Seppern’iga viitab F. Sokolov puudustele S OÜ töös ja tööde projektile mittevastavusele. Nähtub ka A. Seppern’i huvi, et saada F. Sokolov’ilt nõusolek tööde vastu võtmiseks. A. Seppern’i ütlused riimuvad jälitustoimingu protokollis kajastatuga. Seppern osutab oma ütlustes otseselt, et peale Objekti ülevaatust sai ta märku, et töid ei taheta vastu võtta, nad läksid Fjodor Sokoloviga õue, kus viimane tegi etteheiteid, et selle hankega seoses on tal väga väike eelarve ja soovib S OÜ-lg lisatasu saada (2.05-19.06.2017 istungiprotokolli lk 20 rida 36-38). Sama (et eelarve on väike ja tööde maht on suur) nähtub ka jälitustoimingu protokollis fikseeritud telefonikõnedest F. Sokolov’i ja A. Seppern’i vahel, mis kinnitab A. Seppern’i ütluste usaldusväärsust. Sokolov on ähvardanud Seppern’it sellega, et kui ei nõustu, siis tööd tuleb ringi teha (sama istungiprotokoll lk 20 rida 44). Esimesel kohtumisel summast ei 19 räägitud (sama istungiprotokoll lk 21 rida 18), aga siis sai Seppern aru, et asjad ei liigu ja palus Sokolov’il kohtuda. Selle vestluse käigus jõudsid summale üks protsent kogumahust. Lepinguhind oli ca 60 tuhat eurot, kompromiss oli 1% koos käibemaksuga. Siis pidi Sokolov tööd aktsepteerima, dokumentatsiooni ja üleandmisakti allkirjastama. Kuidas 600 eurot maksma peab, pidi tulema arve ja arve alusel pidi tasuma. Sokolov ütles, kelle nimelt arve tuleb. Enne seda ei kuulnud P OÜ-st (samas, rida 18-48) (samas lk 24 rida 2-5). 64. Kohus ei tuvasta asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla A. Seppern’i ütluste usaldusväärsust. Seda, et ta on ise pöördunud politseisse, teatades sh tema enda poolt toime pandud kuriteost ei saa temale ette heita ning see ei tee tema ütlusi kasvõi mingil määral ebausaldusväärseteks. Samuti ei tuvasta kohus selliseid aluseid seoses A. Seppern’i senise käitumisega. Süüdistuses

§ 320lg 1 järgi teeb kohus õigeksmõistva otsuse.

Teisi tõendeid, et A. Seppern võib kohtus valeütlusi anda ei ole. Kohus ei tuvasta ka, et Seppern’il oli motiiv Sokolovi laimamiseks või kuriteo lavastamiseks. Seetõttu kohtu arvates on A. Seppern tõendiallikana usaldusväärne ja tema ütlustes ei ole olulisi vastuolusid, tema menetluspositsioon ja antud ütlused on olnud järjepidavad, loogilised ja haakuvad teiste tõenditega, mistõttu tugineb kohus A. Seppern’i ütlustele nii tema enda kui teiste kaassüüdistatavate suhtes süü tõendatuse küsimuse üle otsustamisel ja antud kohtuotsuse tegemisel.

1. F. Sokolov’i ütlused riimuvad A. Seppern’i ütlustega osas, et Sokolov on tunnistanud 400 euro P OÜ kaudu S OÜ-lt (ja 200 sularahas A. Seppern’ilt 23.04.2015 oma maja ees) saamist, kuid eitanud seda, et tegemist on altkäemaksuga. Tema positsioonile annab kohus hinnangu kohtuotsuse osas, mis puudutab F. Sokolovi süüdistust.
2. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et A. Seppern’i tegudega on täidetud

§ 4024lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

67.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu arvates pani A. Seppern antud kuriteo toime otsese tahtlusega ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönnud seda. Altkäemaksu andmine kui selline ei olnud tema eesmärgiks, mistõttu ei tegutsenud ka kavatsetult

§ 16lg 1 mõistes.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning keegi pooltest pole vastupidisele tuginenud. 68. Järeldus: A. Seppern’i tegudega on täidetud

§ 4024lg 1 kuriteokoosseisu tunnused. Kr

MS § 202 alusel menetluse lõpetamine

1. Nii kaitsja kui prokurör on taotlenud lõpetada menetlus A. Seppern suhtes antud kuriteoepisoodis oportuniteedi kaalutlustel (2.05-19.06.2017 istungiprotokolli lk 74). A. Seppern oli nõus tasuma kohtueelse menetluse kulud 218,40 eurot ja maksma 500 eurot riigituludesse kahe kuu jooksul. Prokuröri põhjenduste kohaselt teiste süüdistatavate osas sellist taotlust ei esitata, kuna vaid A. Seppern tuli ise politseisse, tegi koostööd uurimisorganitega, oli nõus osalema jälitustoimingutes.
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas selle taotluse rahuldamine on võimalik ja kas KrMS § 202 nõuded on täidetud.
3. KrMS § 274 lg 5 kohaselt prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui 1) 20 kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja 2) selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning 3) ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja 4) tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning 5) kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. 72.

§ 4024lg 1 puhul on tegemist teise astme kuriteoga. Seega esimene Kr

MS § 202 lg-st 1 tulenev eeldus on täidetud. A. Seppern on nõus temale kohustuste panemisega – s.o eeluurimisel tekkinud menetluskulude hüvitamine ja riigituludesse 500 euro maksmine. Kohus nõustub prokuröri taotlusega ka selles, et A. Seppern on teinud uurimisega koostööd, on ise pöördunud politseisse, teatades toime pandud kuriteost ning tema süü ei ole suur.

1. Samas ei saa kohus nõustuda sellega, et antud asjas üldse või A. Seppern’i puhul puudub avalik menetlushuvi. Kohtu arvates uurimisega koostöö tegemine ja kuriteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, sh matkijana osalemine teevad isiku süüd väiksemaks, neid võib käsitleda ka karistust kergendava asjaoluna, aga need ei mõjuta avaliku menetlushuvi olemasolu. Kohtu arvates avaliku menetlushuvi olemasolu oleneb mitmest asjaolust, sh toime pandud kuriteo iseloomust. Antud juhul tegemist on erasektori korruptsioonikuriteoga. Üldteada on, et seda liiki kuriteod on avalikkuse kõrge tähelepanu all. Sellised juhtumid leiavad laia kajastamist meedias. Ka antud konkreetses asjas oli ajakirjanduse huvi asja vastu nii suur, et on isegi viinud prokuröri poolt ajakirjanikele antud kommentaaride tõttu prokuröri suhtes taandamistaotluse esitamiseni (4.05.2017 kohtuistungil), mis kohtu arvates selgelt näitab, et antud asjas avalik menetlushuvi on. Prokuröri osutatud asjaolud (A. Seppern’i koostöö) viitavad KrMS § 205 alusel menetluse lõpetamise eeldustele. Kuid sellele alusele prokurör ei tuginenud. Samuti toimub KrMS § 205 alusel menetluse lõpetamine kohtueelses menetluses Riigiprokuratuuri määruse alusel ja selle rakendamine kohtulikus menetluses ei ole enam võimalik.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus A. Seppern suhtes

§ 4024

lg 1 süüdistuse osas menetluse oportuniteediga lõpetamiseks, sest antud asjas esineb avalik menetlushuvi. Sellekohane prokuröri, süüdistatava Seppern’i ja tema kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata, menetlus jätkata ning mõista A. Seppern’ile tema süü raskusele vastav karistus. Karistus 75.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 76. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). 77.

§ 4024

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 78. Kohus on eelnevalt (oportuniteediga menetluse lõpetamise taotluse lahendamisel) tuvastanud, et A. Seppern’i süü ei ole suur. Kohtu arvates on see miinimumilähedane. Kogu 21 menetluse kestel on A. Seppern tunnistanud oma süüd, teinud koostööd uurimisega, osalenud matkimisel. Kohus ei tuvasta raskendavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole väitnud vastupidist. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü ülestunnistamisele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist (

§ 57lg 1 p 3).

1. Karistusregistrist nähtuvalt A. Seppern ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning tal on kolm kehtivat väärteokaristust, neist viimane pandi toime 2015.a augustis (III kd tl 2-3). Kohus ei tuvasta sellega seoses erilisi eripreventiivseid asjaolusid, kuna puudub seos süüdistatava varasemate väärtegude ja antud kuriteo vahel. Üldpreventiivsed asjaolud on antud juhul olemas, sest nagu kohus on varem tuvastanud erasektori korruptsioonikuriteod on avalikkuse kõrge tähelepanu all ning oluline on saata sõnum avalikkusele, et selline tegevus on lubamatu, taunitav ja selle eest saab ka karistada.
2. Prokurör ei teinud karistusettepanekut selles kuriteoepisoodis, jäädes oma KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamise taotluse juurde.
3. Kohtu arvates, arvestades A. Seppern’i süü raskust, kergendavate asjaolude olemasolu ja üldpreventiivseid kaalutlusi tuleb A. Seppern’i suhtes kohaldada kergem karistuse liik ehk rahaline karistus ja see karistusliigi miinimummääras so 30 päevamäära.
4. Maksustatava tulu tõendist nähtuvalt maksustatava tulu suurus 2014.a eest A. Seppern’i puhul on 4705 eurot (eeluurimistoimiku II kd tl 202, 212, 214, kohtutoimiku II kd tl 192-194). Tema keskmise päevasissetuleku suurus on 7,38 eurot (III kd tl 4p). Vastavalt

§ 44lg-le 2 miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

Seega tuleb A. Seppern’ile karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ehk 300 eurot (30 * 10 = 300). 83. Kohus ei tuvasta alust A. Seppern’i mõistetavast karistusest vabastamiseks ning keegi pooltest pole sellele tuginenud. II. FJODOR SOKOLOV’ILE ESITATUD SÜÜDISTUSED Antud kohtuasjas on F. Sokolov’ile esitatud süüdistus erasektoris altkäemaksu võtmises (A), dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises (B) ning dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamises ja kaasaaitamises (C). A)

§ 4023lg 1 (altkäemaksu võtmine erasektoris) Süüdistus (Esitatud prokuröri poolt Kr

MS § 268 lg 2 korras, allkirjastatud prokuröri poolt 26.06.2017, esitatud 13.11.2017 kohtuistungil – III kd tl 112). Fjodor Sokolovi süüdistatakse selles, et olles T E OÜ projektijuht ja esindades nimetatud äriühingut 21.09.2014 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti (käsundiandja) ning T E OÜ (käsundisaaja) vahel sõlmitud teenuste käsundusleping nr 15/14 p 8.2 alusel käsundisaajat (T E OÜ) tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes Narva Paju kooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamisel, milleks on 12.09.2014 sõlmitud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti ja S OÜ vahel Ehitustööde töövõtuleping nr 88, rääkis 2015 aasta veebruaris ehitajale OÜ S esindajale Alar Seppern’ile, et ehitajapoolsed tööd objektil on veninud üle tähtaja, mille tõttu 22 kannatavad tema ärihuvid, kuna tema ehitusjärelevalve teostajana täiendava töö eest tasu ei saa. Vastavalt 21.09.2014 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti ning T E OÜ vahelisele teenuste käsunduslepingule nr 15/14 punkt 7.2 pidi T E OÜ kandma võimalikke tekkivaid lisakulutusi ega omanud lepingust tulenevat õigust täiendava rahalise kompensatsiooni järele seoses tööde valmimise tähtaja edasilükkumisega. F. Sokolov ja A.Seppern leppisid kokku, et OÜ S maksab F.Sokolovile altkäemaksuna 1% hanke maksumusest, s.o 600 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt Ehitusseaduse (EhS) § 30 lg 2 p 1-3 on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamise tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. EhS § 30 lg 5 p-de 2, 6, 7 järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida: nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. EhS § 30 lg 6 sätestab muuhulgas teiste pädevuste seas omanikujärelevalve tegija õigustena nõuda: Ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate Ehitustööde ümbertegemist; Ehitusettevõtjalt Ehitusprojektile mittevastavate Ehitustööde ümbertegemist; Ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Tulenevalt EhS § 30 lg 7 peab omanikujärelevalve tegija omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Sama seaduse paragrahvi lõige 8 sätestab, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011.a vastu võetud määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate Ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Sama korra § 5 lg 2 p-de 7, 8, 13, 14 kohaselt on omanikujärelevalve tegija ülesanneteks: Ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; osalemine Ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal hinnangu andmine ehitise valmidusastmest; kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatus, Ehitusprojektile vastavuse kontroll ning dokumentatsiooni kontroll. Altkäemaksu tasumisel lubas F. Sokolov, et A. Seppernil ei teki probleeme tehtud tööde vastuvõtmisel omanikujärelevalve tegija T E OÜ-ga. Altkäemaksu võttis F.Sokolov vastu läbi OÜ P kolmanda isiku T E OÜ kasuks 400 euro ulatuses järgmiselt: F.Sokolov ja A.Seppern leppisid eelnevalt kokku ning varjamaks altkäemaksu vastuvõtmist F.Sokolovi poolt, lasi A.Seppern OÜ S raamatupidamisel OÜ P poolt 27.02.2015 OÜ S eposti aadressile xxx saadetud ja võltsitud arve nr 29 alusel kanda OÜ S arveldusarvelt XXX OÜ P arveldusarvele XXX 06.03.2015.a. 300 eurot ja 10.03.2015.a. 100 eurot. 23 Maksekorralduse selgitusse märgiti 06.03.2015 „arve nr 29 I osamaks“ ning 10.03.2015 „arve nr 29 osamaks“. Selleks, et P OÜ saaks saadud raha summas 400 eurot edasi kanda T E OÜ-le, koostas Fjodor Sokolov 10.02.2015 võltsitud arve-saatelehe nr 144 summas 600 eurot (koos käibemaksuga), et P OÜ saaks OÜ-lt S OÜ P arve nr 29 alusel saadud raha edasi kanda T E OÜ-le. Nimetatud arve-saatelehele märkis F.Sokolov, et T E OÜ osutas P OÜ-le konsultatsiooniteenust ning edastas fiktiivse arve e-posti aadressilt xxx 10.02.2015 Andrei Jakovenkole e-posti aadressile xxx. Nimetatud arve alusel OÜ P T E OÜ-le makset ei teinud, kuna OÜ S ei olnud neile veel arve nr 29 alusel rahalisi vahendeid kandnud. 10.03.2015 koostas F.Sokolov võltsitud arve-saatelehe nr 149 summas 600 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud arve-saatelehele märkis F.Sokolov, et T E OÜ osutas P OÜ-le konsultatsiooniteenust ning edastas selle e-posti aadressilt xxx 24.03.2015 Andrei Jakovenkole e-posti aadressile xxx. F.Sokolovi poolt koostatud fiktiivse arve-saatelehe nr 149 alusel tegi P OÜ oma kontolt XXX Swedpangas T E OÜ kontole XXX 25.03.2015 ülekande summas 200 eurot ning 14.04.2015 summas 100 eurot, märkides mõlemal korral makse selgituseks „arve nr 149 10.03.2015“. 100 eurot maksis A. Jakovenko F.Sokolovile sularahas. Tegelikkuses mingit teenust T E OÜ P OÜ-le ei osutanud. 23.04.2015 võttis F.Sokolov OÜ S juhatuse liige Alar Seppernilt viimase maksena 200 eurot altkäemaksu sularahas oma elukohas xxx. Seega lasi F.Sokolov altkäemaksu küsimisega ja vastuvõtmisega kuritarvitada tema kui omanikujärelevalve teostaja sõltumatust ja objektiivsust. Oma teoga pani Fjodor Sokolov toime eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isiku poolt talle vara küsimise ja vastuvõtmise 200 euro ulatuses sularahas A.Seppernilt ja 400 euro ulatuses kolmandale isikule T E OÜ läbi OÜ P, vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 402³ lg 1 järgi.

Kuriteokoosseis Antud kuriteokoosseisu kaitstav õigushüve on aus ja korruptsioonivaba majandustegevus erasektoris, majandusareng ja vaba konkurents. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad altkäemaksu lubamisega nõustumises või altkäemaksu vastuvõtmises, s.o

-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 37, p 9.2, 9.3; lk 874 p 2; lk 740 p 8.1, lk 972-973) Poolte seisukohad Prokuröri seisukohalt tõendavad F. Sokolov’i süüd dokumentaalsed tõendid, tunnistaja T. S ütlused selle kohta, et F. Sokolovil on nii suuline kui ka kirjalik volitus T E OÜ esindamiseks, F.Sokolov oli eraõigusliku isiku OÜ T E huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik 21.09.2014 käsunduslepingu nr 15/14 raames. Objektil hakkas Ehitustöid teostama OÜ S. Sokolovi kodus leiti ja võeti ära sularaha 200 eurot. OÜ P 06.02.2015 arve nr 29 OÜ-le S; T E OÜ arve-saateleht nr 149 ja 144 OÜ-le P, vaatlusprotokoll 31.03.2015, milles vaadeldud rahade liikumist S OÜ-st P OÜ-le ja P OÜ-lt T Ee OÜ-le, 07.05.2015 jälitusprotokoll tõendavad Sokolovi suhtlust Sepperniga dokumentatsiooni täitmise teemal ja arve ümbertegemise teemal, sularaha 200 euro üleandmist A.Sepperni poolt F.Sokolovile Ehitustöödega seotud dokumentatsiooni allkirjastamise eest omanikujärelevalve poolt. Sokolovi 27.04.2015 ja Jakovenko 25.04.2015 mobiiltelefonide vaatlused tõendavad SMS teel S OÜ rekvisiitide ja kontaktide edastamist. Kirjavahetus T E OÜ ja Narva linnavalitsuse vahel tõendab, et T Eel ei olnud lepingust tulenevalt õigus saada lisatasu lasteaedadega seotud täiendava omanikujärelevalve teenuse eest v.a kui tööde maht ei ületa 20% esialgsest maksumusest. Seppern’i ütluste kohaselt küsis Sokolov altkäemaksu, et saaks tööd Paju kooli objektil lõpetatud ja tal on sellel objektil väike eelarve ning ta ei viitsi kohal käia sellel objektil. Samuti, et seda on rohkem vaja Seppernil ja OÜ-l S. Summa osas lepiti kokku, et 1% hankemaksumusest ehk 600 eurot. Tasuma pidi arve alusel. Esimese osa summas 400 eurot, peale mida toimus objekti ülevaatamine-testimine ja teise osa 200 eurot dokumentide allkirjastamisel. Seda kinnitab ka 07.05.2015 jälitusprotokoll, kust näha 02.04 ja 09.04.2015 Seppern’i ja Sokolovi omavaheline vestlus seoses dokumentatsiooni täitmisega. Selleks ajaks oli S OÜ P OÜ arve nr 29 alusel juba 400 eurot ära tasunud, et dokumendid on allkirjastamata ja neis esinevad muud puudused. 9.04.2015 vestlusest nähtub, et Sokolov siiski kontrollis dokumentatsiooni mida S. L oli allkirjastanud ja mis tema hinnangul ei vastanud nõuetele. Sokolovil oli pädevus dokumentatsiooni kontrollimiseks seoses Paju kooli objektiga ja ta reaalselt teostas selle 25 objekti puhul omanikujärelevalvet. F. Sokolov tunnistas S OÜ-lt raha küsimist läbi P OÜ, kuid väidetavalt oli see teise asja eest. Sokolovi arvates on selline kolmanda isiku kaudu arvete esitamine töötegijale õiguspärane, saamaks tasu täiendava töö eest. See jutt ei ole eluliselt usutav ja vastuolus Sokolovi enda ütlustega selle kohta, et omanikujärelevalve peab olema ja näima ehitajast sõltumatu. Samuti kinnitas Sokolov, et tellija oli ette näinud, et ka peatöövõtja peab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastama, et linn saaks tööd aktsepteerida. Objektil Paju kool teostas ta L palvel omanikujärelevalve täidetud dokumentide kontrolli – seega oli pädevus selles osas olemas. Lisaks on F.Sokolov öelnud, et OÜ-le S seoses Paju kooli objektiga mingeid juhendeid anda ei võinud, kuid jälitusprotokollist nähtub, et Sokolov nõudis Seppernilt dokumentatsiooni ümber tegemist (Ehituspäevikud), kuna ei tahtnud selle väikese raha eest istuda ja kirju kirjutada. Sokolovi ütlustest ja jälitusprotokollist tuleneb asjaolu, et F.Sokolov tegeles Paju kooli objektidel omanikujärelevalvega dokumentatsiooni kontrollimisega, milleks tal oli pädevus olemas. S.L ütlused, et peale seda, kui tema on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtu akti, ei osanud öelda, kas F.Sokolov pidi samuti allkirja tööde vastuvõtmiseks linna poolt andma. Sokolovile, et objekti omanikujärelevalve teenused läksid täiesti P OÜ-le üle – selles osas on ütlused vastuolulised, kuna Sokolov ise ütles, et tema pidi ka omanikujärelevalve poolt tööde vastuvõtmiseks allkirja andma. Seega on tõendatud, et F.Sokolov, küsides OÜ S seaduslikult esindajalt A.Seppernilt altkäemaksu 600 eurot, lastes 400 eurot tasuda OÜ-l S läbi OÜ P T E OÜ kasuks ja võttes 200 eurot sularahas vastu isiklikult oma elukoha vahetus läheduses, kuritarvitas oma pädevust kui majandustegevuse raames eraõigusliku isiku huvides tegutsev pädev isik. 200 euro sularaha vastuvõtmist altkäemaksuna tõendab ka kuriteo matkimine, mis viidi läbi jälitustoiminguna ja milles osales Alar Seppern. Karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Konfiskeerida

§ 831

lg 1 alusel 200 eurot riigituludesse (asub hoiul PPA-s) ja

§ 831lg 2 p 1 alusel 400 eurot, mis tasuti OÜ P poolt otse T E OÜ-le.

Kõik süüdistuses esitatud kuriteoepisoodid pani Sokolov toime kavatsetult. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav Sokolov oma süüd ei tunnistanud. Ei olnud pädevust Paju kooli ja Õpilaskodu objektil omanikujärelevalve teostamiseks. Tellija poolt tööde vastuvõtmiseks nõutav allkiri oli vaid formaalsus. Kõigiga tegeles S. L ja kõik kohustused selle objektiga seoses on üle läinud P OÜ-le alltöövõtulepingu alusel. Kaitsja Gimaev palus mõista F. Sokolov õigeks. T E OÜ-1 kui omanikujärelevalve teostajal oli pädevaks isikuks Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektil S L. Selle objekti probleemid Sokolov’it ei puudutanud. Seda kinnitas nii Sokolov ise kui tunnistaja T S. Seppernilt võetud raha oli seotud teise objektiga – lasteaedade akende vahetus. Kui eeldada, et raha on seotud Paju kooli ja Õpilaskodu objektiga, siis puudus Sokolovil pädevus, mida ta võis kuritarvitada. Fjodor Sokolov ei olnud sel objektil vastutav spetsialist Ehitusseaduse § 47 tähenduses, mistõttu ei olnud tema pädev omanikujärelevalvet teostama. Pädevus võib tuleneda vaid õigusaktist. Omanikujärelevalve reeglid, juhendid, õigused ja kohustused on siduvad isikule, kes on kantud majandustegevuse registrisse. Sokolov ei ole elektritööde omanikujärelevalve osas MTR-sse kantud. Seega ei saanud ta pädevust kuritarvitada selle puudumise tõttu.

§ 4023

lg 1 karistusalas on aga ainult pädevuse (mitte aga sõltumatuse või objektiivsuse) kuritarvitamine. Ehitusseaduse § 41 lg 2 kohaselt ettevõtja võib teha töid üksnes vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. Vastutavaks spetsialistiks T E OÜ-s oli S L, mistõttu Fjodor Sokolov ei saanud pädevust kuritarvitada pädevuse puudumise tõttu. Veebruaris 2015 ei saanud Sokolov ja Seppern altkäemaksu andmises/võtmises kokku leppida, sest nad kohtusid objektil peale tööde lõppemist ja tööd jätkusid veel 9.03.2015, mis on tõendatud ka Ehitustööde päevikutega. Seppern rääkis istungil, et väidetava altkäemaksu küsiti etteheitega, et tööd vastu ei võeta, eelarve on väike ja altkäemaksu küsiti, sest kannatavad Sokolov’i ärihuvid. T E OÜ-l aga oli objektil alltöövõtja, kellele kõik õigused ja kohustused olid 26 täielikult üle läinud. Kannatada võisid vaid P OÜ ärihuvid. Kui eeldada, et raha on seotud Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektiga, siis Sokolov ei saanud üldse raha ehk väidetava altkäemaksu. Fjodor Sokolovile heidetakse ette altkäemaksu saamist Fjodor Sokolovi poolt summas 600 € koos käibemaksuga. Kuna väidetav altkäemaks sisaldab käibemaksu, siis selle saajaks ei ole Fjodor Sokolov, kuna Fjodor Sokolov ei olnud ega saanud olla maksukohustuslasena registreeritud vastavalt käibemaksuseaduse § 3 lg-le

1. 200 eurot ei ole Sokolov ka võtnud. See oli arve nr 29 ja 149 alusel saadud ja tunnistaja T S ütluste järgi ei jõudnud ta panna see raha kassasse, kuna õhtusöök oli pooleli. Läbiotsumine Sokolov’i elukohas ja sellega saadud tõendid on lubamatud. Sokolov võttis raha Seppernilt mitte oma elukohas, vaid selle lähedal, so xxx tänaval, mitte xxx, nagu läbiotsimismääruses on kirjas. Kui kuritegu pandi toime xxx tänaval siis xxx puhul tegemist on teise kohaga, xxx aadressil kuritegu toime ei pannud, siis ei tohtinud seal läbiotsimist toimetada. Kohas, kus ei ole kuritegu sooritatud võis läbiotsimist toimetada (tol ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi) vaid kohtu loal. Kuriteomatkimisega saadud tõend on ka lubamatu. Kohtupraktika järgi matkija tegevus ei saa olla piiramatu ja õiguslike kitsendusteta. Lubamatu on nt teootsuse esilekutsumine isikul, kel pudus see eelnevalt vähemalgi määral ning kelle suhtes uurimisorganil puudus eelnev informatsioon tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Antud juhul oli tegemist provokatsiooniga Sokolov’i suhtes ning ta oli veendunud, et tegemist on lasteaedade objektiga seotud rahaga. Matkimise piir ületati. Süüdistusversioon on rajatud Seppern’i ütlustele, keda prokuratuur süüdistab valeütluste andmises. Uurimisorganid olid huvitatud, et Sokolov saaks karistada. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud
2. Suurem osa eelnevalt seoses kaassüüdistatava A. Seppern süüdistusega

§ 4024lg 1 järgi (erasektoris altkäemaksu andmine) uuritud tõenditest puudutab ka F.

Sokolov’ile esitatud süüdistust (erasektoris altkäemaksu võtmine) (ja vastupidi).

1. Ka antud kuriteoepisoodis ei olnud vaidlust selles, et S OÜ tegi töövõtu korras töid Narva Paju kooli ja õpilaskodu objektil evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamiseks. 12.09.2014 Ehitustööde töövõtulepingust nr 88 nähtuvalt lepingu hinnaks on 59194,80 eurot.
2. Vaidlust ei olnud ka selles, et tööd Objektil jäid Tellijale üle andmata.
3. 29.03.2015 üleandmise-vastuvõtmise akt 1 on allkirjastatud vaid poolt töövõtja S OÜ esindaja A. Seppern’i poolt. Omanikujärelevalve ja Tellija lahtrites allkirjad puuduvad (eeluurimistoimiku II kd lk 132-133, kohtutoimiku II kd lk 94-95). Lisatud on „Personali süsteemi kasutamise koolituse läbiviimise akt“, koostanud S OÜ juhatuse liige Alar Seppern ja akti kohaselt tõendab see, et on läbi viinud koolituse Narva Õpilaskodu objektil „Avariivalgustuse süsteemi“ teemal (II kd tl 93). F. Sokolov kui eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsev isik
4. Vaidlust ei olnud ka selles, et süüdistatav Fjodor Sokolov on süüdistuses märgitud ajal tegutsenud T E OÜ esindajana, erinevates dokumentides on ta märgitud kui T E OÜ projektijuht või vastutav isik, mida on tunnistanud ka F. Sokolov oma ütlustes. Sama on kinnitanud ka T E OÜ juhatuse liige (F. Sokolov’i abikaasa) T S oma ütlustes, rõhutades, et F. Sokolov’il olid kõik volitused T E OÜ esindamiseks ja selle nimel tegutsemiseks. Seega F. Sokolov’i puhul oli tegemist eraõigusliku isiku (T E OÜ) huvides majandustegevuses tegutseva isikuga

§ 4023lg 1 mõistes.

F. Sokolov’il pädevuse olemasolu 27 89. F. Sokolov on aga viidanud oma ütlustes sellele, et tema on pädev teostama omanikujärelevalvet üldehituse alal ja mõnel teisel veel, aga tal ei olnud luba omanikujärelevalve teostamiseks elektritööde alal ehk tal ei olnud pädevust ning seetõttu ei saanud ta seda kuritarvitada. Alljärgnevalt asub kohus kontrollima seda kaitseversiooni elementi. 90.

§ 4023

lg 1 mõistes pädeva isikuga on tegemist juhul, kui ta tegutseb eraõigusliku isiku nimel tema majandustegevuse huvides. See võib olla nii juhtivtöötaja kui ka teenistuja, ametnik, volinik või esindaja.

1. Antud juhul ei olnud vaidlust selles, et F. Sokolov on tegutsenud T E OÜ esindajana. Hankedokumentides ja lepingutes antud Objektiga seoses on ta märgitud vastutava isikuna.
2. F. Sokolov ja tema kaitsja on aga väitnud, et kuna T E OÜ-l ei olnud luba elektritööde alal omanikujärelevalve teostamiseks (ja majandustegevuse registri väljatrükid seda kinnitavad), sõlmis T E OÜ alltöövõtulepingu P OÜ-ga (kellel MTR väljatrükkidest nähtuvalt vastav luba oli) ja omanikujärelevalvet on faktiliselt teostanud vastutava isikuna P OÜ esindaja S L, siis ei saagi käsitleda F. Sokolovit pädeva isikuna ning kogu pädevus oli alltöövõtu korras üle antud OÜ-le P S L isikus, kes ongi omanikujärelevalvet Objektil teostanud.
3. F. Sokolov’i ütlusi P OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimisest ja S. L omanikujärelevalve pädevuse üleminekust on kinnitanud ka tunnistaja T S oma ütlustes, mis riimuvad süüdistatava F. Sokolov’i ütlustega nii tema pädevuse üleandmise kui P OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu osas (et kõik kohustused läksid L üle). Kaitseversiooni kinnituseks esitati ka rida dokumentaalseid tõendeid.
4. T E OÜ juhatuse liikme T S 22.04.2016 kirjast Tele2 Eesti AS-le nähtub, et ta palub esitada abonentnumbri xxx kõneeristus („kõnede väljatrükk“) 2015.a veebruarikuu eest. Sellele kirjale vastab sisult Tele2 Eesti kommunikatsioonijuht E M oma 22.04.2016 e-kirjas, et vastavalt seadusele tohib hoida kuni ühe aasta vanuseid kõneeristusi. 2015.a veebruari kõneeristust enam alles ei ole (III kd tl 50-51, 52).
5. Majandustegevuse registri 12.12.2016 väljatrükist T E OÜ kohta nähtub, et selle ettevõte tegevusaladeks on elektripaigaldise remontimine, hooldamine ja käitlemine, ehitamine, sh paigaldamine, elektriseadme hooldamine, remontimine ja ümberehitamine ning juhtiva isikuna on märgitud S L (III kd tl 17). Majandustegevusteatest nähtuvalt Fjodor Sokolov on ka märgitud T E OÜ pädeva isikuna, kes vastutab veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise omanikujärelevalve, kütte-, venilatsiooni-, jahutussüsteemi ehitamise omanikujärelevalve, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve eest (III kd tl 1819). Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamise omanikujärelevalve pakkuja üldandmetest nähtuvalt pakkujaks on T E OÜ, kontaktisik on Fjodor Sokolov. Pakkumusele kirjutas alla juhatuse liige T S (III kd tl 20). Pakkumusele lisatud lisast 2 (pakkuja kinnitus), p-st 7 nähtuvalt T E OÜ kasutab alltöövõtjana elektritööde omanikujärelevalve töödel firmat P OÜ, ja vastutav isikuna elektritööde omanikujärelevalve töödel S L isikut. Alltöövõtja ja vastutav isiku üldandmed on lisatud (allkirjastatud T S poolt 15.09.2014 – III kd tl 21). Alltöövõtja üldandmetest nähtuvalt P OÜ kontaktisikuks on S L, kes on nõus osaleda hankel „Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamise omanikujärelevalve“ „NAGU OÜ T E ALLTÖÖVÕTJA. S L (allkiri)“ (III kd tl 22). 28
6. 22.09.2014 teenuste käsunduslepingust nr 11/14 nähtuvalt on lepingu poolteks T E OÜ, keda esindab T S (käsundiandja) ja P OÜ, keda esindab S L (käsundisaaja). P 2.
7. kohaselt lepinguga kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale järgmisi teenuseid: elektritööde omanikujärelevalve teenus ja muud lepingus sätestatud lisateenused Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamisel. P-de 3.1-3.5 all on sätestatud käsundisaaja õigused ja kohustused ning p-de 4.1-4.4 all käsundiandja kohustused. Tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes esindab käsundiandjat Fjodor Sokolov ning käsundisaajat S L (p 8.1, 8.2). Leping on allkirjastatud T S ja S L poolt (III kd tl 23-27).
8. Majandustegevuse registri väljatrükist 12.12.2016-st nähtub, et OÜ P juhtivaks isikuks on S L (III kd tl 28). Sama registri majandustegevusteatest nähtuvalt S L vastutab järgnevate tegevuste eest: elektrisüsteemi, automaatikasüsteemi ja telekommunikatsioonisüsteemi ja võrgu omanikujärelevalve (III kd tl 29-30).
9. S. L 5.03.2015 raportist nähtub, et Narva Paju koolis alustas töövõtja avariivalgustuse paigaldust ilma OJV (omanikujärelevalve) teavitamata. Samuti on töödel kasutatud avariivalgusteid, mis ei ole projektiga ette nähtud. Raport on allkirjastamata. (III kd tl 75)
10. S L 8.04.2015 kirjast A. Seppern’ile nähtub, et L palub lugeda kehtetuks tema allkiri Rakvere 22 asuva Narva Paju kooli Õpilaskodu ehituspäevikutel, sest neil puudub vastava elektritööde esindaja-spetsialisti nimi ja allkiri, kellel on olemas luba elektritööde teostamiseks (III kd tl 44-45). Se, et ehituspäevikutele alla kirjutanud A. Seppern’il ei olnud pädevust tuleneb, süüdistatava Sokolov’i kaitsja arvates, majandustegevuse registri 12.12.2016 väljatrükist, millest nähtuvalt S OÜ juhtivaks isikuks elektritööde alal on vaid A M ja A M. A. Seppernit selles märgitud ei ole (III kd tl 43).
11. Majandustegevusteatest nähtuvalt S OÜ juhtiva isikuna oli esimesena lisatud L V (1.07.2014), siis A M (16.02.2015) ja viimasena A M (19.03.2015) (III kd tl 46-47).
12. S. L poolt omanikujärelevalve funktsioonide täitmist kinnitavad ka Ehitustööde päevikud nr 1-27 (eeluurimistoimiku I kd lk 8-34, kohtutoimiku II kd tl 96-122), mis – kirjeldavad objektil tehtavaid töid ja olukorda objektil Narva Õpilaskodu asukohaga Rakvere tn 18, Narva ajaperioodil 17.09.2014 – 09.03.
13. Päevikutes on Ehitusettevõtjana märgitud S OÜ. Ehitise nimetus ja asukoht on Narva Õpilaskodu, Rakvere 18, Narva. 17.09.2014 päevik nr 1 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve poolt S L allkirjaga (II kd tl 96). 20.09.2014 päevik nr 2 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S Lepin’i allkirjaga (II kd tl 97). 24.09.2014 päevik nr 3 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 98). 25.09.2014 päevik nr 4 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 99). 27.09.2014 päevik nr 5 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 100). 2.10.2014 päevik nr 6 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 101). 29 4.10.2014 päevik nr 7 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 102). 7.10.2014 päevik nr 8 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 103). 8.10.2014 päevik nr 9 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 104). 11.10.2014 päevik nr 10 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas vaid allkiri, nime ei ole. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga (II kd tl 105). 15.10.2014 päevik nr 11 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-10 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 106). 16.10.2014 päevik nr 12 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-11 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 107). 18.10.2014 päevik nr 13 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-12 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 108). 20.10.2014 päevik nr 14 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-13 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 109). 23.10.2014 päevik nr 15 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-14 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 110). 24.10.2014 päevik nr 16 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-15 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 111). 25.10.2014 päevik nr 17 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-16 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 112). 25.10.2014 päevik nr 18 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-17 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 113). 24.02.2015 päevik nr 19 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-18 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 114). 25.02.2015 päevik nr 20 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-19 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 115). 30 26.02.2015 päevik nr 21 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-20 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 116). 27.02.2015 päevik nr 22 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-21 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 117). 1.03.2015 päevik nr 23 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-22 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 118). 3.03.2015 päevik nr 24 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-23 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 119). 5.03.2015 päevik nr 25 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-24 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 120). 6.03.2015 päevik nr 26 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-25 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 121). 9.03.2015 päevik nr 27 on allkirjastatud ettevõtja esindaja Alar Seppern’i poolt ja tellija esindaja / järelevalve lahtris on olemas allkiri ja käsitsi kirjutatud nimi „S. L“. Allkiri on visuaalselt sarnane päevikus nr 1 oleva S L allkirjaga ja päevikutes nr 2-26 olevate allkirjadega lahtris „Tellija esindaja / järelevalve“ (II kd tl 122).
14. Tunnistaja S L kinnitas oma kohtus antud ütlustes (2.05-19.06.2017 istungiprotokolli lk 52), et on teostanud Paju kooli ja Õpilaskodu objektil järelevalvet elektrimontaažitööde suhtes. Oli koostööleping T E OÜ-ga, kes oli järelevalve osas peatöövõtja. Kaitsja küsimusele vastates kinnitas, et tema pidi vastuvõtuaktile omanikujärelevalve poolt alla kirjutama, aga vastuvõtuakt jäi allkirjastamata, sest töid ei olnud tehtud. Keegi teine ei olnud pädev antud objektil omanikujärelevalvet teostama. Prokuröri küsimusele vastates ütles, et tema arvates pidi F. Sokolov kui peatöövõtja vastuvõtuaktile alla kirjutama peale tema (L) poolt akti allkirjastamist. Vastates süüdistatava Sokolov’i küsimusele ütles, et järelevalveteenused antud objektil läksid täielikult üle firmale P (III kd tl 57 rida 17-18).
15. Eeltoodu alusel nõustub kohus kaitsjaga selles ja loeb tuvastatuks, et S L on teostanud omanikujärelevalve funktsioone Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektil. Samas ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et ainult S. L oli see omanikujärelevalve funktsiooni teostamise pädevus ega sellega, et pädevus on täielikult üle läinud T E OÜ-lt ja F. Sokolov’ilt P OÜ-le ja selle esindajale S. L. Kohus tuvastab, et ka F. Sokolov’il faktiliselt oli (S. L kõrval) omanikujärelevalve teostamise pädevus Objektil.
16. Kohtu arvates ka peale P OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimist on T E OÜ-l ja teda esindanud F. Sokolov’il säilinud kõik Käsunduslepingust tulenevad omanikujärelevalve õigused ja kohustused ehk pädevus. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et Tellija nõue oli, et T E OÜ pidi Objekti omanikujärelevalvena vastu võtma, mis tuleneb nii Käsunduslepingust ja sama on kinnitanud oma ütlustes nii F. Sokolov ise, kaassüüdistatav A. Seppern aga ka tunnistajad S. L ja T. S. Kuigi F. Sokolov ja T. S nimetavad seda formaalsuseks, ei muuda see 31 asjaolu, et S OÜ ei saanud tööd ilma F. Sokolov’i allkirjata Tellijale üle anda. Seega oli F. Sokolov majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik

§ 4023lg 1 mõistes.

Kohtu seda järeldust kinnitavad ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid. 105. 18.09.2014 pakkumuse vastavaks ja edukakas tunnistamise protokollist nähtub, et Narva Linnavalitsuse ahritektuuri- ja linnaplaneerimise ameti poolt tunnistati veebihankes nr 97 „Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamise omanikujärelvalve“ edukaks T E OÜ pakkumine (eeluurimistoimiku lk 169170, kohtutoimiku II kd lk 51-52). 15.09.2014 pakkumuse maksumuse tabelist nähtub T E OÜ pakkumus veebihankel „Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamise omanikujärelevalve“ maksumusega 1080 eurot. Tabel on allkirjastatud T S poolt (eeluurimistoimiku I kd lk 177, kohtutoimiku II kd lk 59). 106. See oli eelduseks lepingu sõlmimiseks. Konkreetselt T E OÜ ja tema esindaja F. Sokolov’i pädevus tekkis 21.09.2014 (kuupäeva juurde on käsitsi juurde kirjutatid „22.09.2014“) käsunduslepingu nr 15/14 sõlmimisel (edaspidi ka Käsundusleping eeluurimistoimiku lk 171-176, kohtutoimiku II kd lk 53-57). Lepingu esemeks on Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avariivalgustuse paigaldamise elektritööde omanikujärelevalve teenus (lepingu p 2.1.). Lepingu p 6.1. kohaselt osutatud Teenused antakse Käsundiandjale üle ning võetakse Käsundiandja poolt vastu Käsundisaaja (T E OÜ) poolt esitatava Teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. P 8 all on märgitud poolte esindajad. Lepingu p-st 8.2. nähtub, et käsundisaajat (T E OÜ-

1. t)esindab tehnilistes ja lepingu täitmisega seonduvates küsimustes Fjodor Sokolov. Lepingu p 12.3 kohaselt pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Lepingu p 12.5. kohaselt kõik Pooltevahelised teated seoses Lepingu täitmisega esitatakse teisele Poolele kirjalikus vormis. Lepingut muudetakse ainult Lepingu lisaks oleva kirjaliku kokkuleppega (p 12.6.). Käsundisaaja poolt on leping allkirjastatud digitaalselt T S poolt (II kd tl 58). 107. Asjas ei olnud esitatud tõendeid, et nimetatud Käsunduslepingut oleks olnud muudetud või täiendatud selliselt, et T E OÜ kohustused oleksid selliselt muudetud Käsunduslepingu alusel üle läinud kolmandale isikule (nt OÜ-le P S L isikus). Süüdistatav Sokolov ja tema kaitsja on küll viidanud alltöövõtusuhetele T E OÜ ja P OÜ vahel nimetatud Objektil omanikujärelevalve funktsioonide täitmiseks T E OÜ-le vastavate lubade puudumise ja P OÜl selliste lubade olemasolu tõttu. Kohtu arvates ei vabasta see T E OÜ-t Käsunduslepinguga võetud kohustuste täitmisest ega tühista T E OÜ pädevust Objektil omanikujärelevalve teostamiseks. Käsunduslepingust tulenevalt selline pädevus T E OÜ-l oli ja see oli säilinud ka peale P OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimist. Nagu kohus on varem juba tuvastanud Käsunduslepingut muudetud ei olnud ja selle järgi on käsundisaajaks T E OÜ. Samuti ei tulene T E OÜ ja P OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingust, et sellega lõpetatakse T E OÜ Tellijalt saadud volitused ja T E OÜ kohustused Tellija ees ning need lähevad täies mahus üle P OÜ-le. Faktiline tulemus oli see, et Objektil omanikujärelevalve teostamisele on asunud faktiliselt täitma süüdistatava F. Sokolov’i kõrval ka P OÜ esindaja S L. 108. Samuti nähtub alljärgnevatest dokumentaalsetest tõenditest F. Sokolov’i aktiivne roll ja suhtlemine erinevate isikutega seoses Narva Paju kooli ja Õpilaskodu objektiga, mis näitab, et ka pärast P OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimist oli tal jätkuvalt olemas huvi, seos ja pädevus selle Objektiga seoses, mida ta on ka reaalselt kasutanud. 109. Nii L V 29.11.2016 kirjaga (III kd tl 57-58, kinnitusleht 59, tõlge 60-61) seoses on F. Sokolov palunud teda oma 24.11.2016 e-kirjas selgitada, kas ta on allkirjastanud 29.03.2015 32 üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 (eeluurimistoimiku II kd lk 132-133). L. V vastab sellele oma 29.11.2016 e-kirjas F. Sokolov’ile, et S OÜ lõpetas avariivalgustuse süsteemi monteerimist Narva Õpilaskodu objektil. Tema (V) juuresolekul 14.04.2015 oli teostatud süsteemi testimine tellija ja S OÜ palvel. Ta kirjutas dokumentidele alla kui projekti autor. Autorijärelevalve lepingut temaga sõlmitud ei olnud (III kd tl 55-56, tõlge lk 53, 54). 110. 1.10.2014 „Narva Paju kooli, Muusikakooli ja Õpilaskodu evakuatsiooni- ja avarii valgustuse paigaldamise omanikujäreleevalve“ Ehituskoosoleku protokollist nr 1 nähtuvalt võtsid koosolekust osa tellija esindaja A. A, töövõtja esindaja A. Seppern ja omanikujärelevalve esindaja F. Sokolov. Muude küsimuste all on olemas F. Sokolov’i märgus: „Töövõtja peab pöörduma tehnilise küsimusega vastutav spetsi poole. S L(tel nr)“, kolm allkirja (III kd tl 63-64). F. Sokolov’i kaitsja seisukohalt peab see tõendama, et A. Seppern teadis, kes oli antud objektil vastutavaks isikuks. Samas ka F. Sokolov on sellest koosolekust osa võtnud ning on protokollis märgitud omanikujärelevalve esindajana ja just Sokolov osutab töövõtjale kellega peab tehniliste küsimustega seoses suhtlema ehk määrab vastutava spetsialisti S. L kontaktisikuna tehnilistes küsimustes, kaotamata seejuures sidet tellijaga ja töövõtjaga. 111. Asjaolu, et S. L kõrval on koosolekutel omanikujärelevalve esindajana alati osalenud ka F. Sokolov nähtub ka Ehituskoosoleku protokollidest nr 1-4 (eeluurimistoimiku I kd lk 157168, kohtutoimiku II kd lk 39-50). 112. 1.10.2014 protokollis nr 1 töövõtja esindajana on märgitud S OÜ, Alar Seppern, direktor. Omanikujärelevalve esindajana on märgitud T E OÜ, Fjodor Sokolov, projektijuht (II kd tl 39). Muude küsimuste all on märgitud: „FS – (Fjodor Sokolov) töövõtja peab pöörduma tehnilis(t)e küsimustega vastutav(
2. a)spets(ialist)i poole. S L…“ (II kd tl 40). 113. 26.11.2014 ehituskoosoleku protokollis nr 2 töövõtja esindajana on märgitud S OÜ, Alar Seppern, direktor. Omanikujärelevalve esindajana Fjodor Sokolov, projektijuht ja S L, „vasutatspetsialist“ (vastutav spetsialist?) (II kd tl 41-42). 114. 10.02.2015 ehituskoosoleku protokollist nr 3 nähtuvalt omanikujärelevalve esindajana võtsid osa Fjodor Sokolov, projektijuht T E OÜ ja S L, projektijuht P OÜ. Lahendamist vajavate probleemide lahtris on olemas märge, et sõna on võtnud ka Fjodor Sokolov (II kd tl 43-44). 115. 12.03.2015 Ehituskoosoleku protokollis nr 4 on töövõtja esindajana märgitud Alar Seppern, OÜ S direktor ja A M, projektijuht. Omanikujärelevalve esindajana on märgitud Fjodor Sokolov, projektijuht ja S L, projektijuht. Lahendamist vajavate probleemide lahtris on olemas märge Fjodor Sokolovi sõnavõtust, et „S kasutab mitteprojektsed evakuatsiooni- ja avarii valgustuse süsteemi. 05.03.2015. OJV vastutav isikuga oli tehtud Raport nr.3 nõudega tööd peatada. Kasutatud süsteemi paigaldus pole kooskõlastanu Projekteerija ja Tellija poolt.“ Edasi Fjodor Sokolov ja S Lühiselt „OJV (omanikujärelevalve?) arvab, et valgustid ja süsteem erinevad projektlahendusest, näiteks Töövõtja valgustite toitmine on 69 V, projektis on 230 V.“ (II kd tl 45-47). Nimetatud protokoll on digitaalselt allkirjastatud (teiste isikute seas) nii Fjodor Sokolov’i kui S L poolt (II kd tl 48-50). 116. Eeltoodud ehituskoosoleku protokollidest nähtub üheselt, et F. Sokolov ei taandunud ennast Objektil omanikujärelevalve ülesannete täitmisest ning on osalenud selles S L koos. Tuleb märkida ka, et F. Sokolov ei jäänud koosolekutel passiivse vaatleja rolli ja nt 33 10.02.2015 ja 12.03.2015 koosolekul on võtnud sõna ja viimasel koosolekul on määratlenud Objektil lahendamist vajavate probleemide ringi ning üheselt S L avaldanud (nende ühise) arvamuse, et valgustid ja süsteem erinevad projektlahendusest. Protokoll on ka allkirjastatud nii S. L kui F. Sokolov’i poolt. 117. Samuti A. Seppern on oma ütlustes, kaitsja küsimustele vastates viidanud, et just Sokolov oli tema jaoks peajärelevalveks. Oli ka teine isik – L, aga küsimused ja probleemid lahendasid Fjodoriga (Sokoloviga). Eeluurimisel andis ütlusi, et järelevalvega tegeles L ja Sokolov oli peamehe rollis. Ei näe selles vastuolusid. L on seal käinud, temaga oli räägitud, on kohtunud, aga ametlikke asju pidi ajama Sokolov’iga. 118. Need tõendid süvendavad kohtu veendumust, et Objektil omanikujärelevalve teostamise pädevus oli (ja seda on faktiliselt ka teostanud) nii S. L kui F. Sokolov ning Tellija ees on omanikujärelevalvena vastutanud ikkagi T E OÜ, mitte P OÜ. 119. S. L omanikujärelevalve esindajana aktiivne osalemine ei välista sama funktsiooni täitmist ka F. Sokolov’i poolt (S. L koos). See ei tähenda ka seda, et omanikujärelevalve ülesanded (ja vastutus käsundiandja – Narva Linnavalitsuse ees) oleksid S. L üle läinud. Kohus ei tuvasta selliseks järelduseks alust. T E OÜ ja P OÜ omavahelised suhted ja alltöövõtulepingu sõlmimine ei mõjutanud Narva Linnavalitsuse ja T E OÜ vahel sõlmitud Käsunduslepingu kehtivust ja selle tingimused. Et juba hankes osalemisel oli T E OÜ-l sõlminud töövõtuleping P OÜ-ga ei mõjuta Käsunduslepingu kehtivust ja sellest T E OÜ-le tulenevaid õigusi kohustusi. Kohtu arvates ka P OÜ-ga alltöövõtulepingu sõlmimisel on need T E OÜ-l kui käsundisaajal säilinud ning Käsundiandja (Tellija – Narva Linnavalitsuse) ees jäi vastutama just T E OÜ. P OÜ-l ei tekkinud T E OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingust mingeid õigusi või kohustusi Narva Linnavalitsuse (või S OÜ kui Ehitustöövõtja) ees ja vastupidi. 120. Samuti kinnitab F. Sokolov’i poolt omanikujärelevalve funktsiooni aktiivset teostamist alljärgnev kirjavahetus (e-posti teel) A. Seppern’i ja F. Sokolov’i vahel. Kirjavahetuse on esitanud Alar Seppern, vastuseks 22.10.2015 PPA päringule nr 3.2-1/31059-1 (II kd tl 79-80). Kirjavahetusest (eeluurimistoimiku II kd lk 125-131, 134-141, kohtutoimiku II kd lk 81-92) nähtub A. Seppern’i ja F. Sokolov’i suhtlus seoses objekti Narva Õpilaskodu tehtud tööde dokumentatsiooni esitamisega ja kontrollimise