25. september 2019 § 424 lg 1 järgi Kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Otto Peek
Arvata
lg 1 alusel Otto Peegi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 03.-04. juuni 2019, s.o 2 päeva, ning lugeda temal lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 kuud ja 28 päeva. Määrata
lg 1 alusel, et Otto Peegile mõistetud vangistus 8 kuud ja 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Otto Peek ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Määrata Otto Peegile
lg 2 p-de 2 ja 8 ning lg 4 alusel katseajaks järgnevad lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklussüütegude edasine ärahoidmine; - registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal (riiklik programm „Kainem ja tervem Eesti“, Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis, SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee). Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Otto Peegilt riigi tuludesse sundraha 405 eurot ning riigi õigusabi tasu 90 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Otto Peegil õigus tasuda menetluskulu 495 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Otto Peek on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 41,25 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta sundrahast 405 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Otto Peek toime pannud kuriteona:
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema 03.07.
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Otto Peegi poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva (03.06.2019 – 04.06.2019) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Otto Peek ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel määrata Otto Peegile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Süüdistatav Otto Peek nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Raul Tosmannile kohtueelses menetluses määratud tasu summas 90 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: Otto Peek on töövõimetuspensionär, tal puudub töövõime täielikult ning tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, mis on ligi 360 eurot kuus. Töövõimetuspensioni arvelt peab süüdistatav tagama elamiseks vajalike kulude katmise (sh eluasemekulud, toidukulud jm vajalikud kulud), milleks igakuiselt kulub tavapäraselt kogu kuu sissetulek. Otto Peegil puuduvad vajalikud säästud menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks, millest tulenevalt peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot, s.o kokku 495 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 405 eurot riigi kanda. 3 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, s.o 495 eurot, tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Otto Peek süüdi
Samuti tuleb Otto Peegilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.