lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väitis, et maakohtu määrus tuleb tühistada, sest kõiki eeldusi tema esialgse õiguskaitse rakendamise korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks ei esinenud. Esmajoones tuvastas maakohus ebaõigesti puudutatud isikul raske psüühikahäire olemasolu ja puudutatud isiku ohtlikkuse. Isikul raske psüühikahäire olemasolu, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ja tema ohtlikkus endale või teistele, on kaks kolmest eeldusest, mis peavad PsAS § 11 lg 1 kohaselt esinema, et isik oleks õigus võtta tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või tema suhtes oleks võimalik tahtest olenematut ravi jätkata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega, et maakohus tuvastas ebaõigesti kirjeldatud eelduste esinemise. Puudutatud isiku läbivaadanud psühhiaatrite KK ja ML arvamusega on tõendatud, et isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nimelt on puudutatud isikul diagnoositud paranoidne skisofreenia (F20.09), mis mõjutab tema käitumist, muutes selle ettearvamatuks, ähvardavaks ja agressiivseks. Asjaolu, et puudutatud isik ise on seisukohal, et ta on terve ja ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Sõltuvalt oma seisundist ei mõista puudutatud isik ravivajadust. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt väljendus puudutatud isiku ohtlikkus tema ettearvamatus, ähvardavas ja agressiivses käitumises. Selle tuletas maakohus ekspertide arvamuses kirjeldatust, millele maakohtul oli isiku ohtlikkuse tuvastamisel õigus tugineda. Arvamuse kohaselt oli puudutatud isiku käitumine psühhoosist mõjutatult agressiivne ja ähvardav. Ta ei tajunud ümbritsevat adekvaatselt ja sattus seetõttu sekeldustesse ja konfliktidesse nii Eestis kui ka mujal välismaal, kuhu ta reisis, et saada jälitamisest rahu. Viimane kord hospitaliseeriti puudutatud isik põhjusel, et ta postitas sotsiaalmeediasse segase sisuga ähvardavaid sõnumeid, milles rääkis iseenda või politsei tapmisest. Puudutatud isik hakkas tema hospitaliseerimisel vastu kiirabile ja politseile, mistõttu kutsuti appi märulipolitsei. Vastuses määruskaebusele avaldas raviasutus, et 19.08.2019 tema suhtes korraldatud konsiiliumil avaldas puudutatud isik, et kardab röövimist ja jäletult kadumist ning ei jaksa sellist elu elada. Kooskõlas
lg-ga 1 kuulas maakohus 05.08.2019 ära ka puudutatud isiku enda ja veendus vahetult tema olukorras. Seega jõudis maakohus õigele järeldusele, et puudutatud isik oli psüühikahäire tõttu ohtlik esmajoones enda julgeolule, elule ja tervisele, kuid võis oma ettearvamatu ja agressiivse käitumisega ohustada ka teisi isikuid. Puudutatud isiku ohtlikkus oli maakohtu tuvastatud asjaolude põhjal lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. 4 Kuigi määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, märgib ringkonnakohus siiski, et seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva.
lg 5 teise lause mõtte kohaselt rakendatakse esialgset õiguskaitset esmalt neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Seega saab kohus esmalt otsustada isiku kinnisesse asutusse paigutamise esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ning edaspidi võib ta teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18; 19.02.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3). Seega on maakohus vastuolus
lg-ga 5 kohaldanud praeguses asjas 05.08.2019 määrusega esialgset õiguskaitset juba algselt pikemaks perioodiks kui neli päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Kõnealune minetus ei anna praegusel juhul siiski alust maakohtu lahendi tühistamiseks, kuna maakohus on määruse tegemisel sisuliselt kontrollinud
lg 5 teises lauses sätestatud esialgse õiguskaitse pikendamise eelduste esinemist: kohus kuulas ära puudutatud isiku isiklikult ja tegi lahendi, tuginedes kahe psühhiaatri arvamusele. Psühhiaatrid olid veendumusel, et puudutatud isik vajas pikemat tahtest olenematut ravi kui neli päeva. Seega olid täidetud
lg 5 teisest lausest tulenevad eeldused selleks, et pikendada esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani. Eeltoodust lähtudes ei ole alust maakohtu määruste tühistamiseks ning puudutatud isiku viibimine kinnises asutuses esialgse õiguskaitse korras on olnud seaduslik.
lg 1 kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle lõpetava määruse, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Määruse põhjendust ei pea isikule endale teatavaks tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju tema tervisele. Puudutatud isiku huvides on talle kohtumääruse põhjendusi mitte avaldada. Eelkõige võib määruse põhjenduste teadasaamine halvendada puudutatud isiku psüühilist seisundit. Neid kaalutlusi arvestades ringkonnakohus käesoleva määruse põhjendusi puudutatud isikule teatavaks ei tee ning toimetab talle kätte üksnes määruse reolutsiooni.
lg 3 alusel jäävad puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud riigi kanda, välja arvatud puudutatud isiku volitatud esindajate kulud, mis jäävad puudutatud isiku enda kanda. Puudutatud isikul mitme esindaja olemasolu ei olnud praeguses menetluses vajalik ja puudutatud isik suudab eeldatavasti volitatud esindajate kulud kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.