alusel; 2) lahendada vastuväide kohtu 12.12.2018 määrusele ning tühistada vastav määrus; 3) teostada järelevalvet pankrotihalduri tegevuse kontrollimiseks; 4) jätta kinnitamata lõpparuanne. 15.12.2018 esitas võlgniku endine juhatuse liige Rain-Mati Pesor kohtule samasisulised taotlused. 2 9. Kohus avaldas 19.12.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded
10. 31.12.2018 esitas võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ vastuväite, mille kohaselt puudub avalduse esitanud isikul esindusõigus, sest osade müük on olnud näilik. Avalduses esitatud väidete kohta on kohus oma lahendi teinud. Kaebus halduri tegevuse peale tuleb otsustamiseks edastada võlausaldajate üldkoosolekule. Haldur on lõpparuande esitamisega täitnud
§-s 162 sätestatud kohustuse. Enne avalduse rahuldamist tuleb kohtul lahendada kõik avaldusele eelnevalt esitatud taotlused. 11. 01.02.2019 esitas võlgniku juhatuse liikmena Tarmo Villman kohtule taotluse teostada järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle osas, milleks on halduri keeldumine võimaldada võlgniku juhatuse liikmel Tarmo Villmanil tutvuda võlgniku pankrotimenetluses koostatud toimikuga ja juhul, kui kohus tuvastab, et pankrotihalduri keeldumine ei olnud seaduslik, teha pankrotihaldurile trahvihoiatus ja trahvida haldurit. Juhul, kui kohus on seisukohal, et pankrotihalduri kohustuste rikkumine on raske, trahvida
12. 07.02.2019 kohtuistungil jättis kohus võlgniku vastuväite 12.12.2018 määrusele rahuldamata. Kohus jäi seisukoha juurde, et Tarmo Villman on kohtu ees tõendanud oma volitusi võlgniku juhatuse liikmena ja tal on õigus
Kohus selgitas, et halduri lõpparuanne tuleb jätta kinnitamata.
3) rahuldada võlgniku esitatud vastuväide; 4) teostada järelevalvet pankrotihalduri muu tegevuse osas pankrotimenetluses, mille tehiolud on välja toodud 09.10.2018, 12.10.2018, 16.10.2018, 19.10.2018, 14.12.2018, 01.02.2019 kohtule esitatud menetlusdokumentides. Juhul, kui kohus tuvastab pankrotihalduri tegevuses kohustuste rikkumise, vabastada Oksana Kutšmei võlgniku pankrotihalduri kohustustest ja määrata tema asemele uus haldur. 16. 18.02.2019 kohtuistungil jäid pankrotihaldur, võlausaldaja ja võlgnik esitatud taotluste ja seisukohtade juurde. Tarmo Villman selgitas, et esitas uue otsuse juhatuse liikme valimise kohta selleks, et pankrotihaldur aktsepteeriks tema esindusõigust. Pankrotihaldur avaldas arvamust, et omand ei saa olla tingimuslik ning selleks, et selgitada välja, kes on võlgniku juhatuse liige tuleb esmalt lahendada võlgniku omandiõiguse ning seejärel esindusõigusliku isiku valimise dokumentide kehtivuse küsimus. Halduri hinnangul on võlgniku jaoks kõige säästvam viis menetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega, võlgniku likvideerimisega ning ülejääva raha väljamaksmine tegelikule kasusaajale. Haldur on oma tegevuses lähtunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustest ja esitanud 3 kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande. Võlausaldaja leidis, et pankrotimenetlust on võimalik lõpetada lõpparuande kinnitamisega, kusjuures kohus võib
Kvaliteetinkasso OÜ esitas menetluskulude nimekirja ja taotles menetluskulude 2128,44 eurot väljamõistmist, jättes menetluskulud osaliselt ja/või solidaarselt Tarmo Villmani ja Rain-Mati Pesori kanda või alternatiivselt võlgniku kanda. Tarmo Villman avaldas kirjalikult esitatud seisukohas, et Kvaliteetinkasso OÜ menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, millest tulenevalt puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Pankrotihaldur esitas 18.02.2019 kohtule täpsustatud andmed võlgniku arvelduskonto jäägi kohta, milline on 18.02.2019 seisuga 37 461,27 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT 17. Maakohus jättis algatamata järelevalvemenetluse pankrotihalduri tegevuse üle. Maakohus jättis rahuldamata pankrotihalduri taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega
Kohus määras pankrotihalduri töötasu suuruseks pankrotimenetluses 13 200 eurot (sh käibemaks). Maakohus määras pankrotihalduri tasu pankrotivara arvelt FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kohus kinnitas pankrotihalduri pankrotivara arvelt kantud kulutused summas 11 475,58 eurot ja halduri poolt tehtud 3701,96 eurot. Kohus mõistis 3701,96 eurot välja pankrotivara arvelt büroole FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kohus jättis rahuldamata Kvaliteetinkasso OÜ vastuväite võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele. Kohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu
159 lg 1 alusel ning jättis Mesor OÜ kui juriidilise isiku lõpetamata. Kohus vabastas pankrotihalduri halduri kohustustest pärast
Kvaliteetinkasso OÜ menetluskulud jättis kohus Kvaliteetinkasso OÜ enda kanda.
Tegemist oli keskmisest keerukama pankrotimenetlusega. Pankroti väljakuulutamise hetkel koosnes pankrotivara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotihaldur on esitanud tagasivõitmise hagi ja kahjuhüvitise hagi endise juhatuse liikme Rain-Mati Pesori vastu ning osalenud lisaks kostjana sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses. Kahes kohtumenetluses esindas pankrotihaldur võlgnikku ise. Esitatud hagid olid perspektiivikad ja võlgniku jaoks edukad. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena õnnestus pankrotimenetluse jooksul rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded ning kõrvaldada maksejõuetuse olukord. Võlgnikule jääb raha alles. Kohus leidis, et pankrotihalduri taotlus tasu määramiseks tuleb rahuldada ja pankrotihalduri tasu suuruseks määrata 11 000 eurot, millele lisandub käibemaks 2200 eurot, kokku 13 200 eurot. Kohus leidis, et halduri tasu ülekandmisel lisanduv prognoositav teenustasu 0,16 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu ning tuleb kinnitada. Pankrotivaras on reserveeritud välja maksmata tasu ja kulutuste katteks 19 004,96 eurot, sh kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulutused 2103 eurot. Pankrotihalduri lõpparuandest nähtub, et võlausaldajate Kvaliteetinkasso OÜ ja Maksu- ja Tolliameti nõuded on täielikult rahuldatud ning pärast pankrotihalduri taotletud ulatuses
Pankrotihaldur ei ole võtnud varalisi kohustusi, mis võiksid tekitada võlgniku maksejõuetuse tulevikus. Seega ei ole Mesor OÜ (pankrotis) enam
20. Mesor OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud ning haldur on kohtule esitanud
lõikes 2 märgitud andmetega aruande, milline on menetluse lõpetamise aluseks nii
lg 3 järgi kui ka
Kuna pankrotihaldur on pankrotimenetluses teinud kõik võimalikud tehingud ja muud toimingud (teostamata on vaid pankrotimenetluse kulude väljamaksed) ning taganud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamise, ei ole kohtul alust
Pankrotimenetluse jätkamise eesmärgiks lõpparuande tagastamisel saaks olla halduri enda kohustamine kohtule
Taoline tegevus ei oleks aga otstarbekas, sest
Halduri lõpparuanne on käsitatav
Halduri lõpparuandele on lisatud lõppbilanss, lõpparuande kinnitamise korral tuleks juriidilisest isikust võlgnik likvideerida ja äriregistrist kustutada ning järelejäänud vara
Nii rikuks aga pankrotimenetluse lõpetamine võlgniku õigusi, mistõttu tuleb eelistada võlgnikku vähem koormavat pankrotimenetluse lõpetamist ja jätta pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega rahuldamata. Pankrotimenetluse lõpetamise korral pankroti aluse äralangemisega jääb järelejäänud vara võlgnikule ja tagab talle võimaluse ettevõtte kaudu majandustegevuse jätkamiseks.
lg 4 eesmärk, et menetluse lõpetamist ei otsustata enne §-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist, on tagada võlgniku maksejõulisuse säilimine pärast väljamakseid, ja kohtu arvates ei takista see pankrotimenetluse lõpetamise otsustamist.
lg 6 p 2 kohaselt ei likvideerita juriidilist isikut vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse §-s 159 sätestatud alusel. Kohus ei lõpetanud juriidilist isikut. 5 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 21. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus jättis algatamata järelevalvemenetluse pankrotihalduri tegevuse üle, lõpetas Mesor OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse aluse äralangemise tõttu
lg 1, ning määras pankrotihalduri töötasu suuruseks 13 200 eurot, kinnitas pankrotihalduri tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 11 475,58 eurot, kinnitas pankrotihalduri tehtud ja vajalikud kulutused summas 3701,96 eurot ja mõistis selle summa välja halduri büroole ning määras vabastada pankrotihaldur kohustustest pärast
Võlgnik palub saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta menetlusosaliste endi kanda. Pankrotihaldur on menetluses rikkunud võlgniku õigusi ja kohus on seda tolereerinud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et juhul kui pankrotimenetluses ei viida läbi järelevalvemenetlust halduri suhtes ega tuvastata halduri rikkumisi, siis ei ole hilisemas kahjunõude menetluses halduri vastu võimalik enam seda teha ning kahjunõude tõendamine on problemaatiline. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu 30.01.2019 otsuses nr 2-17-8492 toodu. Kohus jättis halduri osas järelevalvemenetluse põhjendamatult algatamata ning on sellega rikkunud
Kohus jättis tähelepanuta, et halduri keeldumise põhjuseks võimaldada võlgnikul halduri toimikuga tutvumist, oli väidetav esindusõiguse puudumine, mitte huvide konflikt. Kohus ei ole isegi nõudnud järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel võlgniku pankrotihaldurilt halduri toimiku esitamist, misläbi oleks ka võlgnikul endal olnud võimalik halduri toimikuga tutvuda. Mesor OÜ (pankrotis) leiab, et sellises olukorras ei saanud kohus pankrotimenetlust lõpetada ja jätta halduri suhtes järelevalvemenetlust teostamata pelgalt seetõttu, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetlus tuli küll lõpetada
lg 1 alusel pankroti aluse äralangemise tõttu, kuid kohus pidanuks põhjalikumalt analüüsima halduri suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Samuti oleks kohus pidanud enne pankrotimenetluse lõpetamist
lg 3 järgi kontrollima, kas
Käesoleval juhul on nimetatud väljamaksed pankrotimenetluse lõpetamise määruse tegemise aja seisuga veel tegemata. Võlgniku hinnangul saavad õigusabikulud tsiviilasjas nr 2-14-58976 olla põhjendatud summas 7212,54 eurot, mitte 10 929,52 eurot. Kuna nimetatud kulud on välja makstud võlgniku pankrotivara arvelt, siis vastavalt
Võlgniku pankrotihalduri lõpparuande kohaselt on pankrotivara (sõiduk Renault Master XXXXXXX ) hoiustamise kulud (ajavahemikul 01.02.2015 kuni 31.03.2017) 1494 eurot ja pankrotivara (busside) hoiustamise kulud (ajavahemikul 01.04.2017 kuni 31.05.2017) 541,20 eurot. Nimetatud kulude kandmise kohta puudusid kuludokumendid ning põhjendused. Võlgniku hinnangul on ebaselge, mis oli kohtukulu suuruseks tsiviilasjas nr 2-15-2427, kas 400 eurot või 308 eurot. Pankrotihalduri esitatud lõpparuandest ei nähtu pankrotihalduri töö maht. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT 22. Pankrotihaldur ja võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata. Tarmo Villmani esindusõigus on jätkuvalt ebaselge vaatamata tema nimetamisele juhatuse liikmeks. 6 Maakohus on ammendavalt selgitanud, miks puudub kohtul alus järelevalvemenetluse algatamiseks halduri tegevuse üle. Määruskaebus on oma sisult osaliselt kaebus OÜ Mesor (pankrotis) võlausaldajate 09.08.2018 üldkoosoleku otsuse peale. OÜ Mesor (pankrotis) esitas juba 08.10.2018 Tartu Maakohtule hagi 09.08.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr 2-18-15087 on selle kohta tehtud jõustunud lahend. Kõik määruskaebuses esitatud argumendid seoses võlausaldajate üldkoosolekute väidetava tühisusega tuleb jätta tähelepanuta. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi taotlust võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Ülejäänud osas sisaldab määruskaebus sisuliselt vastuväiteid lõpparuandele, mille esitamiseks puudub võlgnikul seaduslik alus ja mis on lisaks esitatud hilinenult. Seega tuleb vastuväited võlgniku pankrotimenetluse lõpparuandele jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel menetlemata. Pankrotihaldurile ja Kvaliteetinkasso OÜ-le teadaolevalt ei ole võlgnik esitanud võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi kaebust pankrotihalduri tegevuse peale. Määruskaebuse esitaja taotleb ka määruse resolutsiooni p 7 tühistamist. Nimetatud punktiga rahuldati tema enda taotlus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus
Pankrotihaldur ei pea vaidlustama seadusega kooskõlas olevaid võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid. Võlgnikul on õigus sõltumata pankrotihalduri seisukohast vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid, kui tema hinnangul on otsusega rikutud tema õigusi. OÜ Mesor (pankrotis) ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et muul viisil vara müües oleks laekuv summa olnud suurem. Enampakkumise läbiviimine ei ole kohustuslik ja enampakkumine ei taga kõrgeimat müügihinda võrreldes teiste vara müügi viisidega. Pankrotimenetluse käigus on leidnud tõendamist, et võlgniku esindaja Rain-Mati Pesor tegi kõik endast oleneva võlgniku maksejõuetuks muutmiseks. Sama isik heidab nüüd läbi variisiku (Tarmo Villman) pankrotihaldurile ette, et too tõi pankrotivarasse liiga vähe tagasi. Tsiviilasjaga nr 2-14-58976 seotud kulud on arvestatud õigesti. Määruskaebuse esitaja on asunud ekslikule seisukohale, et menetluskulude suurust saab määrata ainult kohtu poolt väljamõistetud menetluskulude järgi. Tavaõiguslikult teevad pankrotihaldurid viimased § 146 alusel tehtavad väljamaksed (osas, mis puudutavad halduri tasu ja kulutusi) pärast lõpparuande kinnitamist kohtu poolt. Tegemist on vaikimisi aktsepteeritava praktikaga. Määruse resolutsiooni p-s 9 ja põhjendustes on selgelt näha, kuidas maakohus selle pankrotiseaduse ebaõnnestunud sõnastusest tuleneva küsimuse on lahendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse põhijäreldused muutmata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsioonist välja punkti 1, millega kohus määras jätta algatamata järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). 7 24. Määruskaebuse esitaja peamine etteheide seisneb selles, et kohus ei algatanud pankrotihalduri suhtes järelevalvemenetlust. Kohtu kohustus teostada halduri tegevuse üle järelevalvet tuleneb seadusest (
Pankrotiseadus ei näe ette eraldi järelevalvemenetlust, vaid kohtulik järelevalve ongi üks osa pankrotimenetlusest. Kohtu poolne järelevalve teostamine ei eelda ka menetlusosalise sellekohast taotlust, pankrotiseadusest ei tulene võlgniku õigust taotleda kohtult järelevalvemenetluse algatamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teostanud järelevalvet halduri üle seaduses ettenähtud raamides. Mh seisneb see selles, et maakohus leidis, et haldur on viinud pankrotimenetluses läbi kõik vajalikud ja võimalikud toimingud, müünud võlgniku vara, esitanud kohtule
Kohtu poolt järelevalve teostamine ei tähenda, et igas pankrotimenetluses tuleks tingimata kasutada kõiki
lg-s 1 sätestatud abinõusid, kuivõrd säte annab kohtule diskretsiooni otsustada järelevalve teostamise vahendite üle. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendamatult märkinud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1, et järelevalvemenetlus pankrotihaldur Oksana Kutšmei tegevuse üle tuleb jätta algatamata. Ringkonnakohus jätab nimetatud punkti kohtumääruse resolutsioonist välja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kohus ei saa tegevuse üle järelevalve teostamise raames lahendada küsimust selles, kas haldur on oma kohustusi rikkunud ja kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt võlgnikule kahju. Määruskaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-17-8492, kuid nimetatud lahend puudutab kohtutäituri vastutust. Erinevalt kohtutäiturist, ei vastuta pankrotihaldur riigivastutuse seaduse alusel, vaid halduri vastutus tuleneb pankrotiseadusest (
). Haldur peab kaitsma pankrotimenetluses mh ka võlgniku huve ning täitma oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega (
Kui haldur rikub võlgniku vara valitsedes oma kohustusi, saab võlgnik
järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Samuti saab võlgnik nõuda
järgi kahju hüvitamist haldurilt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt kahju. 25. Eeltoodust lähtudes ei tulnud maakohtul enne pankrotimenetluse lõpetamise otsustamist teostada täiendavaid järelevalvetoiminguid pankrotihalduri suhtes ning kohus lõpetas õigesti pankrotimenetluse
Vaidluse all ei ole asjaolu, et maakohtu määruse tegemise seisuga ei olnud tehtud
ettenähtud väljamaksed.
lg 3 järgi ei või menetlust lõpetada enne, kui haldur on teinud
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
lg-te 3 ja 4 eesmärk on tagada võlgniku maksejõulisuse säilimine pärast väljamakseid ja see ei takista pankrotimenetluse lõpetamise otsustamist. Maakohus leidis põhjendatult, et praegusel juhul ei ole võlgniku maksejõulisuses kahtlust. Üksnes asjaolu, et maakohus otsustas pankrotimenetluse lõpetamise ja halduri tasu ning kulutuste suurused ühes määruses, ei ole võlgniku huve kahjustav, kuna võlgnikul on õigus kaevata mõlema maakohtu otsustuse peale.
Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevalt pankrotimenetluse lõpetamine
Maakohus tuvastas õigesti, et võlgnik ei ole enam maksejõetu ning määruskaebuse esitaja ei vaidle sellele ka vastu. Võlgnik tugineb ka siin peamiselt järelevalvemenetluse algatamata jätmisele, millises osas ei pea ringkonnakohus kaebust põhjendatuks. 28. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
lg 5 ja § 5 lg 2 alusel ei ole käesolev määrus Riigikohtule edasikaevatav osas, milles vaidlustati maakohtu määruses pankrotihalduri tasu ja kulutuste kindlaksmääramist (vt ka Riigikohtu 26.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 17). 29. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jätta asjas kantud menetluskulud sarnaselt maakohtuga menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebemenetluses kuulusid lahendamisele küsimused halduri tegevuse üle järelevalve teostamisest ja võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisest. Pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele seoses võlgniku maksejõuetuse äralangemisega ning senine võlgnik jätkab tegevust äriühinguna. Seega ei tee kohus lahendit ühegi konkreetse menetlusosalise huvides, avalduste lahendamine ning menetluse lõpetamisega seotud otsustuste tegemine tuleneb seadusest. Ringkonnakohus märgib lisaks, et varasemas menetluses esindas lepinguline esindaja advokaat U. Kukk üksnes võlausaldajat (Kvaliteetinkasso OÜ-d) ning alles määruskaebusele vastates on lepinguline esindaja asunud esindama lisaks ka pankrotihaldurit. Arvestades pankrotimenetluse olemust ja vaidluse sisu ei saa pidada põhjendatuks pankrotihalduri poolt õigusabile kulutuste tegemist olukorras, kus pankrotimenetlus on sisuliselt juba lõpule jõudnud ning võlgniku maksejõuetus ära langenud. Niisuguses olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka võimalust jätta menetluskulusid pankrotipesa kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.