Obsah (7)

§ 121§ 65§ 199§ 113§ 63§ 68§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.september 2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3307 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Koik Kriminaalasi

§ 121

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9, § 113 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 9. augusti 2019 otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja adv. Rünno Roosmaa Prokurör Merry Tiitus Süüdistatav Kaitsja Allan Mirka (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Süüdistatava Allan Mirka kaitsja apellatsioon Pärnu Maakohtu 9.augusti 2019.a otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale vahendusel esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva saab advokaadi jooksul Tallinna alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu 9.augusti 2019.a otsusega tunnistati Allan Mirka süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi (veebruaris 2018 toimepandud episoodis) ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust, suurendades üksikkaristusest raskeimat ning seeläbi liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsuse järgi osaliselt ärakantud (kandmise aja algus 15.10.2018) karistus 9 kuud 24 päeva arvestati karistusest maha ning seeläbi ärakandmata karistuseks on 1 aasta, 2 kuud ja 6 päeva vangistust. Lisaks tunnistati A. Mirka süüdi:

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust (22.05.2018 ca kell 20:00 episood),

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 113

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ning käesolevas asjas liidetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 2 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat, 2 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks arvati 09.08.2019. Allan Mirka mõisteti

§ 121lg 2 p 3 süüdi selles, et tema, olles varasemalt, s.o.

17.09.

1. a toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on Pärnu Maakohus ta 22.05.
2. a otsusega süüdi tunnistanud - ajavahemikul 10.02.
3. a kell 22:00 kuni 11.02.2018 kell 16:26, kuid kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, viibides Pärnu linnas XXX korteris X ühise alkoholi tarvitamise ajal lõi YY parema käe rusikaga kahel korral näkku vasakule poole põse piirkonda, milliste löökide tagajärjel vajus YY küünarnukkide peale põrandale pikali. Nende löökide tagajärjel põhjustas ta YYle valu ning vasakul poole huulel limaskesta ja naha piiril haav pikkusega 1 cm (huult läbiv põrutushaav). 2 - 22.05.
4. a kella 20.00 paiku Pärnu linnas XXX korteris X ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud sõnavahetuse käigus haaras käega CC kõrist ja pigistas seda, põhjustades oma tegevusega CC-le füüsilist valu.

§ 199lg 2 p 9 järgi mõisteti A.

Mirka süüdi selles, et tema , olles isik, keda on 22.05.2018. a Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega

§ 199

lg 2 p 9 nimetatud isik, 09.09.2018.a kella 21.00 ajal võttis Pärnu linnas XXX asuvast V TÜ-le kuuluvast kauplusest Q ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks kommikarpi „Cardinale“ koguväärtusega 6,58 eurot..

§ 113

lg 1- § 25 lg 2 järgi mõisteti Allan Mirka süüdi selles, et tema ajavahemikul 14.10.

1. a kell 23:15 kuni 15.10.
2. a kell 00:40, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, püüdis tappa OO´ i, lüües tahtlikult ühise alkoholi tarvitamise ajal Pärnu linnas XXX korteri X esikus püsti seisvat OO noaga kahel korral vasakule poole keha piirkonda, tekitades OO-le eluohtlikud tervisekahjustused – kaks kõhuõõnde ulatuvat torke-lõikehaava vasakul pool kehatüvel koos peensoole kinnisti ja peensooleseina vigastusega. Seejärel, kui OO oli kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil elutuppa pikali maha kukkunud, lõi püsti seisev A. Mirka külili pikali maas olevat OO jalaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kümnel korral, pea ja näo piirkonda ning vastu näo ette kaitseks tõstetud käsi, tekitades OO’ ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ninaluude murru, nahaalused verevalumid näo piirkonnas silmade ümbruses ja paremal ülajäsemel. Peksmise ajal OO korduvalt palus A. Mirkal peksmine lõpetada, kuid A. Mirka seda ei teinud, vaid jätkas oma tegevust. OO surm jäi saabumata, kuna ta otsustas teeselda, et on teadvusetu. A. Mirka lõpetas OO peksmise, kui oli arvamusel, et kannatanu on teadvusetu. Seejärel läks A. Mirka kannatanu voodisse, kus jäi magama. Kannatanu, aimates, et A. Mirka magab, tõusis püsti ning põgenes korterist.
3. septembri 2019 määrusega määras Pärnu Maakohus Allan Mirka vahistamise nn edasilükkava tingimusega selleks, et kohtuotsuse vaidlustamise korral (mitte jõustumisel enne 15.10.2019) ei toimuks A. Mirka vabanemine ja kohtuotsusega määratud karistusaja alguse katkemine e kohaldas käesolevas asjas A. Mirka suhtes tõkendiks vahistamine, s.o alates vahetult hetkest, mil lõpeb praegu A. Mirka poolt vanglas kantav vangistust (kriminaalasjas nr 1-18-36210). Kohtuotsuse vaidlustamise korral (mitte jõustumisel enne 15.10.2019), on võimalik, et tõkendit kohaldamata A.Mirka vabaneks ja kohtuotsusega määratud karistusaja algus katkeks. Maakohtu otsusele apellatsiooni esitamise viimane päev on 10.09.2019 ja vahistamise määrusele määruskaebuse esitamise viimane päev 20.09.
4. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatava kaitsja adv. Rünno Roosmaa taotleb kohtuotsuse tühistamist karistuse kandmise aja osas. Kaitsja leiab, et kohus pidanuks karistuse kandmise alguseks lugema 15.10.2018.a, kuna A. Mirka on alates 15.10.2018.a. viibinud Tallinna ja Tartu Vanglates tänaseni. Kaitsja arvates rakendub

§ 68lg 1 , ehk selgelt vahistuses viibitud aeg on osa karistusest.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Esitatud taotlus ei oma seaduslikku alust ega ole kooskõlas ka Riigikohtu seisukohtadega ja valitseva kohtupraktikaga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algus. Kohtule jääb arusaamatuks see, kuidas kaitsja põhjendab oma taotlust – asjaoluga, et süüdistatav on vanglas alates 15.10.2018 tuleb lugeda tõendatuks selliselt, millisele olukorrale rakendub

§ 68lg 1 reziim, ehk selgelt vahistuses viibitud aeg on osa karistusest.

Kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist arusaamatu tekstiga ja seisukohaga, justkui aeg 15.10.2018 kuni 9.augustini 2019 ei ole nö karistuse sisse arvestatud. On tõsi, et A. Mirka viibib kinnipidamisasutuses alates 15.10.2018, mis on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse alguse päev. Pärast kahe kohtuotsuse põhjal liitkaristuse moodustamist

§ 65lg 2 alusel, määratakse kindlaks selle karistuse alguse kuupäev.

Kohtukolleegium rõhutab, et liitkaristuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi saab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguse päev olla liitkaristuse alguse ajaks vaid siis, kui tegemist on hiljem tuvastatud kogumiga (

§ 65

lg 1 ) ja see kuupäev olnuks karistuse kandmise aja alguseks ka sel juhul, kui isik oleks tunnistatud süüdi ühes menetluses sama kohtuotsusega ja liitkaristuse mõistmine oleks toimunud

§ 64alusel.

Sel viisil taastatakse olukord, kui süüdlase hiljem tuvastatud kogumit moodustavad kuriteod oleks menetletud koos ja lehdatud ühe kohtuotsusega. 4

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse alguseks ei saa olla eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse aja algus, sest kui

§ 65

lg 1 puhul on mõlemaks liidetavaks mõistetud karistused kuritegude eest, mis on kõik toime pandud enne eelmist kohtuotsust e loogiliselt saab rääkida esimese kohtuotsuse tegemise seisuga olukorra taastamisest, siis

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse moodustamisel on üheks liidetavaks nende kuritegude eest mõistetud karistus, mis on toime pandud pärast eelmist kohtuotsust ja juba seetõttu ei saa kõne alla tulla olukorra taastamisest eelmise kohtuotsuse seisuga. Tegemist on täiesti uue nö olukorraga ja uus on ka liitkaristuse alguse kuupäev. Mitte vähem oluline ei ole ka see, et teiseks liidetavaks

§ 65

lg 2 liitkaristuse mõistmisel on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa e mitte mõistetud karistus, vaid just selle ära kandmata osa, mis saadakse selliselt, et kogu mõistetud karistusest arvutatakse maha juba kantud karistus. Mis kuupäeva seisuga see välja arvutatakse, see on ka liitkaristuse alguse kuupäev. Kui uues kriminaalasjas on isik vahistatud, siis arvutatakse see välja vahistamise alguse kuupäeva seisuga, sest siis algab liitkaristus

§ 68alusel sellest kuupäevast.

Sellisel juhul, kui isik on vahistatud uues kriminaalasjas e kui ta on vabadusest võetud vahi alla ja tal on millalgi varem osa eelmisest karistusest kantud – eelvangistuses viibides või shokivangistus jne, algab liitkaristuse kulgemine tõkendi – vahistamine – kohaldamisest. Teine on aga olukord sel juhul, kui isik paneb kuriteo toime näiteks vanglas karistust kandes või on ta uued kuriteod pannud toime pärast eelmist kohtuotsust vabaduses viibides (tingimisi määratud katseaeg, üldkasulik töö jne), kuid ei täida eelmise kohtuotsusega määratud tingimusi ja karistus pööratakse täitmisele ning uue kriminaalasja menetlemise ajal e ka kohtuotsuse tegemise ajal kannab ta mingist x kuupäevast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust. Sellisel juhul on liitkaristuse alguseks selle kohtuotsuse tegemise kuupäev, millega liitkaristus mõisteti e alates eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest (antud juhul 15.oktoobrist 2018 kuni 8. augustini 2019) kannab ta eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistust. Siin tulebki rõhutada seda, et

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning, kui A.Mirka liitkaristuse aja alguseks lugeda 15.10.2018, oleks tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, sest olukorras, kus isik on osa eelmisest karistusest ära kandnud, tuleb välja arvutada selle karistuse ära kandmata osa (kogu mõistetud karistusest arvatakse maha ära kantud karistus) ja

§ 65lg 2 alusel liita eelmise karistuse ära kandmata osa.

Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti A. Mirka süüdi ühes kuriteoepisoodis, mis oli toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Maakohus liitis eelmise kohtuotsusega mõistetud 1-aastase vangistuse ja vaidlustatud kohtuotsusega selle kuriteoepisoodi eest, mis oli enne eelmist kohtuotsust mõistetud karistuse, mis pärast lühimenetluse sätete kohaldamist oli 1 aasta ja 4 kuud ning raskema karistuse osalise suurendamise teel mõistis liitkaristuseks 2 aastat. Eelneva selgituseks peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada sedagi, et olenemata, et esimene liidetav 2 aastat moodustus alles vaidlustatud kohtuotsusega, loetakse

§ 65

lg 2 alusel karistuste liitmisel just see karistus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuseks ja kui isik on osa sellest ära kandnud, siis tuvastatakse selle uue

§ 65lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa.

See seisukoht tuleneb Riigikohtu otsusest 3-1-1-112-04. 5 Kui vaidlustatud kohtuotsusega ei oleks tuvastatud rohkem kuritegusid, oleks tulnud A. Mirkal ära kanda 2 aastat ja kuna ta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandis reaalselt vanglas alates 15.10.2018, oleks see olnud ka karistuse kandmise aja alguseks. Samamoodi olnuks see kuupäev karistuse kandmise aja alguseks, kui kõik vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleks toime pandud enne eelmist kohtuotsust.

§ 65

lg 2 järgi ei ole võimalik liitkaristust mõista karistuste katmise ega osalise suurendamise teel, vaid seadus nõuab, et eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa liidetakse täielikult uue kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kokku on eelmise ja uue kohtuotsusega mõistetud karistuste summa 6 aastat – 2 aastat ja 4 aastat. Kohtuotsuse kohaselt kandis A.Mirka osa sellest 6 aastast e 9 kuud ja 24 päeva alates 15.10.2018 aastast kuni 8.augustini 2019 ja ülejäänud osa e 5 aastat 2 kuud ja 6 päeva jääb kanda alates 9.augustist 2019. Siinjuures ei saa jätta rõhutamata seda, et kui tõesti oleks võimalik lugeda vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse alguseks 15.10.2018, siis olnuks see 6 aastat vangistust, sest selle kuupäeva seisuga ei oleks A. Mirkal eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest päevagi kantud. Kui võtta appi aritmeetika, siis saab ka selgeks, et mõlemal juhul oleks karistuse kandmise lõppkuupäev üks ja sama. Seega ei ole õige apellatsioonis öeldu, et ajavahemikku alates 15.10.2018 kuni 8.08.2019 ei ole arvestatud karistuse mõistmisel. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada ka Riigikohtu seisukohale, mis on välja öeldud Riigikohtu määruses 3-1-1-104-15 p 10 ja mis kattub käesolevas määruses öelduga. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6