← Eesti

3-19-124/14

Obsah (5)§ 61§ 46§ 251§ 256§ 253

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-124 Otsuse kuupäev 6. september 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Pille Varsamaa kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.

) § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda mh kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

§ 61

lg 1 alusel võib kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis võib olla maksukohuslase maksustamise seisukohast oluline (vt RKHKo 3-3-1-24-11, p-d 13–15). Kolmandalt isikult küsitud teave ei pea maksukohuslaselt varem küsituga konkreetsete küsimuste tasandil kokku langema, kuid peab käima samade tehingute kohta (vt RKHKo 3-3-1-98-10, p 19).

  1. Vastustaja nõudis kaebajalt teavet OÜ Tolentino maksumenetluse läbiviimise jaoks. Vastustaja 21.01.
  2. a korraldusega on tõendatud, et vastustaja algatas OÜ Tolentino (perioodi jaanuar 2017–mai 2018) maksumenetluse isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolliks. Kaebaja ei eita kaebuses OÜ-lt Tolentino töötasu saamist ja osaühingus töötamist.
  3. Kaebaja on vaidlustatud korraldusega kaasatud maksumenetlusse, kuna korralduse kohaselt võib maksumenetlust lõpetav haldusakt puudutada kaebaja õigusi ja kohustusi, sest mõjutatud võivad saada kaebaja sotsiaalsed hüved (hüvitised, tervisekindlustus, pension jmt).
  4. MTA nõuab kaebajalt teavet seoses Tolentino OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolliga.

§ 61

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõige 2 seab kolmandalt isikult teabe nõudmise tingimuseks eelneva pöördumise maksukohustuslase poole ning lõige 3 kohustab maksuhaldurit korraldusse märkima kolmanda isiku poole pöördumise põhjust. Teabe seost läbiviidava maksumenetlusega on kohtupraktikas peetud sobivaks kriteeriumiks kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks (vrdl RKHKo 3-3-1-98-10, p 19). 10. Halduskohtu hinnangul on vastustaja eelpool osundatud asjaoludel ja tõenditega tõendatult nimetatud tingimused ja kohustuse käesoleval juhul täitnud. 11.

§ 61

lg 3 kohustab maksuhaldurit andma kolmandatelt isikutelt teabe nõudmiseks haldusakti.

§ 46

lg 2 järgi peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema põhjendatud. Haldusakti põhjendamine on oluline, tagamaks selle õiguspärasuse kontrollimise võimaluse.

  1. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud ja seetõttu kohtu kõrval ka kaebaja kui maksumenetluse kolmanda isiku poolt kontrollitav (vrdl Tln RngKo 3-14-51183, p 11). 2
  2. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja ei vaidlusta kaebuses vastustaja poolt OÜ Tolentino maksumenetluses tuvastatud faktilist asjaolu, et osaühing on töölepingu alusel kaebaja osaühingus töötamise registreerinud töötamise registris.
  3. Tulenevalt

§ 251

lg-st 1 on töötamise register maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

  1. Seega saavad registrisse kantud andmed või nende puudumine riivata isiku (kaebaja) õigusi eelkõige juhul, kui haldusorgan registriandmetele tuginedes teeb toiminguid või annab haldusakte, millel on mõju kaebaja õigustele või seadusega kaitstud huvidele. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud võimalust kaebaja sotsiaalsete hüvede riivele.
  2. Kohus on seisukohal, et lähtudes töötamise registri pidamise eesmärgist on maksuhaldurile mh antud volitus tuvastada, kas töötamine tegelikkuses toimus ning õigus nõuda töötamise registris kande teinud isikult (OÜ-lt Tolentino) täiendavaid andmeid, kui tekib kahtlus kande õigsuses (

§ 251

). Vastustaja on selgitanud, et kohustatud isik ei ole maksuhaldurile andmeid andnud. 17. Vaidlustatud korraldusega kaebaja osaühingu maksumenetlusse kaasamisest järeldub kohtu arusaamisel, et vastustajal on vastav kahtlus kaebaja tegelikus töötamises või kaebajale makstud töötasult osaühingu poolt maksude nõuetekohases tasumises tekkinud.

§ 256

lg 1 ja § 25 3 lg 1 koosmõjust tuleneb kohtu hinnangul maksuhaldurile õigus kustutada töötamise registrisse tehtud kanne, kui ta

§ 253lg-s 1 sätestatud otsusega tuvastab, et isik tegelikult ei töötanud.

Kande kustutamine puudutab kande tegija kõrval ka töötaja õigusi. Seega on kaebaja OÜ Tolentino maksumenetlusse kaasamine ja kaebajalt tema töötamise ja töötasu saamise kohta teabe ja dokumentide nõudmine eesmärgipärane ja toimunud eelkõige kaebaja huvides, kuna kaebaja kohta töötajate registrisse osaühingu poolt tehtud kande alusetu tühistamine, oleks kaebajale vaieldamatult koormavam, kui vaidlustatud korralduse täitmine. Vaidlust ei ole selles, et tuvastatud asjaolud kinnitavad vastustaja õigust eeldada kaebaja ja OÜ Tolentino vahel töölepingul põhinevat suhet, mis andis vastustajale õiguse vaidlustatud korralduse andmiseks, kuna korralduse andmist välistavaid asjaolusid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.

  1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt peab haldusakt vastama selle andmise ajal kehtinud õigusele ja olema sellega kooskõlas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seetõttu ei muuda vaidlustatud korraldust tagantjärgi õigusvastaseks praeguseks kaebaja väitel Tolentino OÜ-le tehtud maksuotsus. Sama õiguslik alus ei muuda tühistamiskaebust ainetuks maksuotsuse tegemise tõttu. Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel ei ole vastustaja edaspidine vajadus kaebajalt teabe nõudmiseks kohtule äratuntav.
  2. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata, sest korraldus ei riku kaebaja õigusi.
  3. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.