Obsah (6)

§ 109§ 107§ 88§ 95§ 97§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2019, Tal

) § 107 lg 2 alusel alates 23.07.2018 ja kostjalt hageja kasuks hüvitise brutosummas 2205 euro väljamõistmiseks

§ 109lg 1 alusel.

TVK rahuldas 04.10.2018 hageja avalduse kostja vastu täies ulatuses, tuvastades poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetades poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu 23.07.2018

§ 107

lg 2 alusel ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja

§ 109lg 1 alusel hüvitise brutosummas 2205 eurot.

Kostja vaidlustas TVK otsuse maakohtus ning märkis, et ei nõustu nimetatud otsusega ja palus vaadata avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. 14.11.2018 määrusega võttis Harju Maakohus hageja poolt TVK-le esitatud avalduse hagina menetlusse.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.02.2017 töölepingu nr 1/2017, mille alusel asus hageja alates 01.03.2017 tööle kokk-perenaise ametikohale. Töötaja tööaeg kooskõlas töölepingu p-ga 6.1 oli 40 tundi nädalas, summeeritud tööaja arvestuse alusel, arvestusperioodi pikkus 4 kuud. Tööpäeva algust ja lõppu ei ole töölepingus sätestatud, tööaeg kujunes praktikas kokkuleppel (siis kui hommikusööke ei olnud, algas tööpäev reeglina kell 08:30). Töötaja töötasu kooskõlas töölepingu p-ga 4.1 oli 735 eurot (bruto).
2. 23.07.2018, olles haige (ägenes krooniline haigus), tuli hageja kell 8:30 (täpselt tavapärase tööpäeva alguseks) tööle, et teavitada tööandjat, et tõenäoliselt on ta sunnitud võtma töövõimetuslehe, samas aga on ta valmis sellel päeval vajadusel mingi aeg ka tööd tegema, kuni tööandja leiab asenduse. Jõudnud tööle avastas töötaja üllatusega, et köögis töötab tema töökohal QQ, kes hakkas süüdistama hagejat varguses, puudujäägis jms. Hageja vastas, et ta tuli tööle selleks, et teavitada töövõimetuslehest ja vajadusel lubas aidata köögis. QQ ei lubanud hagejat tööle. Hageja läks arsti juurde, kus avati töövõimetusleht.
3. 23.07.2018 kell 16:44 sai hageja e-kirja kostja raamatupidajalt töölepingu lõpetamise kohta. Tööleping lõpetati tagantjärgi, s.o 20.07.
4. Töölepingu väidetava ülesütlemise põhjuseks oli toodud

§ 88

lg 1 p 3.

§ 88

lg 1 p 3 lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda juhul, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandja ei ole toonud ühtegi põhjendust, milles seisnevad hageja rikkumised, ta ei ole seda teinud ei 23.07.2018 ega ka varem. Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud. Lisaks sisaldab teade töölepingu lõpetamisest vastuolulist informatsiooni - ühelt poolt tööandja viitab töölepingu erakorralisele ülesütlemisele ja teiselt poolt kirjutab, et tööleping on lõpetatud korraliselt. Faktiliselt lõpetati tööleping 23.07.2018, mil saadeti e-kirja kaudu teade töölepingu lõpetamisest, mitte aga 20.07.

1. 2
2. Vastuseks kostja vastuväidetele toob hageja esile, et hageja ei ole kunagi vaielnud vastu, et töögraafikus toodud tööaeg ning hageja tegelik tööaja algus ja lõpp olid kokkulepitust erinevad. Hageja töölepingus ei ole määratud tööaja algust ega lõppu. Tööandjale oli oluline töö tulemus, mitte asjaolu, et hageja viibiks tegevusetult tööruumides. Seetõttu kujuneski üsna pea pärast töösuhte algust välja tava, et hageja alustas tööpäeva kell 8.30 siis, kui ei olnud hommikusööke. Asjaolu, et kostja juhatuse liikmete osas toimusid
3. a. suvel muudatused ei tähenda, et hageja tööandja oleks muutunud. Hageja töösuhe selle algusest kuni töösuhte lõppemiseni toimus sama tööandja juures.
4. Tõele ei vasta kostja väide, et 17.07.2018 toimunud koosolekul räägiti konkreetselt tööaja algusest ja lõpust ning selle muutustest. Nimetatud koosolek oli üldist laadi informatsioonivahetust, mille sisuks oli anda ülevaade selle kohta, et pärast kostja omanikeringis muudatusi võivad muutuda senised praktikad ja tööjaotus. Koosolekule järgnevatel päevadel, st 18.-
5. juulil, tuli hageja tööle tavapärasel ajal, st kell 8.
6. Nimetatut nägi ka uus juhatuse liige QQ, kes kõik nimetatud päevad viibis köögis ja jälgis hagejat, kuid mitte ühtegi märkust või etteheidet ei teinud. Väär on kostja väide, et nii 17.07 kui ka järgnevatel hommikutel tegi kostja märkusi tööaja alguse osas ning hoiatas tagajärgede eest. Seda asjaolu tõendab ka see, et kostja seaduslik esindaja väitis TVK-s toimunud istungil, et hoopis 18.07 või 19.07 helistas ta hagejale ja ütles telefoni teel, et hageja peab tööle tulema õigeaegselt. Kostja on jätnud tõendamata, et ta hagejale nimetatud päevadel helistas.
7. Tõendamaks, et hageja tõesti oli haiguselehel, esitas hageja haiguselehe (tl 71) ja väljavõtte oma haigusloost, mis tõendab, et tal on õlavarre pöörajalihase kõõlusekätise sündroom (tl 72). Lisaks, kuna kostja lõpetas töölepingu juba 20.07.2018, siis asjaolud, mis toimusid 23.07.2018 ei oma enam mingit tähendust.
8. Kostja ei toonud ülesütlemiseavalduses välja ühtegi sellist asjaolu, mille alusel saaks või võiks töötaja eeldada, et hoiatus ei peaks eelnema. Kostja ei ole töösuhte lõpetamisel põhjendanud, milles seisnes hageja rikkumine mida, hageja ei saaks oma käitumisega ise kõrvaldada ning mille tõttu kostja otsustas töölepingu lõpetada ilma hoiatust tegemata. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma etteteatamise ajata on erakordne ning ebaproportsionaalne meede, mille rakendamiseks peavad olema väga kaalukad ja olulised põhjused. Käesolevas vaidluses selliseid põhjuseid ei esine. Kostja vastuväited hagile
9. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10. Töölepingu kohaselt määratakse tööpäeva algus ja lõpp ning vaheajad töögraafiku ja töösisekorraeeskirjadega. Töö alguse aeg oli kehtestatud töögraafikuga ning hagejale teada. Heas usus käituv töötaja oleks lähtunud tööandja poolt kehtestatud suulisest ja töögraafikus määratud tööaja alguse kellaajast. Ametijuhendi punkti 5 alapunkti 16 kohaselt on hageja kohustatud saabuma õigeaegselt tööle ning pidama kinni töögraafikust.
11. Pärast omanike vahetust toimus 17.07.2018 koosolek, kus muuhulgas räägiti tööajast, töökorraldusest jms. Mainitud koosolekul tõi kostja selgelt välja, et tööpäeva algus on kell 7:
12. Tõenäoliselt on hageja jätnud uued reeglid tähelepanuta. Kostja on hagejale suuliselt järgnevatel päevadel taaskord maininud tööaja algust, kuid ka need teated jättis hageja tähelepanuta. Ka hoiatas kostja hagejat võimalike tagajärgede eest ja sellest, et see võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise.
13. Hageja ei ole tõendanud enda haigestumist 23.07.
14. 23.07.2018 saabus hageja kostja juurde juba valmiskirjutatud lahkumisavaldusega. Kogu vestluse käigus käitus hageja kostja suhtes agressiivselt ja solvavalt.
15. 23.07.2018 pidi hageja asuma tööle vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, kuid 3 hageja lahkus töökohalt kostjat hoiatamata, jättes kostja keerulisse olukorda, mil söökla köök jäi ilma kokata. Selline omavoliline töölt lahkumine ei ole seadusest tulenevalt lubatud. Seega on töötaja korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise.
16. Seadus ei näe ette hoiatuse vormi. Hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on hõlmatud ka VÕS § 116 lg 2 p-des 2 kuni 4 nimetatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).
17. Kostja põhjendas töölepingu erakorralist ülesütlemist

§ 88lg 1 p 3 alusel hagejale esitatud hoiatustega ja töölt omavolilise lahkumisega.

Kostja ei pidanud teatama hagejale ette töölepingu erakorralisest ülesütlemisest.

1. Hageja on enda tegevusega tekitanud kostjale varalist kahju, mis seisnes toiduainete vääras käitlemises. Ametijuhendi punkti 4 alapunkti 1 kohaselt on hageja vastutav kogu köögi töö koordineerimise ja kontrolli eest; punkti 4 alapunkti 7 kohaselt on hageja vastutav köögi (sh nõudepesu), ladude ja toidu väljastuse töötsooni puhastuste korraldamise eest vastavalt vajadusele iga vahetuse lõpus ja kontrolli eest selle üle igal hommikul; punkti 4 alapunkti 12 kohaselt on hageja vastutav materiaalsete väärtuste säilitamise eest. Paraku jättis hageja 20.07.2018 tööpäeva lõpus erinevad toiduained külmikusse panemata, mille tõttu need riknesid ning need tuli välja visata. Esimese astme kohtu otsus
2. Harju Maakohtu 26.04.2019 otsusega hagi rahuldati; tuvastati poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud töölepingu tööandja poolt

§ 88

lg 1 p 3 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetati poolte vahel 27.02.2017 sõlmitud tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 23.07.2018; mõisteti kostjalt hageja kasuks

§ 109lg 1 alusel välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2205 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 928,80 eurot. 18. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 1) hageja töötas 27.02.2017 sõlmitud töölepingu alusel OÜ-s Y kokk-perenaise ametikohal alates 01.03.2017 töötasuga 735 eurot (bruto); 2) 23.07.2018 kell 16.44 saadeti hagejale e-kirja teel töölepingu lõpetamise teade; 3) tööleping hagejaga lõpetati alates 20.07.2018 erakorralise ülesütlemisega

§ 88lg 1 p 3 alusel.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ütles töölepingu üles õiguspäraselt, kas tööandja on töötajapoolsetele kohustuste rikkumistele tähelepanu juhtinud ning kas tööandja on töötajat hoiatanud töölepingu ülesütlemisest.
2. Täidetud on formaalsed eeldused, sh

§ 95lg-te 1 ja 2 tingimused, töölepingu ülesütlemiseks kostja poolt.

Kostja poolt 23.07.2018 saadetud e-kirja ja sellele lisatud töölepingu ülesütlemise teatega on tõendatud kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemine (tl 17-18). Nimetatud teates puudub ülesütlemise põhjendus, mis aga ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. 21. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-187-15 p 13 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb

§ 88lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Eelnevat hoiatamist ei ole

§ 88

lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegium märgib lisaks, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2). 4

1. Hageja on omaks võtnud, et ta tuli koosoleku järgsetel päevadel (18.-
2. ja
3. juulil 2018) tööle kell 8.
4. Kostja poolt esile toodust ja sellest, et töökoosolekul räägiti muuhulgas tööajast, et tööpäeva algus on kell 7:30, saab järeldada, et enne juhtide vahetust oli poolte vahel tööaja alguse aja osas teistsugune praktika. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et ta on koosoleku järgsetel päevadel juhtinud hageja tähelepanu tööaja algusajale ja ka hoiatanud hagejat tagajärgede, s.o lepingu lõpetamise eest. Tõendamata on kostja väide, et töötaja rikkus toiduainete käitlemise nõudeid, mille tagajärjel need riknesid ja kostja kandis seetõttu kahju. Kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu 20.07.2018, siis ei puutu asjasse hagejale 23.07.2018 etteheidetavad teod, milleks on tööle hilinemine, omavoliline töölt lahkumine, ebaviisakas käitumine ja töövõimetuslehe mitteesitamine. Tööle hilinemine 18.-ndal, 19.-ndal ja 20.-ndal juulil
5. a. ei ole sedavõrd oluline rikkumine, et kostja ei saaks anda töötajale võimalust oma käitumist parandada ning et kostja vabaneks hoiatamiskohustusest. Kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on

§ 88

lg 1 p 3 alusel tühine, kuna kostja ei ole teinud enne lepingu erakorralist ülesütlemist hagejale hoiatust. 23. Hageja on esitanud taotluse lõpetada tööleping

§ 107lg 2 alusel ajast, mil see oleks pidanud lõppema ülesütlemise kehtivuse korral.

Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada

§ 97

lg 2 p 2 alusel vähemalt 30 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures üle 1 aasta. Kostja poolt hagejale 23.07.2018 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt lõppes tööleping 20.07.2018. Seega ütles kostja töölepingu hagejaga üles tagasiulatuvalt. Riigikohus on selgitanud, et töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, mistõttu tagasiulatuv ülesütlemine on

§ 104lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-11, p 17).

Seega on kostjapoolne töölepingu ülesütlemine tühine ka tagasiulatava ülesütlemise tõttu. Tööleping tuleb lugeda lõpetatuks

§ 107lg 2 alusel alates 23.07.2018.

24. Töölepingu lõpetamisel

§ 107

lg-s 2 nimetatud juhul maksab tööandja töötajale hüvitist

§ 109

lg-s 1 sätestatud määras.

§ 109

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

§ 107

lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus, arvestades töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ja töösuhte kestust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud hüvitise suurusega, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele. 25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi täies ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis lõpetab kohus hageja töölepingu

§ 107

lg 2 alusel alates 23.07.2018 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitise kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas, s.o summas 2205 eurot.

1. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja esitas kohtule taotluse välja mõista tsiviilasjale eelnenud kohtueelse ja kohtuliku menetluse kulud summas 928,80 eurot, mis on kohtu arvates esitatud mõistlikus ulatuses ja vastab asja mahule ja keerukusele. Kostja ei ole menetluskulu taotlusele vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebus
2. Kostja palub 27.05.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka tõendid: 23.07.2018 käskkiri nr-3/07 ja 23.07.2018 akt töötaja poolt tekitatud kahjumi kohta.
3. Maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust (

§ 88

lg 1 p-i 7;

§ 88

lg-t 3;

§-i 95;

§ 97lg-t 3) ja rikkunud menetlusõigust (Ts

MS § 232 lg-t 1). Maakohus ei ole hinnanud kostja poolt esitatud tõendeid piisavalt, s.o osas, mis puudutasid hageja 5 tööle ilmumise kellaaega, ülesütlemise avalduse kuupäeva ning hageja poolt tekitatud kahju kostjale. Hageja poolt maakohtus välja toodud väited on paljasõnalised ning tõendamata.

1. Kostja ülesütlemiseavaldus vastas seadusega ettenähtud vorminõuetele. Töölepingu lõpetamise teatest on arusaadav kostja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning selliselt sai töölepingu lõpetamise teatest aru ka hageja. Kostja ülesütlemisavalduses on tõesti märgitud kuupäevaks 20.07.2018, kuid tegemist on ekslikult märgitud kuupäevaga. TVK-le kostja poolt esitatud täiendavad tõendid kinnitavad, et lepingu ülesütlemise kuupäev on 23.07.2018 (tl 33). Maakohus jättis hindamata TVK menetluse ajal esitatud käskkirja.
2. Maakohus leidis, et esitatud asjaoludest saab järeldada, et enne juhtide vahetust oli poolte vahel tööaja alguse aja osas teistsugune praktika. Siinkohal jääb arusaamatuks kohtu oletatav tööle ilmumise praktika, mis on hagejapoolne paljasõnaline väide.
3. Esmalt lasub hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Hagejal on kohustus esile tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid. Hageja on jätnud tõendamata praktikas töösuhte alguse ja lõpu kujunemise, enda õlavarre pöörajalihase kõõlusekätise sündroomist teatamise uuele juhatusele ning tööle tagasi pöördumise pärast arstil käiku.
4. Kostja esitas kohtule videosalvestise, millega tõendab hageja viibimist töö juures 23.07.2018 hommikul, mil hageja käitumine tööandjaga oli agressiivne ja ründav. Seega on kostja tõendanud hageja omavolilise lahkumise töölt. Maakohus on jätnud esitatud tõendi tähelepanuta.
5. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud toiduainete käitlemise nõudeid, mille tagajärjel toiduained riknesid ja kostja kandis seetõttu kahju. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 kohaselt, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Kostja on esitanud töövaidluskomisjoni 23.07.2018 koostatud akti (tl 32,65), millega tõendas töötajapoolset kahju tekitamist tööandjale, mille tagajärjel toiduained riknesid. Kostja eeldas, et töövaidluskomisjoni esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks, kuid seletamatul põhjusel oli kohus seisukohal, et kostja ei ole seda kuidagi tõendanud. Vastustaja seisukoht
6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on

§ 88

lg 1 p 3 alusel tühine, kuna kostja ei ole teinud enne lepingu erakorralist 6 ülesütlemist hagejale hoiatust. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb

§ 88lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Eelnev hoiatamine ei ole

§ 88

lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (vt Riigikohus otsus nr 3-2-1-187-15 p 13). Hagejapoolne võimalik tööle hilinemine ei ole ringkonnakohtu hinnangul nii raske töölepingu rikkumine, mille puhul tööandja vabaneks eelneva hoiatamise kohustusest. Seda, et hagejat oleks eelnevalt hilinemise tõttu hoiatatud, kostja tõendanud ei ole.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud toiduainete käitlemise nõudeid, mille tagajärjel toiduained riknesid ja kostja kandis seetõttu kahju. Tööandja poolt 23.07.2018 ühepoolselt koostatud akt seda ei tõenda. Sellist akti pole ka töötajale esitatud ega teda sellest teavitatud ega töötajalt selgitust küsitud enne töövaidluskomisjoni istungit. Kostja on tõendina esitanud fotod toidust. Fotodelt ei nähtu, millal on toidud valmistatud ega seda, millal on kohustus neid toite serveerida. Ainuüksi nende fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada töötaja poolset töölepingu rikkumist.
2. Põhjendamatud on kostja etteheited nagu ei oleks maakohus võtnud toimikusse töövaidluskomisjonis töövaidlusasja lahendamise materjali. Maakohus on nõudnud 17.11.2018 kirjaga toimiku töövaidluskomisjonilt välja (tl 9) ja vastav toimik on saadetud kohtule 08.11.2018 (tl 11). Kogu töövaidluskomisjoni materjal on lisatud toimikusse (tl 12-46).
3. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et ülesütlemisavalduses on ekslikult märgitud töölepingu lõpetamise kuupäevaks 20.07.2018 ja tegelikult lõpetati hagejaga tööleping 23.07.
4. Hagejale saadeti 23.07.2018 e-posti teel üksnes töölepingu lõpetamise teade, milles teatatakse hagejaga töölepingu lõpetamisest 20.07.
5. Töövaidluskomisjonile esitas kostja ka käskkirja, mille koostamise kuupäevaks on märgitud 23.07.2018, kuid sellest ei nähtu, et oleks muudetud või parandatud varasemalt töötajale teatavaks tehtud töölepingu lõpetamise aega.
6. Kostja on ka töötamise registrisse töösuhte lõppemise kuupäevaks märkinud 20.07.2018, mitte 23.07.
7. Samuti kinnitas kostja tunnistaja WW töövaidluskomisjoni istungil, et hageja viimane tööpäev oli 20.07.2018 (tl 41).
8. Asjaolud, mille tõendamata jätmist kostja hagejale ette heidab, ei oma asjas tähtsust. Kostja pidi tõendama, et tal oli olemas piisav alus hagejaga töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks 20.07.
9. Kostja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
11. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
12. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 356,40 euro hüvitamist 3,3 t õigusabi eest tasumääraga 108 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik 7 tasumäär. Hageja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Seega tuleb hageja taotlus rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 356,40 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8