Obsah (9)

§ 436§ 654§ 232§ 402§ 652§ 401§ 230§ 221§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-16-193

§ 436lg-st 1, § 438 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevatele nõuetele.

Kostja esitas maakohtule tõendina e-kirjad, kus hageja räägib oma võlgnevusest, samuti audiosalvestised. Maakohus ei ole neid lahendis analüüsinud ega nende osas seisukohta võtnud. Samuti on maakohus jätnud ühegi põhjenduseta mitmed tõendid tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. Otsuses puuduvad viited võlaõigusseaduse sätetele, mis reguleerivad kolmandate isikute poolt kohustuste täitmist ning sellega seonduvalt võlausaldaja ehk kostja õigusi. Tõendamaks, et hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud, on hageja esitanud maksekorraldused ja Arkoma Management LTD sisesuhte dokumendid. Nimetatud tõendid ei vasta dokumentaalse tõendi tingimusele. Maksekorralduste puhul ei ole võimalik veenduda nende autentsuses. Arkoma Management LTD poolt hagejale väljastatud laenudokumendid on sisesuhte küsimus, mis ei puuduta kostjat ega saa kinnitada, et Arkoma Management LTD täitis kolmanda isiku kohustusi. Kostja esitas kohtule viis maksekorraldust (kokku summas 940 259 USD-d), millel on viide lepingule nr 1/061111. Maakohus tegi eksliku järelduse, et Arkoma Management LTD tegi 25. juuni 2012 ja 27. septembri 2012 maksed hageja eest. Ei ole võimalik aru saada, miks täideti kohtu arvates hageja kohustus just nende kahe maksega. 4 Maakohus ei uurinud 18. novembri 2018 istungil tõendeid vastavalt

§-le 243, mistõttu puudus kostjal võimalus esitada maksekorralduste osas vastuväiteid.

1. novembri 2018 seisukohas vaidlustas kostja maksekorraldustel märgitud maksete tegemise fakti, viidates sellele, et maksekorraldustel ei ole pangapoolset kinnitust ja selliseid allkirjastamata dokumente. Maakohus on jätnud vastava vastuväite tähelepanuta. Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kui kohtu hinnangul ei olnud maksekorralduste alusel 940 259 USD kostjale tasumise osas vaidlust või kui kohus luges maksekorraldused kohasteks tõenditeks, oleks maakohus pidanud kostjale selgitama, et tõendamiskoormus läheb kostjale üle ja kostja peab hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et maksekorraldustega on täidetud muud kui hageja kohustused. Maakohus seda ei teinud ja tegi üllatusliku otsuse. Maakohtu otsus rajaneb kahtlastele kinnitamata maksekorraldustele ja veelgi kahtlasema tunnistaja ütlustele. Kostja hinnangul on maksekorraldused võltsitud. Tunnistaja on menetluse kestel korduvalt ja kardinaalselt oma ütlusi muutnud. Selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kostjale selge tõendamiskoormuse jaotus ja täiendavate tõendite esitamise vajadus. Tulenevalt üllatuslikust otsusest pöördus kostja panga poole ning esitas päringu seoses Arkoma Management LTD maksetega. Pank kinnitas, et arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole Arkoma Management LTD poolt makseid laekunud. Samas on see arveldusarve märgitud saaja rekvisiidina kolmel maksekorraldusel. Kostja seisukohta kinnitab tema pangakonto väljavõte vaidlusaluse perioodi osas. Kostjal oli Arkoma Management LTD-ga veel võlasuhteid. Tuvastamaks, milliste konkreetsete lepingute alusel on Arkoma Maangement LTD kostjale makseid teostanud, tuleb pöörduda panga poole. Hageja tunnistas
2. aasta novembris hageja ja kostja vahelises vestluses kohustuse olemasolu ja soovi seda täita, mida kinnitab audiosalvestis. Kui hageja oleks juba
3. aastal enda kohustuse täitnud, ei oleks tal olnud vaja seda teha. Audiosalvestised ja kostja esitatud e-kirjad tõendavad kogumis, et hageja ei ole oma kohustusi kostja ees täitnud. Kostja ja tunnistaja vestlust kajastava audiosalvestise põhjal on võimalik aru saada, et tunnistaja ei viibi kostjaga suhtlemisel emotsionaalse surve all. Arvestada tuleb, et tunnistaja helistas kostjale ise. Tunnistaja väljendas
4. jaanuari 2018 dokumendis ja vestluses kostjaga tõde selle kohta, et ta ei tea Arkoma Management LTD tehtud ülekannetest. Arkoma Management LTD poolt hagejale
5. septembril 2014 väljastatud üldvolikiri ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna äriühing on maksed teostanud
6. ja
7. aastal.
8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt esitas hageja kostja poolt vaidlustatavad maksekorraldused kohtule koos hagiavaldusega ning kostja ei ole kogu menetluse vältel avaldanud soovi esitada oma tõendid Venemaa pangast, kuigi tal oli võimalus seda teha. Apellatsioonkaebusega esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed ja on arvatavasti võltsitud. Puuduvad tõendid selle kohta, et Otkritie pank on Pao Binbanki, kuhu laekusid
9. aastal rahalised vahendid hageja võlgnevuse kustutamiseks, õigusjärglane. Samuti sisaldab
10. jaanuari 2019 kuupäevaga tõend grammatikavigu, lõpetamata lauseid ja vastuolusid. Dokument ei ole usaldusväärne, mistõttu ei saa seda asja juurde võtta. Puudub apellatsioonkaebusele lisatud
11. jaanuari 2019 kuupäevaga dokumendi eestikeelne tõlge. Tegemist ei ole tervikliku pangakonto väljavõttega, vaid sellel kajastub üksnes 12 520,49 USD sissemakse. Tabeli all olev lause ei ole loogiliselt lõpetatud ning dokument sisaldab vastuolulist infot. 5 Tunnistaja kutsuti kohtusse kostja algatusel. Tunnistaja ütlused olid kooskõlas asja materjalidega, mistõttu on need usaldusväärsed. Kostja väited ei ole objektiivsed ega tõendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal tekkisid alused kohtu kaudu pangast tõendite väljanõudmiseks. Kostja ei ole selgitanud, miks ta ei saa tõendeid Venemaa pangast ise kätte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Ükski kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, mistõttu apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
13. Hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. Hageja väidab, et ta on oma kohustused, mis tulenevad
14. novembri 2011 laenulepingust nr 1/061111 ja mida tagab
15. novembri 2011 hageja ja tema abikaasa varale seatud hüpoteek, kostja ees täitnud. Maakohus nõustus hagejaga, rahuldas hagi ja tunnistas sundtäitmise lubamatuks ning kostja nõude nimetatud laenulepingu järgi hageja vastu summas 322 500 USD täielikult rahuldatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldustega selles, et olukorras, kus kohtule on esitatud tõenditena mitu laenulepingut, mis on sõlmitud kostja poolt küll erinevate isikutega, kuid samal kuupäeval ja sama numbriga kokku 622 500 (322 500 + 300 000) USD laenu saamiseks ning kohtule esitatud maksekorraldustega (viitega lepingule nr 1/061111) on tõendatud tagasimaksed kokku 940 259 USD, on põhjendatud järeldus, et kolmas isik Arkoma Management LTD on täitnud nii enda laenukohustuse kui ka teinud makseid kostja eest. Hageja on täitnud oma kohustuse tõendada laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist kolmanda isiku Arkoma Management LTD poolt. Nõustudes maakohtu põhjendustega selles osas ei pea ringkonnakohus vajalikuks

§ 654lg 6 alusel neid põhjendusi korrata.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda tuleb kostja etteheidetega, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses analüüsinud ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud tõendid: e-kirjad (II kd lk 27-28) ja audiosalvestused.

§ 232

lg 1 kohaselt peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samas ei ole maakohtu poolne rikkumine viinud asjas ebaõige otsuse tegemiseni, sest maakohtu poolt hindamata jäänud tõenditega ei ole kostja suutnud tõendada oma väiteid selles, et hageja ei ole täitnud just neid kohustusi, mis tulenevad laenulepingust 1/

2. ja
3. novembri 2016 e-kirjavahetus toimus mitte hageja, vaid P.F. nimelise isiku ja kostja vahel. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ta ei saa kinnitada, et selle kirja on P.F. e-posti aadressilt saatnud just hageja ise. Ringkonnakohus leiab, et kirjavahetusest ei selgu, millisest laenust käib jutt. Ka poolte telefonikõne audiosalvestustest ei selgu, et pooled räägivad just
4. novembri 2011 laenulepingu nr 1/061111 täitmisest ja hageja seda asjaolu eitab. Seega ei tõenda maakohtu poolt hindamata jäänud tõendid ei eraldi ega ka kogumis, et hageja tunnistaks vaidlusaluse kohustuse olemasolu. Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel oli ka muid varalisi suhteid, mis ei tulenenud
5. novembri 2011 laenulepingust nr 1/
6. Sellele viitab mh kostja esindaja
7. detsembri 2016 e-kiri kohtutäiturile (I kd lk 18). Tõendeid tuleb hinnata kogumis. Kuna kostja ei ole tõendanud muid hageja kohustusi kostja ees, siis saab kohtule esitatud maksekorralduste alusel tehtud makseid, milles on makse selgitusena viidatud laenulepingule numbri täpsusega, lugeda tehtud vaidlusaluse kohustuse katteks. 6
8. VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kolmas isik kohustuse täita, kui võlgnik ei pea kohustust täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Maakohtu otsuses viide asjakohasele õigusnormile puudub, kuid nimetatud rikkumine ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et antud juhul võis kolmas isik täita hageja kohustuse kostja ees.
9. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses hageja esitatud viis maksekorraldust ja peab neid dokumente võltsituteks (kaebuse p 2.11). Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud dokumentaalse tõendi ehtsuse vaidlustas kostja alles apellatsioonkaebuses. Vaidlustatud maksekorraldustest kaks (
10. juuni 2012 ja
11. september 2012) esitas hageja koos hagiavaldusega maakohtus juba asja esimesel arutamisel ja kostja ainukeseks vastuväiteks oli siis, et nimetatud maksetega täitis kolmas isik Arkoma Management LTD enda kohustust kostja ees (I kd lk 60). Asja uuel arutamisel maakohtus esitas hageja
12. juunil 2018 veel kolm maksekorraldust (
13. november 2013,
14. veebruar02.2013,
15. august 2012, II kd lk 143-144). Kostja esitatud dokumentide ehtsust ei vaidlustanud (II kd lk 174-175), seda ei teinud kostja ka
16. oktoobri 2018 kohtuistungil, kus kostjal sellekohaseid taotlusi ei olnud ja ta oli nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega (protokoll 12:37:19). Esmakordselt hakkas kostja vaidlustama maksekorraldusi
17. novembril 2018 esitatud kohtukõne teesides (II kd lk 59 p 1.4).

§ 402

lg 2 kohaselt võivad pooled pärast asja sisulise arutamise lõppu toimuvas kohtukõnes või seda asendavas menetlusdokumendis viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Kuna kostja ei esitanud oma kahtlusi hageja poolt esitatud maksekorralduste osas kohtule maakohtus asja sisulise arutamise käigus, ei saanud ta nimetatud asjaolule tugineda 20. novembri 2018 menetlusdokumendis ning maakohus ei pidanud kostja selliste väidetega arvestama. Seetõttu ei saa kostja tugineda dokumendi võltsitusele ka ringkonnakohtus ning ringkonnakohus jätab sellega seotud kostja väited tähelepanuta (

§ 652). 14.

Maakohus on asja lahendamisel arvestanud ka tunnistaja L.P. i ütluste ja kirjalike kinnitustega Arkoma Management LTD poolt hagejale laenu andmise ja hageja kohustuste täitmise osas. Tunnistaja L.P. on andnud asjas kohtule erineva sisuga ja vastuolulisi kinnitusi. Nende vastuolude selgitamiseks pidasid pooled vajalikuks L.P. tunnistajana ära kuulata. Maakohus kuulas L.P. i tunnistajana üle

1. oktoobri 2018 kohtuistungil (II kd lk 37-38). Tunnistaja andis ütlusi selles, et kolmas isik Arkoma Management LTD tasus hageja eest kostjale laenu
2. aastal. Tunnistaja põhjendas oma erinevaid kinnitusi kohtule „L.K. emotsionaalse mõjuga“ (protokoll 11:33:53). Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja L.P. i kui tõendiallika tõenduslik usaldusväärsus ei ole väga kõrge, kuna tunnistaja on ise möönnud vähemalt ühe menetlusosalise emotsionaalset mõju temale kohtule suunatud avalduste koostamisel. Tunnistaja usaldusväärsust ei tõsta ka kostja esitatud tõend -Audiofail nr 2 (L.P. i telefonivestlus kostjaga), milles vesteldakse mh dokumentide võltsimisest. Kostja väitel toimus vestlus veebruaris 2018 (I kd lk 175). Samas ei lükkaks tunnistaja ütlustega arvestamata jätmine mitte kuidagi ümber maakohtu hinnangut dokumentaalsetele tõenditele - maksekorraldustele, sest kostja ei ole asjas tõendanud, et kolmas isik Arkoma Management LTD on raha makstes täitnud muid kohustusi kui kahest sama numbriga lepingust tulenevaid. Audiofailist nr 2 ei selgu üheselt arusaadavalt, millistest lepingutest tulenevatest kohustustest on jutt. Iseenesest põhjendatud on kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, et hagejale väljastatud üldvolikiri Arkoma Management LTD esindamiseks ei oma asja otsustamisel tähtsust, sest see on väljastatud pärast kolmanda isiku poolt kostjale tehtud ülekannete tegemist. Samas ei ole maakohus sellele tõendile hagi rahuldamist põhjendades viidanud. Maakohus on märkinud üksnes seda, et poolte vahel ei ole selle asjaolu üle vaidlust. 7
3. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitatud etteheited maakohtule selles, et maakohus rikkus asjas selgituskohustust, jättis kohtuistungil tõendid uurimata ja kostjal puudus võimalus esitada asjakohaseid vastuväiteid hageja tõenditele. Tõendamiskoormust on selgitatud ringkonnakohtu
4. aprilli 2018 otsuses. Maakohus edastas asja uuel arutamisel pooltele kohtunõude (I kd lk 139), kus on selgitas ka tõendamiskoormist. Hageja esitas seejärel uusi tõendeid, mille osas maakohus küsis ka kostja seisukohta (I kd lk 151), maakohus ka pikendas kostja taotlusel vastamistähtaega (I kd lk 170).
5. oktoobri 2018 kohtuistungil arutas maakohus pooltega menetluse seisu ja lõpetamise väljavaateid (

§ 401lg 1), kostja nõustus asja sisulise arutamise lõpetamisega, soovis esitada 23.

veebruari 2018 salvestise ja tähtaega teeside koostamiseks, muid taotlusi, sh dokumendi võltsituse taotlust, ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud kostja õigust esitada kõik oma seisukohad hageja esitatud tõendite osas. Kostjal oli selleks piisavalt aega. Kuna kostja ei esitanud maakohtu menetluses maksekorraldustele võltsituse vastuväiteid, siis ei pidanud maakohus ka seda võimalikku asjaolu pooltega arutama.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja jättis ise õigeaegselt oma vastuväited seoses maksekorralduste ehtsusega esitamata, ei saanud maakohtu otsus olla kostjale üllatuslik. 16. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist.

§ 654

lg 5 teise lause kohaselt kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta. Hageja on maakohtu menetluses tuginenud sundtäitmisele antud nõude aegumisele ja taotlenud vaheotsuse tegemist (protokoll 12:32:02).

§ 221

lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Seega saab võlgnik sundtäitmise vaidlustamisel tugineda ka aegumise vastuväitele. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-134-07 otsuse p-s 11 selgitanud, et TMS § 221 lg-t 1 ei pea tõlgendama liiga kitsalt. Osa täitedokumentide korral (eelkõige notariaalselt tõestatud lepingud) on tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Riigikohtu arvates tuleb viimati mainitud juhtudel tõlgendada TMS § 221 lg-t 1 laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Nimetatud sättes esitatud näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Maakohus on ebaõigesti hagejale selgitanud, et aegumise vastuväite esitamine ei ole pärast täitemenetluse algatamist võimalik. Ringkonnakohus peab vajalikuks hageja seisukohtade kontekstis märkida, et AÕS § 1451 lg 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. 7. novembri 2011 lepingu kohaselt on kostja laenulepingust tulenev nõue tagatud hüpoteegiga 240 000 euro ulatuses. Kostja nõuab hagejalt täitemenetluses 293715,84 euro tasumist, millele lisanduvad täitekulud (I kd lk 20). Kui ringkonnakohus nõustuks kostja seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kohustuse täitmist, tuleks ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu (maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja väidete osas) ja saata asi uueks arutamiseks 8 maakohtule. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebuse seisukohtadega ei nõustu, siis puudub asja uueks arutamiseks maakohtus vajadus. 17. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad

§ 171lg 1 alusel poolte menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks 503,80 eurot, mis koosneb kulust õigusabile 4 h eest 400 eurot ja sõidukulust ringkonnakohtu istungile 103,80 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitada ei soovinud. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude suurus on vajalik ja põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb menetluskuluna ringkonnakohtus välja mõista 503, 80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks