lg 1 p 3 - § 25 lg 2; § 418 lg 1, lg 2 p 2 järgi Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav Alexander Yakimenko, isikukood 34209190245, elukoht xxxx, asukoht Xxxx Vangla, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, kesk-eri haridusega, töökoht: pensionär, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – vahistamine alates 11.07.2017.a Andmed väljaandmise kohta: Euroopa vahistamismäärus; Euroopa vahistamismääruse laiendamine ja väljaandmisotsused – Läti Vabariigis peeti Euroopa vahistamismääruse alusel kinni 08.07.2017.a. ja peeti kinni kuni Eesti Vabariigile üleandmiseni 11.07.2017.a. Kaitsja Vladimir Sadekov Kannatanu esindaja G O-T Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Alexander Yakimenko
lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Alexander Yakimenko
lg 1, lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristusest rakseima suurendamise teel mõista liitkaristuseks Alexander Yakimenko’le vangistus 15 aastat.
Alexander Yakimenko suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Asitõendid: - - - - Teabesalvestised (audiosalvestis kõnedega häirekeskuse lühinumbrile, videokaamera salvestised, vastus päringule) - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalmaterjalide juurde; 4 CD ümbrikus toimiku materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalmaterjalide juurde; sündmuskoha vaatluse käigus võetud proovid, spordikott, müts, joped, konid, sigaretipakk, lukusüdamikud, juhtmetükid, aku, elektripirnid, nuga, tangid, elektripirn lülitiga, sõrgkang, aku pirni ja juhtmetega, pardel, vihmavari, läbiotsimisel leitud purk, granaadi korpus, nokkmütsid, tšekk, spordikott, püksid, tääknuga - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada asitõendite hoidlas kuni lõpliku menetlusotsuse jõustumiseni ning peale jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Kannatanult O T võetud vest kampsun (lasuvigastustega) - säilitada asitõendite hoidlas kuni lõpliku menetlusotsuse jõustumiseni ning peale jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Kannatanult M K võetud tuulejope, dressipluus, t-särk (lasuvigastustega) - säilitada asitõendite hoidlas kuni lõpliku menetlusotsuse jõustumiseni ning peale jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Püstol PM nr xxxx, kaks salve, 2 padrunikesta, 2 kuuli, 759 detaili, 112 padrunit, 226 laskemoona komponenti, pneumorelva pliikuulid 6-s pakendis -
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 Kannatanu M K poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista Alexander Yakimenko’lt välja M K kasuks 30 000 eurot. Kannatanu O T’i poolt esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista Alexander Yakimenko’lt välja O T’i kasuks 50 000 eurot. 2 Menetluskulud: KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista riigituludesse kokku 11542 eurot, mis koosneb: - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses isiku keeruka kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega 168 eurot; - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses DNA ekspertiisi tegemisega 4902 eurot; - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses tulirelva ekspertiisi tegemisega 1680 eurot; - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses lasujäägiekspertiisi tegemisega 270 eurot; - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi tegemisega 430 eurot; - Riiklikul ekspertiisiasutusel (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) tekkinud kulud seoses lõhkeaine ekspertiisi tegemisega 81 eurot; - Muud menetlejal kriminaalmenetlusega tekkinud kulud (Politsei ja Piirivalveametil tekkinud kulud seoses luku avamisega ja paigaldamisega läbiotsimisel) 145 eurot; - Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mille suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära s o 1250 eurot; - Määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 2616 eurot. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik vabatahtlikult tasuda 12 jooksul vähemalt 961,83 eurot kuus kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Alexander Yakimenko’le kohtuotsusest eraldi Xxxx Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS§ 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisitasu 84 eurot (ekspertiisiakti nr: 18E-PõI0120) riigi kanda. KrMS§ 175 lg 1 p 1; § 183 lg 2 alusel mõista Alexander Yakimenko’lt kannatanu O Tile tekkinud kulud seoses kriminaalmenetlusega summas 11 169 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 3 Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 28.12.2018.a. Asjaolud ja menetluse käik: Alexander Yakimenko´t süüdistatakse selles, et tema, 02.07.2017.a. kella 11:00 paiku, xxxx majas ja selle juures, ründas Alexander Yakimenko, viibides kinnisel turvaettevõte Xxxx valvataval objektil, kuhu kõrvalistel isikutel oli viibimine keelatud, seoses häirega turvaobjektile saabunud oma ametikohustusi täitvaid turvatöötajaid M K´t ja O Ti, tulistades neid endal kaasas olnud tulirelvaga – 9x18 kaliibrilise Makarovi süsteemi püstoliga PM, tekitades M Kle kaks kehatüve läbistavat laskehaava kuuliga, millest üks kõhu- ja vasakusse rinnaõõnde tungiv ning xxxxa ja vasakut kopsu vigastav ja teine, kõhuõõnde mitteulatuv, kõhuseina vigastav. Kõhu- ja rinnaõõnde ulatuv vigastus põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Samas ründas süüdistatav O Ti, tulistades teda samast püstolist kõhu piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku laskevigastuse kõhul vasakul pool häbemeluu ülemise haru murruga. Laskmise käigus vigastas lasuga samast relvast süüdistatav ka enda kätt. Alexander Yakimenko, sooritades lühikese vahemaa pealt – 0cm kuni 100cm kauguselt otseselt sihtimata ja säästmata seega kannatanute elu ning tervist kuid suunates relva siiski elutähtsate organite suunas, pidi pidama võimalikuks, et võib kannatanud tappa, kuna tekitas kannatanute elule vahetu ohu, mis oli lähedal võimalikule surma saabumisele ehk tema tegevus oli suunatud kannatanu tapmisele ja ta pidi möönma oma tegevuse ohtlikkust. Kuna kannatanud said piisavalt ruttu arstiabi, ei õnnestunud Alexander Yakimenkol oma tahtest olenemata oma kuritegu lõpule viia. Seega, Alexander Yakimenko, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult teise inimese tapmist kahe inimese suhtes ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks kuid jättis süüteo lõpule viimata oma tahtest sõltumata, pani sellega toime mõrva katse, s o
Samuti tema, omamata Relvaseaduse § 32 ja § 35 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba, omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult Makarovi süsteemi püstoli, s o RelvS § 11 p 1 ja § 12 lg 1 p 2 mõttes tulirelva PM kaliibriga 9x18 mm nr xxxx enda juures 13 9x18 kaliibrise püstolipadruniga ja 3 padruniga, mille ta 02.07.2017.a. nimetatud püstolit kasutades kasutas laskude sooritamiseks xxxx kuriteo toimepanemisel, tulistades sellest ja põhjustades M Kle ja O Tile eluohtlikke tervisekahjustusi. Oma tegevusega rikkus ta RelvS § 11, 12, 19, 32, 34 ja § 45 lg 1 ja § 50, mille kohaselt püstol on tulirelv ja relva ja laskemoona võib käidelda ja hoida isik, kellel on relvaluba. Samuti tema, omamata Relvaseaduse § 32 ja § 35 sätestatud relvasoetamisluba ja relvaluba, omandas eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult erinevate tulirelvade olulisi osi ja suures koguses laskemoona ning hoidis neid omandamise hetkest xxxx ja xxxx ning selle aadressi juurde kuuluvates abiruumides, kuni 07.07.2017, 13.07.2017 ja 19.07.2017 läbiviidud läbiotsimiste käigus äravõtmiseni. Oma tegevusega rikkus ta RelvS § 21, 32, 34 ja § 45 lg 1 ja § 50, mille kohaselt tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter ning nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikud ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osad, samuti muud esemed, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada tulirelva olulise osana vaadeldavaks osaks. Juhindudes RelvS § 21 lg 2 laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis RelvS-ga on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele – s t nõue, et relva ja laskemoona võib käidelda ja hoida isik, kellel on relvaluba. RelvS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja 4 sütikuid soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvaS § 46 lg 4 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 100 püstolipadrunit ning sellest suurema koguse puhul on laskemoona hoidmine vaadeldav suure kogusena. Alexander Yakimenko käitles ülaltoodud asjaoludel tulirelvade olulisi osasid ja laskemoona järgnevalt: - 4 tulirelvade juurde kuuluvat objekti: valmimisjärgus tulirelva kaliiber .22 Short, käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbmatut püstolit kaliiber .22 LR, käsitöönduslikult valmistatud laskeseadeldist kaliiber .22 LR, ilma relvarauata püstolit, kaliibriga .22 Short PP452; - tulirelva osade hulka kuuluvat objekti – vintpüsside lukud, luku osad, granaadiheitja adapterikomplekt, relvaraua osad, padrunisalved, salve osad; - 25 tulirelva osade hulka kuuluvat objekti, mis on kasutuskõlblikud tulirelvade (vintpüsside, kuulipilduja, sileraudse püssi, granaadiheitja) lukud või tulirelvade lukkude detailid; - Kuulipilduja DŠK luku korpus; - Püstolkuulipilduja PPS luku eeskujul valmistatud lukk; - 40 tulirelvade osade hulka kuuluvat objekti, mis on valmistatud käsitöönduslikult; - Sileraudse püssi lukustuskeha külgplaat; - 162 relvaosade hulka kuuluvat objekti, mis on valmistatud käsitöönduslikult või tööstuslikult; - 54 Kalašnikovi automaadi või kuulipilduja tulirelvade osade hulka kuuluvat detaili; - 13 Mosini vintpüssi detaili, mis kuuluvad tulirelvade osade hulka; - 6 püstoli TT detaili, mis kuuluvad tulirelvade osade hulka; - 20 Nagani revolvri detaili, mis kuuluvad tulirelvade osade hulka; - 41 Makarovi püstoli detaili, mis kuuluvad tulirelvade osade hulka; - 53 Margolini püstoli detaili, mis kuuluvad tulirelvade osade hulka; - 108 tõenäoliselt relvaosade hulka kuuluvat detaili; - 7652 laskekõlbulikku padrunit ja padrunikomponenti; - 40 g suitsuta püssirohtu, mis kuulub lõhkematerjalide hulka; RelvS § 32 lg 2 kohaselt annab relvasoetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relvaluba, millele on kantud vaid relva liik, annab selle omajale õiguse soetada kasutusse andmise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kasutusse võetud relva laskemoona. Seega, Alexander Yakimenko, käideldes ebaseaduslikult tulirelva, selle olulist osa ja laskemoona ning laskemoona suures koguses, pani toime tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s o
5 Prokuröri seisukoht: Prokurör kirjeldas, et Alexander Yakimenkole on esitatud süüdistus karistusseadustiku (edaspidi
) § 114 lg 1 p 3 - § 25 lg 2 ning § 418 lg 1 ja lg 2 p 2 järgi, see on kahe inimese tapmise katses ja tulirelva, selle olulise osa ja suures koguses laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Prokurör on seisukohal, et Alexander Yakimenko süü nimetatud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud kohtueelses menetluses kogutud ning istungil uuritud tõenditega. Prokurör leiab, et kõikide kõnealuse kriminaalasja tõendite uurimise järgselt puudub igasugune kahtlus süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemises Alexander Yakimenko poolt süüdistuses kirjeldatud viisil. Prokuröri seisukoht mõrva katses
lg 1 p 3 - § 25 lg 2: Prokurör selgitab, et kohtus andsid ütlusi mõlemad kannatanud – M K ja O T. Nende ütlustest nähtub, et Xxxx OÜ töötaja O T sai 02.07.2017 hommikupoole kuskil kella 10:00 paiku väljakutse aadressile xxxx, kus asuvast majast tuli häire. Tegemist on maha jäetud majaga, mille uksed ja aknad on visuaalsel vaatlusel suletud, sissesõidu tee ees on tõkkepuu ning ümber territooriumi on sildid, et tegemist on eravaldusega ja sinna sisenemine on keelatud. Majas sees olid liikumisanduriga videokaamerad, kust nähtus, et majas liikus vanem meesterahvas. O T läks sündmuskohale, parkis auto maja tagumise otsa külje peale ning tegi seejärel perimeetri kontrolli. Samal ajal tuli juhtimiskeskusest teine häire, et majas on liikumine. O T võttis seejärel ühendust kolleeg M Kga ja teavitas teda juhtunust. M K läks samuti sündmuskohale ja jõudis sinna umbes 5 kuni 10 minuti pärast. Ta jättis oma sõiduki maja keskmise trepikoja ette. Lepiti kokku, et M K siseneb majja ja O T jääb ootama välja maja tagumise parempoolse otsa poole, kus oli ka tema sõiduk. M K liikus majas ringi ja seejärel kuulis keldriruumist akna avamise heli. Tegemist oli kinni löödud akendega ja ta kuulis metalset heli. Kui ta jõudis keldriruumi ukseni, nägi ta inimese selga, kes väljus aknast. Prokurör selgitab, et vahemaa oli umbes 5 meetrit. Kui M K aknani jõudis, oli meesterahvas akna kaudu väljunud. M K läks akna peale, jõudis pea aknast välja panna, kui kõlas lask. Mingit vestlust ta ei kuulnud. Prokurör on välja toonud, et O T selgitas, et ta liikus maja otsa peal edasi-tagasi, sest ei olnud ju teada, kust sissetunginud isik võib väljuda. Ta kuulis kobinat ja tuli otsaseina poole lähemale, sealt avanes keskmine metallaken ja välja tuli vanem meesterahvas. Mõlemad kannatanud tundsid kohtus ära selle meesterahvana süüdistatava. O T astus 2 sammu lähemale ja püüdis võtta vasaku käega kinni süüdistatava parema õla riietest, et teda kinni hoida ja et tema paarimees saaks välja tulla. O T ütles süüdistatavale „seis“. Kui ta tõmbas süüdistatava kõrvale, siis süüdistatava parem käsi liikus selja tagant puusa peale ja järgnes koheselt lask. Süüdistatav midagi enne seda ei öelnud. O T kukkus koheselt peale lasku pikali maha. Aknast väljumisel nägi O Ti kukkumist M K, ta liikus aknast välja ja jõudis püsti tõusta ning öelda seljaga tema poole olevale süüdistatavale „seis“. Süüdistatav nägi teda ning koheselt kõlas teine lask, mis tabas M Kt. Sel hetkel oli süüdistatav temast 1,5-2m kaugusel. Kui M K hakkas kokku kukkuma, kuulis ta kolmandat lasku. Sel hetkel oli relv juba vastu M K keha, kuna M K, peale teist lasku kukkus süüdistatavale otsa. Relv oli laskude ajal süüdistataval paremas käes puusakõrgusel. Mõlema kannatanu sõnul süüdistatav neile ühtegi sõna ei öelnud, kogu sündmus toimus väga kiiresti ja kestis ajaliselt väga lühikest aega, M K sõnul alla minuti, vahemaad olid väga väikesed. Kannatanute sõnul ei olnud neil aega reageerida, pikali visata või kaasas olnud varustust kasutada. Kannatanu M K ütles, et kui oleks olnud rohkem aega ja ta oleks aru saanud, et toimub tulistamine, siis ta poleks välja läinud. Kannatanu O T arvas, et relval oli eelnevalt juba riiv maha võetud, sest relvast ei saa kohe lasta, kui ei ole tõmmatud kuuli rauda, see toiming võtab aega. Kui süüdistatav oleks seda teinud, oleks O Til enda sõnul olnud mingi mõtlemisaeg, kasvõi pikali visata. Sõnavahetuse pidamiseks ei oleks reaalselt aega olnud. Peale laskude toimumist M K nägi, et süüdistatav liikus raudtee poole, siis 6 keeras ümber, tuli paar sammu tagasi, võttis midagi maast, keeras ümber ja läks tagasi raudtee poole. O T kinnitas, et süüdistatav lahkus raudtee suunas. M K sai aru, et olukord on väga kehv, helistas numbrile 112 ja kutsus kiirabi, kes saabus sündmuskohale väga kiiresti. Mõlemad kannatanud kirjeldasid ka neile tekitatud vigastusi, mille kohaselt süüdistatav lasi kõik lasud kannatanutele kõhu piirkonda. Prokurör selgitab, et kannatanute ütlused on detailsed, loogilised ning vastuoludeta, kannatanute versioonides ei esine mingeid ebakõlasid või vastuolusid. Kui neid versioone kõrvutada, on need omavahel loogilises seoses ja kinnitavad teineteist. Samuti on kannatanute ütlused kooskõlas teiste tõenditega ja leiavad ka teiste tõenditega kinnitust. Seega leidis prokurör, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega ning puudub igasugune alus nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Prokurör toob välja, et kolmest sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Xxxx on maha jäetud maja, nähtavad on sildid, et territooriumil viibimine on keelatud, et hoonetesse sisenemine on keelatud ja et esineb varisemisoht. Maja parempoolsel küljel soklikorrusel on kolm aknaava, mis on kaetud metallist plaatidega. Keskmise aknaava vasakpoolne aknaraam on avatud asendis. Aknaavast sisenedes on näha keldriruum, millest väljudes läheb trepp, millest üles minnes on näha välisuks. Selle kõrval on liikumisandur-kaamera. Õues, aknaavade ees, on 15m pikk ja 4m lai haljasala. Haljasalal keskmise aknaava ees on alal 4x2m muru lamendatud ehk trambitud. Maja parempoolsel küljel on ka üks patrullautodest, see on piltidest nähtuvalt lamendatud muruga ala kõrval. Lamendatud alalt leiti ka verekahtlane määrdumine. Sündmuskohalt leiti hülsid, üks auto alt, teine aknaavade ees olevalt haljasalalt. Samuti on vaatlusprotokollist näha kuidas maja parempoolse külje juurest läheb läbi muru rada raudtee suunas, mis viib raudteeni. Tunnistaja A N selgitas, et sündmuskohal kasutati kolmel korral teenistuskoera. Viimasel korral liikus koer mööda raudteed tühermaale ja kuni ristmikuni, mis nähtub ka koostatud skeemist. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub ka, et raudteelt suunaga linna poole leiti mitmeid verekahtlasi määrdumisi. DNA ekspertiisiakti kohaselt oli tegemist süüdistatava verega (17E-GE0701, 17E-GE0712). Raudtee kõrvalt põõsastest leiti spordikott, millel oli ekspertiisi kohaselt samuti süüdistatava veri (17EGE0701). Kotist leitud jopelt saadi ekspertiisi kohaselt süüdistatava DNA profiil (17E-GE0712). Minnes raudteed mööda edasi, leiti raudtee kõrval olevalt tühermaalt põõsastest verine jope, samuti leiti samalt tühermaalt püstol PM ja padrunisalv. Ekspertiisi kohaselt leiti süüdistatava DNA-d relva päästikult ning püstoli käepidemelt/kaitseriivilt (17E-GE0827). Seega on prokurör seisukohal, et on tõendatud ja leiavad kinnitust kannatanute ütlused sündmuse toimumise koha kohta ning et vahemaad sündmuskohal, kus konkreetselt tulistamine aset leidis, on väikesed, kuivõrd trambitud muruga ala akna ees on 4x2m, nimetatud alalt leiti verd ning sündmuskohal ala ümbrust vaadates on loogiline, et just sellel trambitud alal sündmus toimus, kuna mujalt taolisi n.ö sündmuse jälgi ei leitud. Sündmuskoha vaatlused kinnitavad ka seda, et süüdistatav põgenes minnes edasi mööda raudteed ja et ta ise sai samuti tulistamise käigus vigastuse. On ka tõendatud, et süüdistataval oli sündmuskohal kaasas püstol PM, millega ta kannatanute pihta tulistas, ning 2 salve. Xxxx majas sees olnud videokaamera salvestusest nähtuvalt viibis süüdistatav 01.07.2017 kella 12:46 paiku majas ja asetas liikumisandur-kaamerale peale jope. 02.07.2017 kella 10:12 ja kella 10:36 ajal on salvestuselt näha uuesti süüdistatava majas viibimist ning seejärel 11:09 ajal liigub majas keldrisse mineval trepil M K. Vahetult peale sündmust võeti haiglast kannatanute riided toimingute tegemiseks, mida kinnitavad patsiendi riiete hoiustamise aktid ja üleandmise-vastuvõtmise aktid. Riietele, sündmuskohalt leitud padrunikestadele ja M K riiete vahelt leitud kuulile teostati tulirelvaekspertiis (17E-TB0083). M K 7 riietelt leiti viis lasuvigastust. Üks kuul sisenes vasaku hõlma alumise tasku juurest ja väljus parema hõlma alumise tasku ja luku vahelt, lask oli suunaga paremalt vasakule. Teine kuul sisenes vasaku hõlma alumisest taskust veidi kõrgemalt ja väljus seljaosa vasakult küljelt kaenla kõrguselt ja sisenes sealt kõrvalt uuesti. Laskmise suund oli paremalt alt taha üles. Riietel olevad vigastused on tekitatud pihtamislaengutega laskmiselt 0-5cm kauguselt. O Ti riietelt leiti üks lasuvigastus, mis asus vesti vasaku hõlma alaosas ja oli tekitatud pihtamislaenguga 75-100cm kauguselt. Padrunikestades leiduvad lasujäägid olid sama koostisega, kui vestilt ja jopelt leitud lasujäägid, mida kinnitab lasujäägi ekspertiisiakt (17E-AE0003). Samad lasujäägid olid ka ekspertiisiks esitatud sündmuskoha vaatlusega leitud ja ära võetud püstolil (17E-AE0004). Sündmuskoha vaatlusega leitud ja ära võetud püstol ning salv koos padrunitega saadeti tulirelvaekspertiisi (17E-TB0093), mille kohaselt on tegemist Makarovi süsteemi püstoliga PM, mis on tulirelv. Püstol oli laskekõlbulik ja käsitöönduslikult valmistatud, kelgu esiosas olid töötlemise jäljed ning paigutatud seib. Kannatanu riiete juurest leitud kuul ja sündmuskohalt leitud padrunikestad on lastud nimetatud püstoliga. Kahes padrunisalves oli kokku 13 püstolipadrunit, mis olid laskekõlbulikud. Tegemist on laskemoonaga. Samast püstolist on ekspertiisiakti nr 17E-TB0097 kohaselt lastud kuul, mis operatsiooni käigus eemaldati O Ti kehast. Prokurör on seisukohal, et eelpool toodud ekspertiisiaktid kinnitavad, et süüdistatav tulistas temal kaasas olnud Makarovi tüüpi püstoliga PM ühel korral O Ti ja kahel korral M Kt. Kõik lasud toimusid väga lähedalt, O Ti tulistati 75-100cm kauguselt ning M Kt tulistati 0-5cm kauguselt. Sellega on kinnitatud ka kannatanu M K ütlused selle kohta, et teda tulistati 2 korda, esimese lasu ajal oli meesterahvas temast 1,5-2m kaugusel ehk väga lähedal, lasud olid praktiliselt järjest ning peale esimest lasku kukkus kannatanu süüdistatavale otsa, mistõttu teise lasu ajal oli relv vastu tema keha. Samuti on tõendatud, et kõik lasud olid suunatud kannatanute keha piirkonda. Nagu mõlemad kannatanud ütlesid, helistas peale laskude toimumist häirekeskusesse M K. Ta ütleb, et Xxxx tulistati kahte turvatöötajat, mõlemad on haavatud ja et tulistas üks vanem mees, kes jooksis ära. Kõnest on kuulda, kuidas kannatanu kõne on vaevaline ja ta on ilmselgelt valudes. Kõne lõpu poole ta enam rääkida ei suuda, kuid on teadvusel. Prokurör pidas oluliseks välja tuua asjaolu, et videosalvestusel, kus on näha majas sees liikumas M Kt, on kellaajaks 11:
lg 1 ja lg 2 p 2 Nagu eelpool oli välja toodud, tuvastati tulirelvaekspertiisiga, et süüdistatav kasutas teo toimepanemisel tulirelva PM kaliibriga 9x18 mm, samuti oli tal kaasas laskemoon, s.o kokku 16 padrunit, milledest kolme ta kasutas laskude sooritamisel. Lisaks teostati süüdistatavaga seotud kohtades menetluse käigus läbiotsimised: 07.07.2017 aadressil xxxx, kust leiti mitmesuguseid relvaosi, suures koguses laskemoona ja süüdistatava riideid, mis olid verekahtlase määrdumisega; 13.07.2017 aadressil xxxx ja selle juurde kuuluvas abiruumis (garaažis), kust leiti tulirelvi, relvaosi, suures koguses laskemoona ja püssirohtu, samuti granaat. Pommigrupi hävitamisaktidest nähtub, et sündmuskohalt leiti ja hävitati signaalrakett, granaadi sütik ehk lahingumoon. Kinnistusregistri väljavõtted kinnitavad, et tegemist on süüdistatavaga seotud ruumidega. Süüdistatavale pole väljastatud ühtegi relvaluba, tema nimele ei ole kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registris ühtegi tulirelva ega selle olulist osa, mille kohta on olemas vastavad dokumendid, mis seda kinnitavad. Läbiotsimisel leitud esemetele teostati tulirelvaekspertiisi akt. Ekspertiisiks esitati 8568 detaili, padrunit ja padrunikomponenti. 1 objekt, see on signaalrakett, edastati lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi. Ekspertiisiks esitatud objektide hulgas oli 4 tulirelva, kokku 552 RelvS § 21 lg 1 ja lg 1-1 mõistes tulirelva olulist osa ja 7652 padrunit ja padrunikomponenti, mis on laskemoon ja RelvS § 46 lg 5 p 1 alusel vaadeldav suure kogusena. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi ning lõhkeaineekspertiisi kohaselt leiti läbiotsimiselt lisaks veel ka 40g suitsuta püssirohtu, mis on lõhkematerjal. 12 Tõendina on esitatud dokumendid selle kohta, et süüdistatav töötas kuni 31.detsembrini 2000.a Xxxx xxxx, mis võib selgitada kuidas süüdistatav sai juurdepääsu relvadele, relvaosadele ja laskemoonale. Süüdistatav on selle kuriteoepisoodi osas selgitanud, et kõik leitud relvaosad on pärit tema töökohast xxxx. Kui koondati tema ametikoht, tekkis küsimus kuhu varuosad panna. Ta pöördus ülemuste poole ja talle öeldi, et kõik varuosad on maha kantud ja mõtle ise, kuhu need panna. Ta võttis need koju, kuna ei saanud ju neid prügimäele visata. Perspektiivis ta mõtles, et äkki ta peab kuskil veel relvurina töötama, see on ju raha. Ta ei mõelnud sellele, mis seadus tulirelvade suhtes kehtis. Ta oli kogu elu olnud nende relvade juures ja õigusorganitel polnud küsimusi. Kui ta hakkab ise midagi seal tegema, siis tuleb palju küsimusi ja peab midagi tõendama. Turvameeste vastu kasutatud relva ta ostis ja see kuulus talle isiklikult. Padrunid kogunesid tal aja jooksul, kuna ta sai treeningute jaoks iga päev 100 padrunit. Politseisse ta ei läinud, kuna see oleks tekitanud palju küsimusi. Küsimustele vastates süüdistatav ütles, et sai aru, et need esemed oleks pidanud politseisse viima, kuid leidis, et see teeb rohkem tüli. Süüdistatava selgitused aga mingilgi viisil ei vabasta teda vastutusest sest seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest. Veelgi enam, süüdistatav sai aru, et kõik need tulirelvad, relvaosad ja laskemoon oleks tulnud viia politseisse. See tähendab, et süüdistatav sai aru, et sisuliselt hoiab ta enda kasutuses olevates ruumides neid esemeid ebaseaduslikult. Loomulikult oleks politseil sellise koguse erinevate relvade, relvaosade ja laskemoona juures tekkinud palju küsimusi. See oleks olnud ilmselgelt ebamugav süüdistatavale ning on selge, et ta seetõttu nendest esemetest politseile teada ei andnudki. Versioon, et ta pidi ise hoolitsema peale töölt lahkumist selle eest, mis saab töökohal olevatest relvaosadest, ei ole eluliselt usutav. Veelgi enam, isegi kui seda juttu uskuda, siis oli süüdistataval vaba voli need esemed lihtsalt sinna jätta ja minema jalutada. Miks ta need koju pidi viima? Seda ei olnud keegi talle ju ka tegelikkuses lubanud. Samuti on oluline, et süüdistatav ise arvas, et ta võib veel relvurina töötada ja need esemed maksavad raha ehk siis tegemist oli ka ikkagi tema enda omakasu motiivil nende esemete endale võtmise ja jätmisega. Relvurina pidi süüdistatav olema kursis olemasolevate seaduste ja normidega, mis relvi puudutavad. Ta ju pidi relvurina ise relvasid teistele inimestele välja andma. Jääb täiesti arusaamatuks kuidas süüdistatav sai üldse töötada relvurina, kui ta vastavat seadusandlust ei tunne, tema enda sõnul see teda ei huvitanud. Uus relvaseadus hakkas kehtima aastal 2001, kuid ka enne seda aastast 1995 kehtis relvaseadus, mille kohaselt oli endale relva soetamiseks vajalik relvaluba. Süüdistatav aga on öelnud, et sündmuskohale kaasa võetud relva ta omandas iseendale. Seega juba relva omandades käitus süüdistatav täiesti ebaseaduslikult rääkimata sellest, et käesoleval ajal, hoides enda kasutuses olevates ruumides tulirelvasid, olulisi relvaosi ja suures koguses laskemoona, pani ta toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvestades leidis prokurör, et süüdistatava süü tulirelva, selle olulise osa ja suures koguses laskemoona ebaseaduslikus käitlemises on täielikult tõendamist leidnud ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja seisukoht: Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et tegu on kvalifitseeritud valesti viidates, et süüdistataval puudus tahtlus tappa turvamehed. Kaitsja leiab, et prokuröri järeldused on enneaegsed öeldes, et süüdistatav ei planeerinud turvameeste tapmist. Kaitsja on välja toonud, et kuigi süüdistatav tulistas mõlema turvamehe suunas siis kuulid tabasid kannatanuid ainult põhjusel kuna vahemaa oli liiga väike öeldes, et õnneks jäid mõlemad kannatanud ellu. 13 Süüdistatava kaitsja kirjeldas olukorda, mida mõtles süüdistatav tulistamise ajal. Kaitsja selgitas, et süüdistatav oli keldris kui kuulis turvamehi. Süüdistatav sai aru, et keegi tuleb keldrisse ja mõistis, et ta saadakse kätte. Süüdistatav proovis aknast välja ronida, mille järel kuulis turvamehe kisa kes jäi tänavale. Turvamees tänavalt sööstis süüdistatava poole ja mõlemad koos süüdistatavaga liikusid aknast eemale mitte rohkem kui 10 sammu. Kaitsja selgituste kohaselt tulistati esimene lask siis kui turvamehe käed hoidsid süüdistatavat kinni, väites, et süüdistatav ei sihtinud keha vaid sihtis jalgu tahtega kahjustada turvameest ainult selleks, et vabaneda kinnihoidmisest. Kaitsja rõhutab, et on vaja mõista erinevust tapmise soovi ja vabanemise vahel lasu hinnaga. Kaitsja leiab, et sellise tahtluse vorm nagu otsene tahtlus, ammugi kavatsetus on välistatud väites, et süüdistataval ei olnud eesmärki tappa ja ta ei planeerinud seda. Süüdistatava püstol, viidates ka süüdistatava enda selgitustele oli kaasas selleks, et mitte tulistada inimeste pihta vaid süüdistatav kartis koeri. Samuti toob kaitsja välja, et süüdistatav ei tulistanud kohe vaid alles siis kui oli tekkinud rüselus viidates, et süüdistatava käitumine oli reaktsioon mitte soov. Sellest tulenevalt ka süüdistatav ei teinud korduvaid laske vaid jooksis minema. Seega viitab kaitsja, et ei saa rääkida otseselt tahtlusest. Süüdistatava kaitsja tõi välja oma seisukoha prokuratuuri poolt koostatud süüdistusakti kohta. Süüdistusaktis on märgitud, et Alexander Yakimenko, sooritades lühikese vahemaa pealt 0 cm kuni 100 cm kauguselt otseselt sihtimata ja säästmata seega kannatanute elu ning tervist kuid suunates relva siiski elutähtsate organite suunas, pidi pidama võimalikuks, et võib kannatanuid tappa, kuna tekitas kannatanute elule vahetu ohu, mis oli lähedal võimalikule surma saabumisele ehk tema tegevus oli suunatud kannatanu tapmisele ja ta pidi möönma oma tegevuse ohtlikkust. Kuna kannatanud said piisavalt ruttu arstiabi, ei õnnestunud Alexander Yakimenkol oma tahtest olenemata oma kuritegu lõpule viia. Kaitsja soovis analüüsida kaudset tahtlust esitades küsimuse kas Yakimenko oleks võinud eeldada et tulistades ta tapab mõlemad turvamehed? Kaitsja arvas, et tahtlust selle eest, et tappa mõlemad temal tõesti ei olnud, isegi kaudselt mitte. Teine lask kõlas kohe peale esimest, samamoodi kinnipidamise reaktsiooni korras viidates taaskord, et lasud olid suunatud jalgadesse. Kaitsja leidis, et tegemist on kavatsetud raske tervisekahjustuse tekitamisega kergemeelse suhtumise tagajärgedesse ehk
Kvalifikatsiooni muudatuse järelduse on kaitsja teinud tulenevalt avaldatud materjalidest, sh asjaolust, et Yakimenko tulistas ennast ise kätte. Kaitsja leidis, et see on kaheldav tahtlik tegevus, tulistada iseennast. Kaitsja on seisukohal, et on selge, et enne tulistamist toimus rüselus, mille käigus kuulid tabasid sinna kuhu nad juhtusid. Lisaks sellele kumbki turvameestest ei üritanud rüseluse käigus relvi endast eemale suunata ja ei vaadanud relva üldse. Sellest tulenevalt on süüdistatava kaitsja teinud järelduse, et Yakimenko ei suutnud oma kätt juhtida ja lasud olid sihitult suunatud jalgadesse. Turvamehed ise suunasid relva kõhu piirkonda ja Yakimenko on süüdi küll selles, et ta vajutas päästikule kuid samas ta ei sihtinud. Sellest tulenevalt on kaitsja seisukohal, et süüdistatav suhtus tagajärgedesse kergemeelselt, olles kindel, et lasud jalgadesse ei vii surmani. Just seepärast on kaitsja seisukohal, et
Süüdistatava kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et Yakimenko on, nagu öeldakse jumala laskur. Süüdistatav on 5 kordne NSV Liidu laskmise meister, kes saab kärbsele pihta 10 meetri kauguselt viidates, et Yakimenko laskmisoskus on väga hea. Kaitsja on seisukohal, et kui Yakimenko oleks soovinud tappa siis ta oleks saanud kannatanuid tappa mitu korda mida ta aga ei teinud kuna süüdistatav sai aru, et ta tegi lolluse ja põgenes. Kaitsja viitab, et kui inimene teab relvadest ja laskmisest saab aru, et kui Yakimenko soovinuks tappa siis ta tulistanuks rinda või pähe. Kaitsja rõhutab, et süüdistatav ei tulistanud elutähtsasse organisse nagu pea ning nendib, et tulistamine on raske õigusrikkumine, kuid tema ja kohus on kohustatud õiguslikku hinnangut andma seadusest lähtuvalt mitte emotsioonidest. Lasude hulga puhul tuleb lähtuda mitte Yakimenko mälust vaid 14 esitatud süüdistusest ja tuvastatud faktidest öeldes, et Yakimenko tegi ühe lasu iga turvamehe poole ning ühe sai endale paludes kohtul mitte lähtuda Yakimenko enda oletustele. Lisaks viitab kaitsja arusaamale, et hädakaitse versioon antud olukorras on vähetõenäoline, kuna Yakimenko nägi, et kinnipidamist viib läbi vähemalt üks mees turvamehe vormis ning tõepoolest pidi ta ka eeldama, et turvamehed ei tekita talle raskeid kehavigastusi. Samas juhtis kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et Yakimenko võis olla hädakaitse seisundis ekslikult. Ta ekslikult arvas, et teda hakatakse lööma. Sündmuste kiirus ning turvamehe ropendused viisid ta šoki seisundisse. Turvamees sööstis süüdistatava suunas ähvardustega, teine turvamees aga hüppas aknast välja. Distantsi hoidmise asemel turvamehed sööstsid süüdistatava suunas. Kaitsja on seisukohal, et lubades kontakti Yakimenkoga, turvamehed tegutsesid ebaprofessionaalselt märkusega, et enne inimese poole sööstmist nad oleksid pidanud tuvastama, mis toimub ning küsima Yakimenko käest, mida ta siin teeb. See reegel kehtib kõigi kinnipidamiste tegelevate isikute suhtes, nii turvameeste ja politseiametnike suhtes. Kaitsja on seisukohal, et kui turvamehed oleksid kinnipidamise asemel vähemalt 2 meetri kauguselt palunud Yakimenkol seisma jääda siis süüdistatav oleks seda ka teinud ning tulistamist oleks saanud vältida. Kaitsja rõhutab, et turvamehed tegutsesid äärmiselt kiiresti ja agressiivselt. Kaitsja mõistab nende soovi objektile tunginud rikkuja kätte saada ning seda, et sellises olukorras ei saa kõiki tegevusi arvestada kuna tegemist ei ole õpiku näitega. Kaitsja ei saa ning ei pane ka kahtluse alla, et turvamehed tegutsesid parimatest soovidest lähtuvalt. Samas rõhutab kaitsja, et on oluline, kuidas seda tajub inimene, kelle vastu turvameeste tegevus on suunatud viidates süüdistava kõrgele eale ja tema heale laskmisoskusele, et see on väga ohtlik kooslus. Relva olemasolul selline kooslus muutub väga ohtlikuks. Kaitsja tõi välja, et süüdistatav sai aru, et teda rünnatakse, kuid ei jõudnud olukorda hinnata, arvates, et ta on vajalikus hädakaitse seisundis. Kaitsja sõnul süüdistatav tegi seda ekslikult, kuna on arusaadav, et turvamehed ei hakkaks teda lööma. Sellest tulenevalt ning eeltoodust jõudis kaitsja järeldusele, et prokuratuuri versioon tahtlikust tegevusest on kaheldav viidates, et tõenäolisemalt on tegemist ettevaatamatu õigusrikkumisega või § 117 läbi § 25 koosmõjus § 31 lg 1. Kaitsja jõudis seisukohale, et õigeks kvalifikatsiooniks on
lg 2, viidates, et kui kohus ei tuvasta, et Yakimenko ekslikult võis olla vajalikus hädakaitse seisundis siis tuleks tegu kvalifitseerida
Karistuse osas leidis süüdistatava kaitsja, et süüdistatava vanuse ja § 117 keskmise sanktsiooni arvesse võttes, oleks mõistlik karistamisel piirduda juba vanglas istutud ajaga ning määrata süüdistatavale karistuseks katseajaga tingimisi vangistus. Kui kohus ei tuvasta eksliku vajaliku hädakaitse seisundit siis palub kaitsja kohtul mitte kasutada reaalset vangistust kogu tähtajaks, vaid piirduda šokivangitusega. Süüdistatava kaitsja leiab, et kannatanute hagides esitatud nõuded on oluliselt liialdatud ja ei vasta praktikale. Hagidega koos esitatud dokumendid ei kinnita põhjuslikku seost tuvastatud haiguste ja tervisliku seisundi vahel, millest tulenevalt oli kaitsja seisukohal, et Yakimenko peab kandma materiaalset vastutust aga hagis märgitust oluliselt vähemal määral. Süüdistatava kaitsja tõi välja asjaolud, et relvad, relvade peamised osad ning ka laskemoon asusid Yakimenko käes juba pikemat aega. Süüdistatav olevat saanud need seaduslikud teel aga ei andnud neid üle politseile, mis on tema viga. Kaitsja selgitas, et kui süüdisttav oleks andnud kõik politseile ja oleks saanud relvadele loa, võib-olla oleks saanud vältida antud olukorda. Kaitsja palub süüdistatava karistusel arvesse võtta, et süüdistatav ei teinud seda kasu eesmärgil vaid tahtis neist relvadest ja laskemoonast vabaneda ning need ei olnud süüdistatava jaoks eluliselt tähtsad. Kaitsja kirjalikest teesidest tulenev kaitsja väide, et Yakimenko suhtus sellesse (kohus mõistab seda kui relvi) nagu relva vaid nagu metalli. Tema kergemeelne suhtumine sellesse keeldu oli tingitud vanusest, usaldusest ja kergemeelsusest mistõttu palus kaitsja otsuse tegemisel lähtuda soosivalt 15 süüdistatava vanusesse, kuna igasugune reaalne karistus võib tema jaoks saada eluaegseks. Kaitsja palus süüdistatavat mitte ilma jätta õigusest viibida ülejäänud eluaastad oma lähedaste inimestega ning abikaasa- ja lastega. Kohtu järeldused: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanute ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Alexander Yakimenko süü
lg 1 p 3 - § 25 lg 2; § 418 lg 1, lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuritegude toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti. Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt: Vaidlust ei ole faktilises asjaolus, et nimetatud kuriteod Alexander Yakimenko sooritas. Kuritegude toimepanemise motiivi selgitus aga erines oluliselt kannatanute ütlustest ning pigem olid Alexander Yakimenko ütlused ennast õigustavad ning eluliselt mitteusutavad. Alexander Yakimenko andis järgnevaid ütlusi: Ta selgitas, et kokkupuuted tulirelvadega on tal täiesti olemas. On olnud meistersportlane laskevõistluses rohkem kui 15 aastat ning 5 korda tulnud Nõukogude liidu tšempioniks. Kokku on ta tulirelvadega tegelenud 36 aastat. Nõukogude ajal temalt relvaluba ei nõutud. Ta on saanud väljaõppe, kuidas tulirelva kasutada, samuti on ta teisi selleks väljaõpetanud. Nõukogude ajal mingisugust relvaluba vaja ei olnud. Ta on täpselt kursis, kuidas kasutada relva ja kuidas relvaga ennast kaitsta. Oluline on, et äärmisel juhul, kui isik ohustab sind ennast, tohib sihtida jalgadesse. Mõistlik on aga ohtlikus situatsioonis ära joosta. Kuid enne seda pole tema elus olnud kordagi olukorda, kus tuleks inimese vastu relva kasutada. Xxxx Vanglas puutus ta samuti vahetult kokku relvadega. Kui ta aastal 2000 koondati, küsis ta ülemuselt, et kuhu panna relvade varuosad. Neid ei saanud ju ometi prügimäele viia. Talle öeldi, et viigu need minema, kuna nad on nagunii maha kantud. Polnudki muud võimalust, kui varuosad koju viia. Uuest relvaseadusest ei teadnud ta midagi. Relvaosad olid kogu aeg tema juures ja õigusorganitel küsimusi ei olnud. Hakata ise nende juurde minema ja selgitama, et kust miski pärit on, tundus Yakimenkole mitteotstarbekas. Samuti möönis ta, et tegeles metalli korjamisega ning selle kokkuostu viimisega. Metalli otsis ta näiteks lammutatud või lammutatavates majades, kuid tulirelva ta endaga kunagi kaasa ei võtnud. Tulirelv oli töökorras, kuna ta ise reaktiveeris selle. Tulirelva ostis ta xxxx juures 500 krooniga ning ostmise hetkel oli see deaktiveeritud. Tulirelva ostis, et võistlustel osaleda ning seal keegi relvaluba temalt ei küsinud. Padrunid on jälle vajalikud treeninguks. Miks ta relva sel saatuslikul päeval kaasa võttis, Yakimenko selgitada ei osanud enam kui moel, et saatan eksitas. Nimelt oli enne juba paaril korral juhtunud, et mõni koer on teda rünnanud ja Yakimenko tõsiselt kahetses, et relva kaasas ei olnud. Paar päeva varem märkas ta, et selle maja aknast tulid välja 2 inimest. Tema eeldas, et need on bomšid, kellel on ka koerad ning tal tekkis huvi vaadata, mis seal on. Sees oli hunnik prügi ja signalisatsiooni tuluke vilkus. Yakimenkole tundus uskumatu, et prügi valvatakse. Et selles veenduda, pani ta punase jope kaamera peale ja läks välja, kus ootas 35-40 minutit, aga mitte keegi kohale ei tulnud, seega sai ta aru, et midagi seal ei valvata. Tulirelva tal siis kaasas ei olnud, samuti ei näinud ta läheduses koeri. Ta soovis kontrollida, kas seal on midagi väärtuslikku –metalli, telliskive ning juhul, kui maja oleks lammutamisele läinud, oleks ta need asjad endale palunud. Paari päeva pärast tuli ta tagasi, et maja uuesti vaadata ning oli veendunud, et maja ei valvata. Kohale jõudis ta 10.00 paiku. Seekord oli tal relv kaasa, samuti olid kaasas padrunid. Nägi, et signalisatsioon ei tööta ning kõndis seal kuskil 30 minutit. Kui ta jope juurde jõudis nägi, et jopes oli auk ning Yakimenkol hakkas halb –ta sai aru, et talle oli seatud lõks 16 ning maja on ikkagi valve all. Mitte midagi sellist nagu juhtus poleks juhtunud, kui valvurid oleks käitunud korrektselt jope signalisatsioonilt ära võttes. Ta oleks kohe aru saanud, et maja valvatakse, sealt minema jooksnud ning midagi poleks juhtunud. Nüüd sai ta aru, et on vahele jäänud. Ta jäi ootama lootuses, et kui keegi sisse ei tule, hiilib ta vaikselt minema. Relvas veel padruneid ei olnud. Ta kuulis kuidas valvurid väljas 20 minutit arutasid, kas minna majja sisse või ei. Siis kuulis, et vasakpoolne uks läheb lahti ning Yakimenko mõistis, et tuleb lahkuda. Ta otsustas välja minna, et alla anda. Väljas nägi ta enda ees turvamees, kes hakkas kohe vene keeles karjuma, et lööb tal pea lõhki ja tirib aju välja ning tuli talle rusikatega kallale. Yakimenko kaitses ennast, tema ainus soov oli alla anda ja turvamehega normaalselt rääkida. Siis nägi ta, et ka M K jookseb tema poole ning sellest sai ta ka aru, et tegemist on turvatöötajaga. Edasi Yakimenko isegi ei tea, kuidas kõik juhtus, sest kõik toimus kiiresti. Relva kasutas ta enesekaitseks, kuid tappa ta neid ei tahtnud, pigem neid peatada. Yakimeneko oli veendunud, et nad keeravad tal pea otsast ja kisuvad ribadeks, viskavad prügi alla ja keegi ei leiaks teda kunagi. Kuid kindlasti püüdis ta jalgadesse tulistada. Turvamehed haarasid temast kinni, tal oli kott õla peal ning kuidagi kiiresti õnnestus tal võtta relv, see laadida ning tulistama hakata. Üles polnud enam võimalik tulistada, kuna ta oli nende käte vahel. Peale laske kukkusid turvatöötajad maha ning lamasid nagu surnud. Yakimenko oli šokis ning arvas, et mehed teesklevad. Ta eemaldus neist 5-10 meetri kaugusele ning kuulis, et K helistab politseisse. Seega oli Yakimenko veendunud, et tulistas neid jalga, mehed on elus ning üksnes teesklevad raskesti haavatuid. Kiirabi polnud endal mõtet kutsuda, kuna kuulis, et politseisse on nagunii helistatud ning küll tuleb ka siis kiirabi neid vaatama. Nüüd otsustas ta koheselt lahkuda ning viskas püstoli 100 meetri pärast minema, et rohkem jamasid ei juhtuks. Tagasi minna polnud tal mõtteski, kuna oli täiesti kindel, et meeste elud on väljaspool ohtu. Loomulikult ei tähenda see seda, et Yakimenkol oleks juhtunust ükskõik- ta tahtis maa alla vajuda, Ukrainasse sõita ja seal surra. Samas möönis Yakimenko, et mida ta teha olekski saanud –tegemist oli ka tema jaoks eluohtliku olukorraga ning ta oli veendunud, et turvamehed tapavad ta. Yakimenko möönis ka, et ilmselt ta haavas mehi, kuid mitte eluohtlikult, sest tema sihtis jalgadesse, aga ta sai aru, et maha viskasid nad ennast ikka teesklemiseks, et ta lahkuks. Põgenemisel avastas ta, et käest jookseb verd ning ei mõistnud, kas tabas turvameest või tuli kuul rikošetina talle tagasi. Tema mäletab, et tegi kaks lasku. Kindlasti nad nägid relva tema käes, aga ei reageerinud sellele, ilmselt arvasid selle mängurelva olevat. Põgenedes viskas ta ka koti ära ning suundus esmalt kohe koju. Jõi pool pudelit konjakit ning proovis kuuli ise välja võtta, kuid see ei õnnestunud. Tal oli juhtunust nii õõvastav olla, et tahtis surra ning otsustas Eestist lahkuda. Plaan oli sõita xxxx, kuna sealne vesi on ta haigetele neerudele kasulik, kuid Riias bussist väljudes peeti ta politsei poolt kinni, kes toimetasid ta haiglasse. Ta saab aru, et kannatanutele tuleks mingi mõistlik summa hüvitada, kuid raha temalt nagunii võtta ei ole. Yakineko jäi jäärapäiselt seisukohale, et kui talle pahatahtlikult poleks lõksu seatud, poleks midagi juhtunud ning tekkinud olukorras oleks turvamehed ta kindlasti ära kägistanud. Ju siis saatan ajas ta tol päeval sinna ja juhtunu on tema saatus. Relv oli kaasa üksnes enesekaitseks võimalike koerte või kodutute ründe tõrjumiseks. Hoiatuslasku ta ei teinud, kuna tal polnud selleks vahemaad. Seega ei ole hetkel vaidlust ei ajas ega kohas ning ka selles, et 02.07.2017.a. kella 11:00 paiku, Xxxx majas ja selle juures, ründas Alexander Yakimenko, viibides kinnisel turvaettevõte Xxxx valvataval objektil, kuhu kõrvalistel isikutel oli viibimine keelatud, seoses häirega turvaobjektile saabunud oma ametikohustusi täitvaid turvatöötajaid M K´t ja O Ti, tulistades neid endal kaasas olnud tulirelvaga – 9x18 kaliibrilise Makarovi süsteemi püstoliga PM. Keskseks küsimuseks on, kas Alexander Yakimenko pani selliselt toime
114 lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo või tegutses mingil muul viisil. Kohtu hinnangul, arvestades kõiki asjaolusid, on süüdistuses nimetatud koosseis täidetud ning nagu eelpool öeldud, loeb kohus Yakimenko ütlused ennast õigustavaks ning ebausaldusväärseteks. 17 Kannatanu M K andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 2017 juulis töötas ta Xxxx OÜ-s, kus praegu on ka praegu xxxx. 02.07.2017 oli ta väljakutse hetkel kodus, kui teda teavitas kuskil kella 10.00 ajal O T, et xxxx majast on tulnud häire. Neil oli eelnevalt kokkulepe, et sellistele väljakutsetele ei minda üksi. Tegu on mahajäetud hoonega, mis on renoveerimisel. See hoone on võetud eraldi tehnilise järelvalve alla, et vältida vandaalitsemist ja kodutute sisse tulemist. Kaameratest oli näha, et sees liigub vanem meesterahvas ja meie eesmärk oli ta sealt välja saada. Kannatanu käsutuses on patrullauto ööpäevaringselt sellel eesmärgil, et vajadusel kiiresti reageerida. Sündmuskohale sõitsid nad Tiga eraldi, kes jõudis ka varem kohale. Maja on ristküliku kujuline ning T oli oma sõiduki parkinud juba maja tagumise otsa külje peale. Kannatanu ise parkis auto maja keskmise trepikoja ette. Territoorium ise ei ole aiaga kaetud, sissesõidu tee on kaetud tõkkepuuga ning ümber territooriumi on suurusjärgus 30-40 suurt plakatit kirjaga, et tegemist on eravaldusega ja sisenemine on keelatud. Selle hoone visuaalsel vaatlusel olid uksed-aknad kõik suletud. Samuti on seal kaamerad, mis tähendab, et kui liikumine toimub, siis andur püüab selle kinni. Ta teeb sellest 510sekundilise videoklippi. Sellises hoones võib tühihäireid olla palju, seetõttu see on ainukene lahendus. Selle põhjal keskus otsustab, kas sinna saadetakse patrull või mitte. Kuna seal oli inimene, siis saadeti patrull. Kohapeal jõuti järeldusele, et sisse minna oli isikul võimalik esimese korruse ukse juures olevast aknast. Neile jäid mulje, et keegi on majas sees, kuna kuulda oli helisid ning vastu võeti otsus, et kannatanu siseneb majja varikatuse kohal olevast aknast. Kaasas oli tal taskulamp, käerauad, pipragaas ning ka isiklik gaasipüstol. T jäi majaotsa juurde, kuna sealt saab kõige suurema ülevaate ning kui midagi peaks juhtuma, on võimalik kõige paremini kutsuda abi. Ta käis läbi esimese korruse korterid, liikudes edasi keldrikorrusele. Kui ta oli jõudnud keldribokside koridoris umbes poole peale kuulis, kuidas teiselt poolt keegi püüdis avada akent ning ta jooksis selle ruumi suunas. Ukse peal nägi ta umbes 5 meetri kauguselt inimese selga, kes suurest kanast väljus. Ta läks järgi ja hetkel, kui ta pea aknast väljas oli, kõlas lask ning T kukkus. Kannatanu hüppas aknast välja ning püsti tõustes kuulis teist lasku, mis tabas teda ennast ning ta hakkas kokku kukkuma, samal ajal kõlas ka 3 lask. Mittemingisugust vestlust ei olnud, keegi ei rääkinud. Vahemaad oli väikesed ning kogu sündmus kestis alla minuti. Meestrahvale jõudis ta hüüda üksnes: “Seis!“ ning ta oli temast 1,5-2 meetri kaugusel ning teise lasu ajal oli relv juba sisuliselt vastu kannatanut ning tõenäoliselt kukkus ta sellele mehele otsa. Kannatanu selgitas, et mingit võimalust tal meesterahva suunas ise joosta polnud võimalik, kuna viimane tulistas teda koheselt, kui oli aknast välja hüpanud ja ennast sirgu ajanud. Meesterahvas tundis kannatanu ära ka saalis viibiva süüdistatava Yakimenko. Viimane hoidis sündmuskohal paremat kätt puusakõrgusel ning näha oli üksnes relvaots ning kogu sündmus kestis sekundeid. Kannatanu jaoks oli kogu juhtunu uskumatu. Ta ei suutnud uskuda, et teda tulistati ja veel sellises kohas. Tööalaselt võib kõrgendatud valmisolekut eeldada, kui väljakutse toimub kasiinosse või panka, kuid eeldada, et hakatakse tulistama mahajäetud majas, kust midagi võtta sisuliselt pole, ei olnud kindlasti võimalik. Esimene lask tuli siit sisse ja keeras ümber selgroo 90 kraadi ja tuli selgroo kõrvalt välja. Teine lask tuli vasakult kõhust ja väljus paremaltpoolt kõhust. Ta jäi teadvusele ja nägi, et Yakimeneko liigub raudtee sunnas, enne raudtee nõlva keeras 7-8 meetri kaugusel ümber ja tuli paar sammu nende suunas. Kannatanu tabas end mõttelt, et äkki tuleb tagasi ja tapab nad ära. Aga ta võttis midagi maast, keeras ümber ja läks tagasi raudtee poole. T oli samal ajal 4 meetrit eemal pikali ning kannatanu sai aru, et nende olukord on kehva. Kannatanu ei teadnud isegi, kauaks ta veel teadvusel püsib ning ainus, mida ta sai ette võtta, oli helistada
lg 1 ja lg 2 p 2 järgi koosseis täidetud ning kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud.
lg 1 p 3 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud kahe või enama isiku suhtes. Käesoleval juhul tegemist on teoga, mis on suunatud tapmisele kahe isiku suhtes, mis ei viinud kummagi kannatanu surmani. Käesoleval juhul tuginedes eelpool toodule, leiab kohus, et 114 lg 1 p 3 - § 25 lg 2 objektiivne koosseis on täidetud.
lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Üldjuhul on karistusõigusliku vastutuse eelduseks 26 süüteo jõudmine katsestaadiumisse (vt aga
, § 251), kusjuures isiku tegu kvalifitseeritakse selle süüteokoosseisu järgi, mille realiseerimisele oli tema tahtlus suunatud. Samas nähtub
lg-test 1 ja 2, et kui isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest ühel
§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest, vabaneb ta süüst ning tema tegu kvalifitseeritakse tegelikkuses realiseerunud süüteokoosseisu järgi. Sellise regulatsiooniga on loodud õigushüvedele täiendav kaitse, s.o teo toimepanijale antakse lisamotiiv loobuda tagajärje põhjustamisest, kvalifitseerides tema käitumise eeskätt eripreventiivsetel kaalutlustel leebemat karistust ette nägeva süüteokoosseisu järgi. Sellise kohtlemise eelduseks on aga loobumisteo vabatahtlikkus. Nii sätestab
lg 3 üheselt, et loobumisest saab rääkida vaid juhul, kui vastavalt isiku ettekujutusele enda teost võib teo tagajärg küll saabuda, kuid ta otsustab süüteo lõpuleviimisest loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.
§-d 41 ja 42 reguleerivad süüteokatsest loobumist üksiktäideviija puhul, sätestades lõpetamata ja lõpetatud katsest loobumisele erinevad nõuded.
lg 1 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise (s.o piisab tegevusetuks jäämisest), ning nähtuvalt
lg-st 1 loobub täideviija lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje (s.o eeldab aktiivset käitumist). Kui lõpetatud katsest ei piisa teo lõpuleviimiseks, loetakse, et täideviija on loobunud, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist. Riigikohus on lahendis 1-17-3858 analüüsinud süüteokatset ning selgitanud, et tulenevalt
lg-st 2 ja § 42 lg-st 2 lähtutakse katse lõpetamata või lõpetatuks lugemisel isiku ettekujutusest oma teost. Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpule viimiseks (
Sisuliselt on tegemist teo toimepanija otsustusega: „Ma võiksin süüteo küll lõpule viia, aga ma ei taha seda“. Ning süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks (
Rääkimaks selles situatsioonis loobumisest peab isik langetama vabatahtliku otsuse: „Ma pean midagi tegema, et katkestada enda poolt vallandatud kausaalahel ja hoida ära tagajärje saabumine“. Kohtu hinnangul on Alexander Yakimenko poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav mõrva katsena. Menetluses kogutud tõenditega ning analüüsides kõiki tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Alexander Yakimenko pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Nii nagu ka prokurör on välja toonud rõhutab kohus, et kaudne tahtlus eeldab, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda ehk et isik peab võimalikuks, et tema teo tagajärjel inimene sureb ja ta möönab seda. Süüdistatav tulistas mõlemat kannatanut kehapiirkonda, kus on elutähtsad organid. Tõenditega on tuvastatud, et relv oli süüdistataval kannatanute poole suunatud selliselt, et tabada mõlemat isikut kehasse. M K suunas teostatud üks laskudest oli suunatud ka alt üles ning seega oleks võinud tabada ükskõik millist elutähtsat organit. Selliselt käitudes pidi süüdistatav võimalikuks pidama, et ta võib isikud tappa. Veelgi enam, kuna M Kt tulistas süüdistatav kaks korda, on kohus seisukohal, et süüdistatav pidi vähemalt võimalikuks pidama või lausa soovima isiku surma sündmuse toimumise ajal. Eelpooltoodust tulenevalt ja arvestades kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Alexander Yakimenko on toime pannud lõpetatud katse. Temasuguse taustaga isik omab professionaalseid teadmisi relvadest, laskmisest ning sellega seonduvast. Olukorras, kus ta tulistas kaht isikut tulirelvaga kõhu piirkonda, pidi ta teadma, et tagajärjed võivad olla väga tõsised. Samuti arvestades Alexander Yakimenko käitumist peale tulistamist - ta põgenes ega ei püüdnud abi osutada kannatanutele. Kui arvestada kannatanu ütlusi, et Yakimenko peatus ja vaatas tagasi, kannatanu samal ajal teeskles surnut, kuna kartis, et mees tuleb tagasi ja tulistab veel, annab kohtule aluse uskuda, et Alexander Yakimenko veendus, kas ta oli teinud kõik selleks, et kannatanud oleksid 27 surnud ning selles veendudes põgenes sündmuskohalt. Vastupidi, Alexander Yakimenko õigustab enda käitumist ebausutavate väidetega (et tal oli hirm surma ees jm). Alternatiivina võiks väita, et Alexander Yakimenko oli tagajärje suhtes ükskõikne. Seega on kohus seisukohal, et ta tegi endast kõik oleneva selleks, et tagajärg surm, ilma täiendavate lisategudeta saabuks ning tegemist on käesoleval juhul lõpetatud katsega. Käesoleval juhul tuginedes eelpool toodule, leiab kohus, et 114 lg 1 p 3 - § 25 lg 2 subjektiivne koosseis on täidetud ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi: Kannatanu O T on esitanud süüdistatava vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks 50 000 (viiekümne tuhande) euro nõudes ja kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 9307,50 euro (üheksa tuhande kolmesaja seitsme euro ja viiekümne sendi), millele lisandub käibemaks, nõudes. Hageja on tuginenud nõuete esitamisel VÕS § 128 lg-le 5, § 134 lg-le 5 ja § 1045 lg 1 p-le 2 , leides, et kannatanule on tekkinud mittevaraline kahju, mis väljendub tema füüsilises ja hingelises valus ning kannatustes. Mittevaralise kahju hüvitist põhjendati hagis järgnevalt. Kuul tabas O Tit ülespoole naba piirkonda, nurga all ülevalt alla, läbides kõhu seedeelundeid ning põletades siseelundkonda, mida kuuli trajektoor läbis. Kuul tabas häbemeluud ning põrkas vastu seda tahapoole selgroo lähedale. Kannatanule tehti seoses kuulihaavaga kaks operatsiooni. Peale tulistamist ja kuuli eemaldamiseks teostatud operatsiooni on kannatanu kaotanud mõlema jala välispinna tundlikkuse. Samuti esineb O Til elupõhine valusündroom, kuivõrd tema siseorganid said kuuli läbimisel põletada. Kannatanu elukvaliteet on seoses tulistamisega oluliselt langenud: tal esineb seoses suurte valudega suuri raskusi magamisega, ta ei saa raskusi sülle võtta, sh oma xxxx ja xxxx vanust lapselast, pikka maad ei ole kannatanul võimalik üksi läbida, kuivõrd ta võib väsida või kukkuda. Samuti ei ole tal võimalik kaua istuvas asendis olla. Kui varasemalt oli O T normaalses füüsilises vormis ja töövõimeline inimene, kes elas täisväärtuslikku elu, siis nüüd on tal elu lõpuni valuhood, mille vaigistamiseks kasutab ta elu lõpuni valuvaigisteid; tal esineb probleeme seede- ja urogenitaalsüsteemiga. Magamatuse ja valuvaigistite tarvitamise tõttu on ta 08.12.
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tulirelva, selle oluliste osade ja laskemoona omamise osas hindas kohus samuti süüdistatava süü suureks, kuna süüdistatav pidi aru saama, et need esemed oleks tulnud viia politseisse, kuid sellegipoolest otsustas seda mitte teha. Märkimist väärib, et tegemist ei olnud ühe tulirelva või paari tulirelva olulise osaga või väikese koguse laskemoonaga. Alexander Yakimenko kodust leiti 4 tulirelva, 552 olulist osa ja 7652 padrunit, lisaks püssirohtu ehk lõhkeainet ning tema kasutuses oli ka viies relv koos 16 padruniga, mida ta kasutas inimeste pihta tulistamiseks. Karistust raskendavad asjaolud selles episoodis puuduvad. Vähemalt Alexander Yakimenko enda ütluste pinnalt kujunes kohtul arusaam, et kahetseda ta seda tegu ei osanudki ning kohtu hinnangul ei saanudki, kuivõrd tema positsioon selles osas tugines teadmatusele. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras ühel korral karistatud varguse toimepanemise eest. Kohtu menetluses tõusetus ka probleem Alexander Yakimenko tervisest ning kaitsja taotlusel määras kohus ekspertiisi tuvastamaks süüdistatava tervisliku olukorra ning võime kanda karistust. 31 Ekspertiisiarvamuses asuti seisukohale, et Alexander Yakimenko tervislik seisund ei ole vastunäidustuseks vabadusekaotusliku karistuse kandmisele. Nimetatud ekspertiisiakti kohta käisid kohtus selgitusi andmas ka eksperdid A V ja T V, kes jäid ekspertiisiaktis toodud järelduste juurde. Kohtu hinnangul on kahe kohtuarsti arvamus täiesti selge ja piisav ning kohtul puudub igasugune alus nende järeldustes kahelda, sõltumata sellest, et kaitsja püüdis eksperdiarvamust kummutada. Kaitsja väitis, et ekspertiis sisaldab vigu, kuna eksitud on xxxxide arvus, mis tähendab, et eksperdid ei ole tähelepanelikult ja põhjalikult tutvunud materjalidega ning teinud järelduse kergekäeliselt. Kohus vastupidiselt järeldab, et ekspertide arvamuses puudub alus kahelda ning Alexander Yakimenkole kõike ülaltoodut arvestades tuleb määrata karistused toimepandu eest ning karistada teda reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Eelpoolt toodust tulenevalt, kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Alexander Yakimenko tuleb süüdi tunnistada
lg 1 p 3 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust.
lg 1, lg 2 p 2 järgi tuleb Alexander Yakimenko süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristusest rakseima suurendamise teel mõista Alexander Yakimenko’le liitkaristuseks vangistus 15 aastat. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Õie Havi ra
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.