1-17-6018/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6018 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Zubtsova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andrei Toompere elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI TOOMPERE, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 37106132223, Karistuse kandmise algus 03.03.2017 ja lõpp 03.12.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.08.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI TOOMPERE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Andrei Toomperelt menetluskuluna kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot v.adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Viira & Partnerid kasuks 120 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Margus Viira poolt süüdimõistetu Andrei Toompere kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andrei Toomperele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Toompere elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega tunnistati Andrei Toompere süüdi KarS § 424 ja § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Andrei Toomperele mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 03.03.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Toompere ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib muuta oma elu, lõpetada narkootikumide tarvitamine, tagasi perekonda tulla korraliku isana ja kasvatada lapsi. Ta sattus vanglasse narkokuriteo pärast ja ta läks sellisele teele, kuna tarvitas ka ise narkootikume. Ta hakkas 20 aastat tagasi vanglas tarvitama narkootikume. Mingi aeg õnnestus tal seda olukorda varjata, kuid nüüd on aru saanud, et nii enam edasi elada ei saa ja ta soovib jätkata rehabilitatsiooni xxxx külas, kes on nõus teda võtma minimaalselt aastaks ajaks. Ta on kursis eluga xxxx külas, sealt käidi tal külas ja nad rääkisid, kuidas seal elu käib. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, mis puudutavad alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, lisaks Viha juhtimise programmi. Tänu programmidele on ta aru saanud, et ta ei tohi kokku puutuda narkootikumidega, kuna kõik probleemid on seoses sellega. Distsiplinaarkaristused on sellest, et administratsioonilt tuli korraldus minna teise kambrisse, aga tema ei olnud nõud minema just sinna kambrisse, kuhu kästi. Nädala pärast tuli uus korraldus, et ta peab minema ülemisele korrusele, kuid ta ei tahtnud seda korraldust täita, kuna kambrikaaslane oli korduv tapja, administratsioonile seletas ta seda ka. Seega need 3 karistust on saadud sellepärast, et ta ei tahtnud ülemisel naril olla. Kaitsja palub jätta prokuratuuri seisukoht tähelepanuta, kuivõrd see ei ole motiveeritud. Kaitsja leiab, et vangla iseloomustus tervikuna on positiivne, kui jätta välja kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on tõepoolest karmid, kuid mida kaitsja peab vanglapoolseks kiusamiseks. Iseloomustuse on öeldud, et ta on juba
3. aasta veebruarist hõivatud majandustöödega, töötanud koristajana, s.t tal jätkuvalt ei ole probleemi töötamisega. Ta on 2 läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, tema juures on käinud xxxx esindajad ja kinnitavad, et neil on sõlmitud kinnipeetavaga kokkulepe 10-kuulise narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas, samuti majutuse osas. Kaitsja märgib, et tavapäraselt ei tehtagi esialgu mingeid kokkuleppeid pikemaks kui aastaks, sellepärast, et keegi ei tea, kuidas mingid programmid mõjuvad või kuidas inimene käitub, aga kaitsja arvab, et see saaks olla eelduseks ja aluseks, et inimene ei langeks uuesti narkosõltuvusse ja kohaneks ühiskonnaga võimalikult valutult. Vangla on leidnud, et tervise osas ja emotsionaalse seisundi osas mingit riski ega ohtlikkust ei ole ning probleemkäitumist ei esine. Ta on motiveeritud muutuma. Kaitsja nõustub kriminaalhoolduse arvamusega, et kinnipeetava suhtes oleks võimalik tingimisi enne tähtaegselt vabastamist kohaldada koos käitumiskontrolliga kuni 03.12.2021 ja ühes kõikide lisakohustustega, mida kriminaalhooldaja on ette pannud. Kaitsja palub Andrei Toompere vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda, millest järeldub, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on grupis toime pandud suures koguses narkootiliste ainete vahendamine, mille toimepanemise eesmärgiks oli majandusliku kasu saamine ja seda soodustas sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane. Kuigi positiivsena võib välja tuua, et ta töötab alates 05.02.2018 vangla majandustöödel koristajana, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja temaga on kahel korral viidud läbi struktureeritud vestlused suhete ja elustiili analüüsimiseks, lähisuhte vägivalla teemadel, põhjus-tagajärg seostest ja alternatiivsetest valikutest, on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning alates 06.05.2019 kohaldatakse tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta survestas oma kambrikaaslast erineval moel. Eeltoodu viitab sellele, et isik ei suuda vangistuses range järelevalve all viibides alluda korraldustele ega järgida kehtestatud nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus selles, et ta on oma kuritegelikust käitumisest teinud käesolevaks ajaks vajalikud järeldused. Riigikohus on oma lahendis nr 31-1-91-06 märkinud, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega ei ole õiguspärase käitumise kriteerium kinnipeetava puhul täidetud. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabanemisel asuda elama xxxx küla ning nende esindaja on kinnitanud, et neil on kinnipeetavaga sõlmitud kokkulepe majutus- ja nõustamisteenuse osas ning 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas. Samas on isikule määratav katseaeg üle 2 aasta ning programmi läbimise järgselt puudub isikul kindel elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Samuti puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht. xxxx küla elama asumisel on kinnipeetaval võimalik töötada asutusesiseselt, kuid väljaspool territooriumi mitte. Iseloomustusest nähtub veel, et isiku enda sõnul on tal võimalik asuda tööle OÜ-sse xxxx, kuid millal, seda ta ei tea, samuti puudub selle kinnitamiseks garantiikiri. Kindla töökoha olemasolu tagaks isikule igakuise kindla sissetuleku, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla, kuid käesoleval hetkel see vabanemisel 3 puudub. Kinnipeetaval ei ole püsivat pikemaajalist töökohta varem olnud, kuivõrd ta ei olevat rahul pakutavate palga suurustega, mis viitab valivasse suhtumisse töösse, mis omakorda raskendab isikul töökoha leidmist. Tasumata on kinnipeetaval rahalisi nõudeid üle 39 000 euro ning kuivõrd isiku sissetulekud olid enne vangistust ja on ka peale vangistust korrapäratud, siis on nõuete tasumine isiku poolt kaheldav. Kuivõrd viimane kuritegu on toime pandud just materiaalse kasu saamiseks, siis on töökoha ja kindla sissetuleku puudumine uue kuriteo toimepanemise suureks riskiks. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mis samuti on uue kuriteo toimepanemise riskiks. Isik ise tunnistab narkootikumide tarvitamist, kuid enda sõnul tal varasemalt oli narkosõltuvus, enam mitte. Samuti tunnistab ta varasemat alkoholiprobleemi ning otsest seost alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuriteoga. Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et kinnipeetav tunnistab oma probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ning muutuste vajalikkust, kuid tema käitumine vangistuses viibitud aja jooksul seda ei toeta. Samuti, kuna kuritegu on toime pandud grupis, võib eeldada, et tema tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kes talle negatiivset mõju võivad ka edaspidi avaldama hakata. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on varem olnud allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid ta rikkus kontrollnõudeid ning pani katseaja kestel toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Toompere vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 120 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Jätta määruskaebused läbi vaatamata. 2.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Viira & Partnerid Advokaadibüroo kaudu 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 20 (kakskümmend) eurot, vandeadvokaat Margus Viirale süüdimõistetu Andrei Toomperele määratud korras kaitse teostamise eest. 3.Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Andrei Toompere kanda. 4 23.08.2019 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-17-6018 jõustus 03.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent 5