Obsah (7)

§ 428§ 168§ 172§ 162§ 659§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-16998 Tsiviilasi Tõ

§ 428

lg 1 p 3 alusel, kuna Tartu linn, XX tn 60 korteriühistu (puudutatud isik) rahuldas nõude pärast avalduse esitamist. Avaldaja leidis, et

§ 168lg 5 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Kui puudutatud isik oleks avaldaja taotlusele korrektselt ja õigeaegselt vastanud, ei oleks pidanud avaldaja kohtusse pöörduma ning menetluskulusid kandma. Puudutatud isik on dokumendid esitanud alles 16.02.

2. Tartu Maakohus võttis
3. mai 2019 määrusega avaldusest loobumise vastu, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks. Praegusel juhul on põhjendatud ning õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib

§ 172

. Menetluskulud hagita menetluses kannab

§ 172lg 1 kohaselt isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lisaks kohalduvad praegusel juhul

§ 168

lg-d 2, 4 ja 5, mis reguleerivad menetluskulude jaotust asja menetluse lõpetamise puhul. Kui menetlus lõpetatakse määrusega, kannab

§ 168

lg 2 kohaselt menetluskulud üldjuhul hageja.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

§ 168lg 5 kohaselt kostja hageja menetluskulud.

Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu kohaldatakse ka

§ 162

lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tõendatud on, et puudutatud isik vastas avaldaja küsimustele vähemalt osaliselt 13.11.2017 juhatuse koosolekul, mille protokoll oli avaldajale saadetud (I kd, tl 32-33). Puudutatud isiku sõnul on ta avaldaja 19.10.2018 avaldusele teabe ja dokumentide saamiseks vastanud (KÜ vastus I kd tl 42-43), esitades vastuse avaldajale 29.04.2018 KÜ juhatuse koosolekul, kuhu avaldaja oli kutsutud. Avaldaja ei tundnud KÜ vastuse vastu huvi. KÜ juhatus oli võtnud koosolekule kaasa kõik KÜ dokumendid, avaldaja nendega tutvuda ei soovinud. Avaldaja sõnul ei ole ta esitatud KÜ kirjaliku vastusega varem tutvunud ning 29.04.2018 koosolekul avaldajale nõutud dokumente ei näidatud. 29.04.2018 koosoleku protokoll puudutatud isiku sõnu ei kinnita (I kd tl 120). Seega ei ole tõendatud puudutatud isiku väide, et ta on eelnevalt vastanud kõigile avaldaja küsimustele ning esitanud avaldajale kõik soovitud ja tema valduses olevad dokumendid. MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse esitaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude jaotamisel on maakohus lähtunud võrdselt nii

§ 168

lõikest 2 kui ka

§ 168lõigetest 4 ja 5.

Selline seisukoht on vastuoluline ja väär, kuna

§ 168

lõiked 3-5 välistavad otsesõnu

§ 168lõike 2 kohaldamise.

Eelnimetatud õigusnorme teleoloogiliselt- ja grammatiliselt tõlgendades on seadusandja pidanud vajalikuks sätestada erinormi (

§ 168

lg 5), mis oma peaks olema asjaolude ilmnemisel kohaldatav enne üldnormi (

§ 168

lg 2).

§ 168

lõige 2 sätestab lause teises pooles erandi, millal tuleks vaadelda sama §-i lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid ning kontrollida, ega eelnimetatud lõigetest ei ilmne teisiti. 2

1. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

657 lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. 6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus kohaldas

§ 168erinevaid lõikeid samaaegselt ja vastuoluliselt.

Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määrusest on keeruline aru saada, millist konkreetset normi maakohus menetluskulude jaotamisel kohaldas. Maakohus piirdus erinevate sätete tsiteerimisega, mis tõepoolest samaaegse kohaldamise välistavad. Samas, ilma kohaldatavat normi nimetamata, põhjendas maakohus selgelt ja õigesti kohtu järeldust menetluskulude menetlusosaliste kanda jätmise kohta. Ringkonnakohtu arvates saab menetluskulude menetlusosaliste kanda jätmise aluseks käesolevas asjas olla

§ 172

lg 1 teine lause, mille kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste kahe viimase lõiguga ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

§ 654lõikele 6.

7. Menetluskulud tuleb

§ 178lg 4 ja § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulude jaotuse vaidlustamise eesmärk on käesoleval juhul menetluskulude väljamõistmine avaldaja kasuks, seega menetluskulude kindlaksmääramine. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega kaasnevaid kulusid ei hüvitata menetlusökonoomilistel kaalutlustel, et vältida kulude progresseeruvat hüvitamist /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3