← Eesti

2-19-8501/3

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-8501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja müüs kostjale kaupu, kostja sai kauba kätte, kuid jättis kauba eest perioodil augustseptember 2018 esitatud arved, mille tasumise tähtaeg oli november-detsember 2018, tasumata. Kostja poolt kauba eest võlgnetava võlasumma suuruseks oli 8103 eurot. 27.03.2019.a. andis kostja hagejale võlatunnistuse, milles tunnistas, et võlgneb hagejale 8103 eurot. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub võlasumma graafiku alusel aasta jooksul, tasumine oli jaotatud kaheteistkümne kuu peale, iga kuu kümnendaks kuupäevaks kohustus kostja tasuma hagejale 675,25 eurot. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui kostja ei tasu makseid maksegraafikus näidatud kuupäevadeks tähtaegselt, siis muutub selleks ajahetkeks tagastamata kogu võlasumma, olenemata sellest, et graafikujärgsed maksmise tähtajad ei ole veel saabunud, koheselt sissenõutavaks. Kostja tasus tähtaegselt, s.o. 10. aprilliks 2019, esimese maksegraafikujärgse makse 675,25 eurot. Teist maksegraafikujärgset makset 675,25 eurot, mille maksmise tähtaeg oli maksegraafiku kohaselt hiljemalt 10.05.2019, kostja ei ole käesoleva ajani tasunud. Kostja ei vastanud ka enam hageja meilile. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse ja esitama nõude kostja vastu kogu tagastamata võlasummale. Võlasumma arvutus: 8103 - 675,25 =7427,75 Hageja palub kostjalt välja mõista Universaalne OÜ-lt AS Hansmark kasuks 7427,75 eurot. Hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostja enda menetluskulud jätta samuti kostja kanda. Hageja palub määrata kohtul kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus vastavalt menetluskulude nimekirjale ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 2 2-19-8501 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 475 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 300 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 775 eurot (475+300).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.