lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad teadaolevad vahendid ja võimalused täiendavate investeeringute saamiseks. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõpetatud, lõpetatud on kaubanduskeskuse üürileping, puuduvad töötajad. T1 Lilled OÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik. T1 Lilled OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks lugeda äriplaani mitterealiseerumine, so muu asjaolu
Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik lõplikult püsivalt maksejõuetuks 2019.a. aprillikuus, mil lõppes lillepoe pidamiseks sõlmitud üürileping, millest tulenevalt kaotas T1 Lilled OÜ võimaluse oma teenuseid pakkuda, tulu teenida ning kohustusi täita. Võimalike tagasivõitmiste osas on ajutine haldur välja toonud, et kuna võlgnik on põhivara võõrandamisel jätnud käibemaksu täies ulatuses tasumata, võidi selliselt üksnes juhatuse liikmetega seotud ettevõtete nõuete rahuldamisega kahjustada võlgniku võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet huve. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada kohtul pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 2000 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 8.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka 3
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 9. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu
Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 11. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme M U’i (isikukood xxx). 12.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 13. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 80 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Indrek Lepsoo tasu suuruseks 864 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulude katteks 25 eurot (sh käibemaks), mis kuuluvad välja mõistmisele OÜ INC Partner (registrikood xxx) kasuks. 4
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 15. Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt
lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ INC Partner (registrikood xxx) arvelduskontole nr. xxx. 16. Ülejäänud ajutise haldur tasu jääb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.