KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Kohtujurist Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-6944 Tsiviilasi

) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab

-i nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.

1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avalduse kohaselt jäi osaühingul jaotamata vara, milleks on raha arveldusarvel (tlk 2), mille käsutamiseks pärast puudutatud isiku registrist kustutamist enam võimalust pole. Äriregistri andmetel oli avaldaja puudutatud isiku ainuosanikuks, seega on avaldaja huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.
2. Puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks on vajalik likvideerija määramine, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimise lõpuleviimiseks.

§ 603

lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.

§ 604lg 1 teise lause järgi ei ole kohus isiku määramisel avaldusega seotud.

Kohus leiab, et põhjendatud on määrata puudutatud isiku likvideerijaks vandeadvokaat Heili Haabu, kes on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (

§ 603lg 3).

Heili Haabu vastab

§ 603

lg 1 nõuetele ja on vandeadvokaadina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Tema suhtes ei ole kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Samuti ei kaasne Heili Haabu likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid, kuna ta ei ole avaldanud soovi likvideerija ülesannete eest täiendavat tasu saada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Heili Haabu likvideerijaks nimetamise. 2

§-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et

§ 477

² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. 7. Lähtudes

§ 605

lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Likvideerija kinnitas, et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei ole likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt ühingult ega muudelt isikutelt. 8. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 172lg 6 alusel avaldaja kanda.

Kuna menetluskulud seisnevad eelkõige riigilõivus, on nende avaldaja kanda jätmine põhjendatud sellega, et täiendava likvideerimise vajadus on tingitud avaldajast tulenevalt. Kohus määrab

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 116 lg 2, § 208 lg 2).

§ 606

lg 1 näeb ette, et

59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (

§ 478lg 4 teine lause).

Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima.

§ 478

lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega 3

§ 606lg 2 alusel määruskaebuse.

Määruse kättetoimetamisega kohtu määratud likvideerijale tuleb määrus lugeda kättetoimetatuks ka juriidilisele isikule. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4