← Eesti

1-15-1464/60

Obsah (6)§ 76§ 75§ 141§ 145§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-15-1464 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.09.2019) Kriminaalasja number 1-15-1

§ 76lg 5 alusel määrata Rivo Aosaarele katseaeg tähtajaga kuni 15.01.2020.

Kohustada Rivo Aosaart täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1

(4)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 4, 8 alusel määrata Rivo Aosaarele katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 2) läbida sotsiaalprogramm. Määrus Rivo Aosaare suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Rivo Aosaar karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda Rivo Aosaarelt riigituludesse kaitsetasu 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot ja 20 senti advokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99915700021867. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rivo Aosaar on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 26.03.2015. a otsusega kriminaalasjas 115-1464

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat vangistust;

§ 145

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 järgi kohaldati Rivo Aosaarele liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Rivo Aosaare eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti tema karistuse kandmise algust alates 15.09.2014, s.o tema kinnipidamisest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.01.2020. Tartu Vangla esitas kohtule 12.08.2019 materjalid Rivo Aosaare tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Rivo Aosaare tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Rivo Aosaare tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vanglas ei ole süüdimõistetu läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Ta eitab kategooriliselt kuritegude toimepanemist. Prokuröri arvates mängib ennetähtaegse vabastamise menetluses olulist rolli, kas isik on oma tegudest ja karistuse mõttest aru saanud. Kui isik ei näe oma 2

(4)tegevuses midagi halba ja ei mõista, mis tagajärjed tema tegudel on olnud, siis ei saa väita, et karistuse eesmärk oleks täidetud. Rivo Aosaarel puudub veel praegugi enesekriitika oma käitumise ja selle võimalike tagajärgede osas, mis tähendab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. Vabanemisel puudub isikul ka toetav sotsiaalne võrgustik. Prokuröri arvates oleks kinnipeetava vabastamine ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Rivo Aosaar avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta on teinud karistusest järeldused, ta soovib jätkata seaduskuulekalt. Vabaduses ei ole tal lähedasi, ta on kõik kaotanud. Süüdimõistetu selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Kuritegude toimepanemist Rivo Aosaar ei tunnistanud. Kaitsja märkis, et Rivo Aosaar kannab karistust raske kuriteo eest, tema karistus hakkab lõppema. Kaitsja selgitas, et vaatamata sellele, et Rivo Aosaar ennast süüdi ei tunnista, on ta kohtus selgelt väljendanud, et tahab alustada uuelt lehelt. Ta kahetseb oma tegu väga, kuivõrd see on põhjustanud talle olulisi muutusi elus ja lähedaste osas. Vangistuses on ta käitunud eeskujulikult, täitnud kõiki kohustusi, osalenud tööhõives. Tal on võimalus vabaneda keskusse Järve Kodu, kus on tugiisiku teenus, mida ta vajab. Kaitsja arvates peaks eeldama, et karistus siiski on oma eesmärgi täitnud ja ennetähtaegne vabanemine annaks positiivse tõuke edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kaitsja arvates võiks Rivo Aosaare tingimisi enne tähtaega vabastada. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rivo Aosaar temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rivo Aosaart on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Pärast seda on ta üle 10 aasta elanud õiguskuulekalt. Käesolevat karistust, mis on ühtlasi ka tema esimene vanglakaristus, kannab süüdimõistetu seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, s.o vägistamise ja muu sugulise iseloomuga teo eest lapseealisega,xxxxxxxxxxxxxxxxxxr. Kinnipeetav kuritegude toimepanemist ei tunnista. Vangla iseloomustuse kohaselt süüdistab ta tunnistajat pahatahtlikkuses ja lapsega manipuleerimises. Kohus nõustub prokuröriga, et oluline on, et süüdimõistetu saaks aru oma tegudest ja tagajärgedest. Samas ei saa ainuüksi kuriteo mitte tunnistamise põhjal eeldada, et isik ei ole valmis oma varasemat eluviisi muutma. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Rivo Aosaar vaatamata kõigele teinud karistusest järeldused ja soovib edaspidi jätkata õiguskuulekat elu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ongi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud 3

(4)ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 20, 21). Vangla iseloomustusest nähtub, et karistuse kandmise ajal on Rivo Aosaar läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja tema käitumine on olnud hea. Eeltoodu annab alust loota, et süüdimõistetu suudab ka vabaduses elada uusi kuritegusid toime panemata. Sotsiaalprogramme, mis täiendavalt maandaksid temast tulenevaid kuriteoriske on võimalik läbida ka vabaduses. Rivo Aosaare vabanemisjärgsed elutingimused on rahuldavad. Süüdimõistetule on tagatud elukoht ning tugiisiku teenus. Töökoht esialgu puudub, kuid süüdimõistetu soovib kindlasti tööle asuda. Vanglas on ta omandanud puhastusteenindaja eritööde spetsialisti kutse. Rivo Aosaarel puuduvad vabaduses lähedased ja isikud, kes võiksid teda toetada. Tema toimetuleku tagamiseks on tarvis talle igakülgne abi, mida saab muuhulgas pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Rivo Aosaare tingimisi enne tähtaega vabastamine vangistuse kandmiselt on põhjendatud. Süüdimõistetu on enamuse talle karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud. Oluline on, et tegemist on Rivo Aosaare esimese vanglakaristusega, mis võiks mõjutada teda hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Kohtu arvates on Rivo Aosaare väljavaated seaduskuulekaks eluks vabaduses head, kuid pikka aega kinnipidamisasutuses viibinud süüdimõistetu vajab ühiskonnas kohandumiseks tuge. Seda saab talle pakkuda läbi kriminaalhoolduse. Lisakohustuste määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada. Seega võiks tema vabastamine praegu olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine ja vabanemine ilma igasuguse kontrollita. Lisaks on oluline, et Rivo Aosaare tingimisi enne tähtaega vabastamise korral praegu on tema katseaeg pikem kui ärakandmata karistus, mis tähendab, et süüdimõistetu üle säilib kontroll pikema perioodi jooksul.

§ 76lg 5 alusel tuleb Rivo Aosaarele määrata katseaeg tähtajaga 6 kuud.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata Rivo Aosaarele

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Rivo Aosaarele katseajaks

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata kohustus läbida sotsiaalprogramm.

Menetluskulud Rivo Aosaare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.09.

  1. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 133,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Rivo Aosaarelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.