KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse teatavaks tegemise aeg 6. september 2019,

) § 163 lg-ga 2, et hageja ei nõustunud menetluses kostja pakutud kompromissiga. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. 2

§ 163

lg 2 kohaldub, kui hagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi täielikult, mitte osaliselt. Seetõttu ei saanud maakohus jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Lisaks ei ole selline menetluskulude jaotus õiglane. Maakohus ei ole kõiki asjaolusid arvestanud ega oma otsust põhjendanud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu nii kohtuväliselt kui ka kohtumenetluses (sh oma lõplikus seisukohas), mistõttu hagejale tekkisid menetluskulud. Arvestades hagi edulootust, ei olnud hagejal mõistlik vahetult enne kohtumenetluse lõppu kostja pakutud kompromissi vastu võtta ja menetluskulude hüvitamise nõudest loobuda. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastuse kohaselt ei olnud hagi esitamine kostja vastu põhjendatud ja see esitati pahatahtlikult. Hageja menetluskulud on suures osas tekkinud enne kostja menetlusse kaasamist. Lisaks loobus kostja maakohtu menetluses hagile vastuväidete esitamisest, mistõttu ei ole õige hageja väide, et kostja vaidles hageja nõudele vastu. Menetluskulude kostja kanda jätmine

§ 162lg 4 alusel ei oleks õiglane.

Eksitav on hageja väide, et maakohus rahuldas hagi täielikukult, sest hagi võeti menetlusse üksnes osaliselt ning hageja keeldus kostja pakutud kompromissist. Seetõttu jaotas maakohus

§ 163lg 2 alusel menetluskulud õigesti.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega jätab maakohtu menetluskulud kostja kanda. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ja see on jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause, § 651 lg 1).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Praeguses asjas on hageja vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse, leides, et maakohus kohaldas

§ 163lg-t 2 valesti.

Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagi rahuldamise korral ei saa jätta menetluskulusid poolte enda kanda

§ 163

lg-te 1 ja 2 alusel, sest see säte reguleerib menetluskulude jaotust üksnes hagi osalise rahuldamise korral (sh kohtumenetluses kompromissina pakutud ulatuses). Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul

§ 162

lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud täielikult või suuremas osas selle poole kanda, kes kohtumenetluses väljapakutud kompromissiga ei nõustunud.

§ 163

lg 2 sõnastust arvestades on selle kohaldamise vältimatuks eelduseks see, et hagi on rahuldatud osaliselt (vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-3, p 18). Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi täielikult, kuna maakohus rahuldas kõik
3. jaanuari
4. a määrusega menetlusse võetud hageja nõuded kostja vastu (tl-d 46–48 pöördel). Seetõttu ei oma tähtsust ka see, kas hageja nõustus kohtumenetluses kostja väljapakutud kompormissiga või mitte. Esialgsed nõuded (sh
5. novembri
6. a hagi täienduses esitatud nõuded), mida hageja hagi puuduste kõrvaldamise käigus muutis ja/või 3

§ 163lg 2 alusel õiguspärane.

8. Vastuseks kostja väidetele, et hagi esitamine ei olnud põhjendatud, kostja ei vaielnud sellele sisuliselt vastu ja menetluskulud tekkisid suuremas osas enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu menetluskulude kostja kanda jätmine ei oleks õiglane, märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium selgitab esmalt, et

§ 162

lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane. Praeguses asjas leidis maakohus, et kostja vastu esitatud hagi oli põhjendatud ja maakohtu otsus on selles osas ka jõustunud. Seega ei olnud tegemist põhjendamatu hagiga ning hageja pidi oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Teisi erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks menetluskulusid poolte enda kanda jätta

§ 162lg 4 alusel, ei ole kostja menetluses esile toonud.

Õige ei ole kostja väide, et ta ei vaielnud hagiavaldusele vastu. Kolleegiumi hinnangul ei kuulu asjas kohaldamisele ka

§ 168

lg 6.

§ 168

lg 6 järgi, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi õigeksvõtmine

§ 440

tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt

§ 4lg 3).

Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja vastuse hagile, milles palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata (tl-d 54–55 pöördel). Kuigi oma lõplikus seisukohas on kostja mh märkinud, et: „ei esita hagile sisulisi vastuväiteid“, on ka selles menetlusdokumendis kostja hagile tegelikult vastuväiteid esitanud (mh et hagi on esitatud vale kostja vastu, tl-d 74–74 pöördel). Seda arvestades tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hagi õigeks võtnud. Kompromissi ettepaneku esitas kostja alles menetluse lõpus. Maakohus jättis enne hagi menetlusse võtmist hagi käiguta. Nimetatud asjaolu ei tingi menetluskulude jaotamisel

§ 162lg 1 kohaldamata jätmist.

Selles osas hindab maakohus hageja kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust

§ 175lg 1 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel.

Maakohtus kantud menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud samuti kostja kanda.

1. Maakohus ei ole hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (vt Riigikohtu
2. aprilli
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19–22). Tulenevalt

§ 177

lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumisest. 10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest 4