← Eesti

1-19-4369/15

Obsah (6)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50

Kriminaalasi nr 1-19-4369 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 30. september 2019. a (istung toimus 18.09.2019) Kriminaalasja number 1-19-4369 Kohtunik Liivi Loide Koh

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb Mati Margil koheselt ära kanda 30 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates Mati Margi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.05.2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati Mati Margi suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mati Mark ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Mati Margile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Mati Margile katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Mati Margile katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakati Mati Margi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Mati Margilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks, milline karistus hakkas kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja laienes lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ka kogu vangistuse kandmise ajale. Kohtuotsus jõustus 15.06.

  1. a. 14.08.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Mati Margi kohta, taotlusega pöörata mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Mati Mark rikkunud 08.08.
  3. a alkoholi tarvitamise keeldu, mida ta on ise põhjendanud murede kokkulangemise tagajärjena (ei pidanud pingele vastu). Materjalidest nähtuvalt esmakohtumine Mati Margiga toimus 28.06.
  4. a, kui ta tuli otse arestimajast ametniku juurde sooviga muuta vastuvõtu aega, mis oli määratud 01.07.
  5. a kell 09.
  6. Põhjenduseks Mati Mark tõi asjaolu, et enne kutse saamist oli tal kokkulepitud töö kohustus. Ametnik selgitas Mati Margile, et tal pole muud aega võimalik pakkuda. Mati Mark lubas kohale tulla 01.07.
  7. a kell 09.
  8. 29.06.
  9. a Mati Mark edastas ametnikule e-kirja, mille kohaselt tal ei ole võimalik 01.07.
  10. a kell 9.30 vastuvõtule tulla, kuna isa peab kella 9ks tööle minema ja tema peab jääma ema hooldama. Lisaks Mati Mark palus uut aega alates kella 13st, kuna selleks ajaks on emaga vajalikud protseduurid tehtud ja ta saab isaga oma tegemised ette planeerida. Ametnik vastas, et lühikese aja jooksul on antud kaks väga erinevat põhjust vastuvõtule mitte tulemiseks, kuid uueks vastuvõtu ajaks võimaldati 08.07.
  11. a kell 15.
  12. 08.07.
  13. a oli Mati Mark kohal kell 14.45 ning lootis, et kella 15.00st saab juba ära minna. Mati Mark oli kaine, kuid värises tugevalt üle keha - tõi põhjuseks kõrge vererõhu. Kohtumisel Mati Margile tutvustati õigused ja kohustused. Eelmisele kohtumisele mitte tulemist põhjendas Mati Mark koduste põhjustega. "Kainem ja tervem Eesti" programmi ei olnud veel aega kirja pannud kuid väljendas, et on ravist huvitatud. 11.07.
  14. a kohtumisel väitis Mati Mark, et ei tarvita alkoholi kohtu poolt määratud keelu tõttu, kuid programmi "Kainem ja tervem Eesti" keeldub peale esmakohtumist uuesti minemast, kuna psühhiaater oli eelmise kriminaalhoolduse ajal olnud temaga ebaviisakas. Mati Mark leidis, et tal ei ole alkoholi tarbimisega probleemi. 01.08.
  15. a kohtumise aega muutis Mati Mark telefoni teel, tuues põhjuseks vajaduse ema hooldada. Uueks ajaks lepiti kokku 05.08.
  16. a kell 15.
  17. 05.08.
  18. a kohtumisel esitas Mati Mark tõendi, et on käinud esmakohtumisel "Kainem ja tervem Eesti" programmi raames, kuid programmi ei läbi: "Patsient saadetud kriminaalhooldaja poolt alkoholi joobes mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks riiklikku alkoholiraviprogrammi ,,Kainem ja tervem Eesti" raames. Patsiendiga vesteldud alkoholi tungide ja tarbimise ennetamise teemadel, ning tutvustatud programmi, ,,Kainem ja tervem Eesti", sh programmi tingimusi. Patsient pole motiveeritud KTE programmis osalema, kuna ei tuvasta endal alkoholiprobleemi olemasolu. AUDIT skoor – 13 ohustav tarvitamine. Patsiendil on kaheks aastaks alkoholi tarvitamise keeld, alates 29.05.
  19. Patsiendi sõnade kohaselt AUDITtest täidetud varasemate andmete põhjal." 08.08.
  20. a teostasid nooremametnikud kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli Mati Margi elukohas. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 1.578 mg/l ehk üle kolme promilli. Mati Mark oli ametnike suhtes sõjakas ning vajas veenmist protokollile alla kirjutamiseks. Mati Mark tõi kontrolli hetkel joomise põhjuseks ema hooldamisest tekkivaid pinged, mida kinnitas ka 14.08.
  21. a kohtumisel. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Mati Margile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul Mati Mark ei teadvusta alkoholi tarvitamisega kaasnevat ohtu enda käitumisele. Mati Mark on karistatud alkoholi joobes mootorsõiduki juhtimise eest neljal korral, millest kaks karistust on kehtivad. Viimane kuritegu sooritati 7 nädalat pärast eelmise katseaja lõppemist. Ei eelmise ega praeguse kriminaalhoolduse käigus ei ole Mati Mark teadvustanud alkoholi tarbimisega kaasnevat ohtu ning eitab alkoholiprobleemi olemasolu, samas on toonud korduvalt välja, et ei oska teismoodi pingeid maandada. Kohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet 18.09.
  22. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes toodud ettepaneku juurde, s.o palub Mati Margile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Mati Mark pöördus ravile üksnes selleks, et vältida vangistuse täitmisele pööramist. Kaitsja palub Mati Margile mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata ja anda talle veel üks võimalus karistuse kandmiseks vabaduses. Kaitsja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt Mati Mark andis nõusoleku tervisehoiuteenuse osutamiseks Kainem ja Tervem Eesti programmi raames. Lisaks ka tõendi vereanalüüsi kohta, mis viitab, et Mati Mark ei ole 2 nädala jooksul alkoholi tarvitanud. Samuti Mati Margi isa kirja, mis põhjendab kodust olukorda ja ema kohta Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt koostatud epikriisi, mis tõendab ema tervisliku seisundi (voodihaige). Mati Mark palub karistust täitmisele mitte pöörata ja palub anda talle võimalust, selleks et ta saaks ennast parandada ja ravida. KOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne tuleb võtta teadmiseks ja jätkata Mati Margi suhtes kriminaalhooldust ilma täiendavaid kohustusi määramata. Materjalidest nähtuvalt 08.08.
  23. a teostati Mati Margi elukohas talle määratud alkoholi mitte tarvitamise kohustuse täitmist. Kontrolli käigus oli Mati Margil tuvastatud alkoholijoove 1,578 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Mati Margi sõnul tarvitas ta alkoholi kodus tekkinud pingete tõttu. Mati Margi selgituste kohaselt ei saanud ta öösel magada, kuna tegeles voodihaige emaga (emal oli paanikahood, ta karjus ja tahtis voodist välja saada ning hakkas märatsema). Lisaks pidi Mati Mark hommikul tööle minema, kuid kuna ka isa pidi seda tegema, siis Mati Mark pidi jääma emaga. Mistõttu pingete maandamiseks oli Mati Mark tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendused ei ole mõjuvad. Sellele vaatamata kohtu hinnangul on põhjendanud kriminaalhooldust jätkata ning anda Mati Margile võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma korrektselt ja nõuetekohaselt. Siinkohal kohus arvestab, et Mati Mark on üldjoontes täitnud kriminaalhoolduse ajal kohustusi korrektselt. Kohtu hinnangul Mati Margi peamiseks probleemiks kohustuste täitmisel on olnud alkoholi probleemi mitte tunnistamine (materjalidest nähtuvalt Mati Mark on käinud Kainem ja Tervem Eesti programmi raames esmakohtumisel, kuid ei olnud motiveeritud seal osalema, kuna ei tuvasta endal alkoholiprobleemi olemasolu). Ka istungil Mati Mark on tunnistanud, et ei ole nõustamisel käinud, kuna arvas et saab ise hakkama ning seda on ta väitnud ka arstile. Kuid nüüdseks on Mati Mark mõistnud, et ise ta hakkama ei saa ja seetõttu alustas osalemist programmis ning käib psühhiaatri juures. Kohus peab positiivseks, et Mati Mark on ennast kokku võtnud ja pöördunud oma murega psühhiaatri poole, mille tulemusel oli talle määratud ka ravi (mis on seotud depressiivse häirega). Istungil Mati Mark kinnitas, et nüüdseks ta tarvitab ravimit, mis on rahustava toimega ja blokeerib nii närvilisuse kui ka alkoholi vajaduse (aitab paanika ja ärevushoogude vastu). Siinkohal kohus arvestab, et tegu küll ei ole alkoholismiraviga, kuid juba üksnes probleemi tunnistamine ja selle tekkeallika leidmine (pinged, depressioon) näitab Mati Margi osas edusamme. Oluline on ka asjaolu, et alustatud ravi on alles algusfaasis, kuid sellegi poolest on sellega juba kaasnenud positiivne tulemus (st vereanalüüsist nähtuvalt Mati Mark ei ole alkoholi tarvitanud ning tema sõnul ravim tasakaalustab tema olekut, mistõttu puudub tal vajadus alkoholi vastu). Mati Margi sõnul uus kohtumine psühhiaatriaga on kokkulepitud
  24. novembriks, siis ka selgub, milliseid samme peaks edasi ette võtma. Eeltoodud arvesse võttes, kohus on veendumusel, et Mati Mark on piisavalt motiveeritud tegema endast kõik oleneva selleks et kriminaalhooldust edukalt läbida, mh tegelema ka esineva alkoholiprobleemiga. Seetõttu kohus leiab, Mati Margi suhtes on võimalik kriminaalhooldust jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.