← Eesti

2-18-16383/13

Obsah (12)§ 178§ 168§ 162§ 656§ 654§ 646§ 202§ 198§ 205§ 175§ 652§ 171

Tsiviilasi nr 2-18-16383 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2019. a, Tallinn

§ 178lg 4).

  1. Apellatsiooniastme menetluskulud menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas jätta YY kanda. XX-l ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Otsuse peale menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud
  2. XX (hageja) esitas kohtule hagi YY (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel on
  3. veebruaril 2014 sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise 200 euro maksmiseks, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja pöördus kostja poole kokkulepitud elatise määra seaduses sätestatud minimaalse elatise määraga kooskõlla viimiseks, kuid kostja keeldus selle tasumisest. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista elatis alates oktoobrist 2018 seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited 2

(6)Tsiviilasi nr 2-18-16383
  1. Kostja võttis hagi õigeks, kuid palus menetluskulud jätta hageja kanda, sest hagi esitamine on kostjale üllatuslik. Kostja leiab, et hageja lepinguline esindaja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist pöörduma kostja poole ning andma kostjale võimaluse esitada oma seisukoht. Maakohtu lahend
  2. Maakohus rahuldas hagi
  3. aprilli 2019 õigeksvõtul põhineva otsusega ja määras välja mõista kostjalt YY-lt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära;
  4. a oli elatise ühe kuu määr 250 eurot ja
  5. a on elatise ühe kuu määr 270 eurot) hageja XX kasuks tema ülalpidamiseks alates
  6. oktoobrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatis tuleb tasuda iga kuu
  7. kuupäevaks CC arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Maakohus jättis CC menetluskulud YY kanda ja mõistis YY-lt välja CC kasuks menetluskulud 480 eurot. Kohus leidis, et

§ 168

lg 6 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, sest kohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja küll keeldunud hageja nõutud summas elatise maksmisest, kuid samas ei ole ka kinnitanud, et asub hageja nõutud määras elatist tasuma. Kohus leidis, et hageja seadusliku esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 4 töötunni ulatuses (120 eurot/h) arvestades tsiviilasja mahtu ja seda, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega. Kohus mõistis kostjalt CC kasuks

§ 162lg 1 alusel välja menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks).

Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas maakohtu otsusele menetluskulude jaotuse ja alternatiivselt menetluskulude suuruse peale apellatsioonkaebuse. Kostja hinnangul on maakohus põhjendamatult leidnud, et kostja andis enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Alternatiivselt palub kostja vähendada menetluskulude suurust 0 euroni, sest tegemist ei ole keerulise vaidlusega, samuti ei ole maakohus põhjendanud menetluskulude suuruse aluseks olevate toimingute vajalikkust. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 4 alusel tühistada osas, millega jäeti CC menetluskulud kostja kanda ning mõisteti need summas 480 eurot kostjalt CC kasuks välja. Ringkonnakohus saab teha ise menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistab menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Osas, millega maakohus rahuldas elatise nõude hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-18-16383

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 8. Esmalt märgib kolleegium, et maakohtu otsus tuleb

§ 646

lg 4 alusel olulise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, millega CC menetluskulud jäeti kostja kanda ja mõisteti summas 480 eurot kostjalt CC kasuks välja, kuigi selles osas maakohtu otsuse peale kaevatud ei ole. Käesolevas asjas on alaealine laps (XX ehk hageja), keda esindab üks hooldusõiguslik vanem (CC), esitanud PKS § 97 p 1 alusel kohtule hagi teise vanema (YY ehk kostja), vastu elatise väljamõistmiseks. Lapse hooldusõiguslik vanem on PKS § 120 lg 1 esimese lause järgi lapse seaduslik esindaja. Seega on elatiseasjas hagejaks alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses lapse piiratud teovõime tõttu

§ 202

lg 2 ja § 217 lg 3 järgi seadusliku esindajana üldjuhul tema hooldusõiguslik vanem (vt RKTKo 03.06.2015, 3-21-56-15, p 13). Hagimenetluses on menetlusosalisteks pooled (

§ 198

lg 1 p 1), kus hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on esitatud hagi (

§ 205lg 2).

Kuna materiaalõiguslikult on menetluskulude hüvitamine kahju hüvitamise eriliik, mis toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahju hüvitamisega VÕS järgi, siis saavad menetluskulusid nõudma õigustatud isikuteks (sh ka kandjateks) olla eelkõige vaid pooled. Kuna CC ei ole käesolevas asjas pooleks, vaid on hageja seaduslik esindaja, siis on maakohus ebaõigesti jaotanud menetluskulud CC ja kostja vahel, sh mõistnud kostjalt CC kasuks menetluskulud välja. Kolleegium saab antud eksimuse parandada ja teeb uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 480 eurot.

  1. Järgmisena lahendab kolleegium apellatsioonkaebuse esimese menetlusliku taotluse, milles kostja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus on arvestanud sellega, et kostja on võtnud hagi kohe õigeks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, vaid hinnanud piisavalt tähtsust omavaid asjaolusid ja sidunud menetluskulude jaotuse määramise õigete kaalutlustega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt arvestanud sellega, et kuigi kostja on hagi võtnud kohe õigeks, oli siiski kostja see, kelle käitumise tõttu hageja kohtu poole pöördus.
  2. Vaidlusaluses asjas võttis kostja hagi kohe õigeks (
  3. novembri 2018 vastus hagiavaldusele, tl 50). Õigeksvõtu puhul kohaldub menetluskulude jaotuse osas

§ 168

lg 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Osundatud erinormi sisulise kohaldamise kriteeriumina tuleb seega hinnata, kas kostja andis või ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 795, p 3.5 b).

  1. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et vanemate vahel saadetud telefoni sõnumitest ei saa teha järeldust, et ta on keeldunud elatise tasumisest. Lisaks ei saa sõnumite saatmist pidada läbirääkimisteks, mistõttu on hagi esitamine üllatuslik (tl 52). Kolleegiumi hinnangul nähtub
  2. oktoobri 2018 kostja sõnumist hageja seaduslikule esindajale selgelt, et kuigi 4

(6)Tsiviilasi nr 2-18-16383 kostja on nõus hageja seadusliku esindajaga elatise teemadel läbi rääkima, ei olnud kostja nõus seda kohustust täitma enne järgmise, s.o
  1. aasta maikuud (tl 37). Kolleegiumi hinnangul saab antud sõnumeid (tl 13-18 pöördel) pidada läbirääkimisteks, sest sõnumivahetus sisaldab mõlema vanema seisukohti elatise suurendamise küsimuses. Kostja on esitanud koos apellatsioonkaebusega tõendid, millest nähtub, et kuigi kostja võttis hagi õigeks juba novembris
  2. aastal, tasus ta hagejale elatist jätkuvalt summas 200 eurot (tl 79-80). Seaduses sätestatud miinimummääras on kostja tasunud hagejale elatist esmakordselt pärast maakohtu otsust, s.o aprillikuus
  3. aastal (tl 79). Samuti on kostja ise avaldanud //… et kui me kokkuleppele ei jõua, tuleb kohtusse pöörduda…//, millele hageja seaduslik esindaja on vastanud //...ma praegu püüangi sinuga läbi rääkida aga sina soovid läbi kohtu. Hästi…// (tl 18 pöördel). Kolleegiumi hinnangul saab osundatut pidada piisavaks, millest kostja sai järeldada, et hageja esindaja pöördub hageja õiguste kaitseks kohtu poole, mistõttu ei saanud hagi esitamine olla kostjale üllatuslik. Kõigest eelnevast saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja saavutas pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus ning kostja ei ole usutavaks teinud, et hageja nõue oleks rahuldatud sellisena ka kohtuvaidluseta. Seega leiab kolleegium, et kostja poolt hagi õigeksvõtt oli initsieeritud hagi esitamisest, mistõttu ei saa kolleegiumi arvates eelnevast järeldada, et hageja oleks kohtusse asjatult pöördunud.
  4. Arvestades eelnevat on kolleegiumi hinnangul maakohus õigesti kohaldanud üldnormi ning jätnud menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda, sest hageja kohtusse pöördumine oli tingitud kostja käitumisest. 13. Järgmisena lahendab kolleegium apellatsioonkaebuse alternatiivse menetlusliku taotluse, milles kostja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude 480 euro väljamõistmise osas.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-16, p 14; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, 3-2143-10, p 19). Kolleegium leiab, et maakohus on hageja taotletavate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud ega ole diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

  1. Maakohus on arvestanud nii asja keerukust, kui ka hageja lepingulise esindaja teostatud põhjendatud ja vajalikke toiminguid (konsultatsioon ja suhtlus kliendiga, kliendi informeerimine menetluse seisust, hagi koostamine ning kostja vastusega tutvumine ja kohtule vastuse koostamine) ning pidanud põhjendatuks esindaja töötunde 4h ulatuses, mis vastab esindaja töötasule 480 eurot (4h x 120 eurot/h; käibemaksuga). Kolleegiumi nõustub maakohtuga, et 4 töötundi on käesoleva tsiviilasja materjale arvestades põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
  2. Kolleegium võtab apellatsioonkaebusega esitatud tõendid, s.o YY AS LHV Pank (tl 79) ja Swedbank AS (tl 80) arvelduskontode väljavõtted käesoleva asja materjalide juurde asja õigema lahendamise eesmärgil, sj on need tõendid tekkinud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (

§ 652lg 3 p 2 ja lg 4).

16. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldatud ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4), tuleb ringkonnakohtu 5

(6)Tsiviilasi nr 2-18-16383 menetluskulude jaotuse vaidlustamisel kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja ei ole taotlenud apellatsiooniastmes menetluskulude hüvitamist, mistõttu on põhjendatud märkida, et hagejal ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kaupo Paal 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.