← Eesti

2-19-5814/15

Obsah (8)§ 108§ 97§ 101§ 99§ 116§ 100§ 102§ 105

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-5814 9. september 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 108) väljamõistmise osas.

  1. Rahuldada A Ba ja B Bi hagi elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest osaliselt.
  2. Mõista D Bilt välja A Ba kasuks ja ülalpidamiseks elatis alates
  3. aprillist 2019 kuni A Ba täisealiseks saamiseni
  4. jaanuaril 2021 summas 150 eurot igakuiselt.
  5. Mõista D Bilt välja B Bi kasuks ja ülalpidamiseks elatis alates
  6. aprillist 2019 kuni B Bi täisealiseks saamiseni
  7. septembril 2022 summas 150 eurot igakuiselt.
  8. Kohtuotsuse täitmisel arvestada ajavahemikul 15.04.2019–5.06.2019 D Bi poolt hagejate seadusliku esindaja L Jle tasutud elatist kokku summas 600 eurot ehk 300 eurot kummalegi hageja kohta. Kui D. B tasus elatise pärast
  9. juunit 2019 vabatahtlikult, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
  10. Jätta rahuldamata A Ba ja B Bi hagi osas, milles nõutakse seonduda elatise summa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
  11. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  12. Jätta menetlusosaliste menetluskulud täielikult nende Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. endi kanda. Tsiviilasi nr 2-19-5814 EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK A Ba ja B B (hagejad) esitasid
  13. aprillil 2019 Viru Maakohtule hagi D Bi (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest (hagis on nõuded nr 3 ja 4) ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest kuni hagi esitamiseni samuti seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus
  14. aprilli
  15. a määrusega (tl 20) jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – tagasiulatuva elatise nõude ja selle põhjenduste täpsustamiseks. Tagasiulatuva elatise nõuded pidi esitama kindla summana iga hageja puhul. Hagejad esitasid
  16. mail 2019 hagiavalduse uue tervikteksti (tl 25-26), milles on täpsustanud hagiavalduse nõudeid ja põhjendusi. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Täpsustatud hagiavalduse (tl 25-26) kohaselt sõlmiti hagejate seaduslik esindaja ja kostja abielu 01.08.1999 ja lahutati 03.02.
  17. Abielust on sündinud neli last, kellest hagejad on alaealised. Hagejad elavad koos emaga munitsipaalkorteris. Hagejate seaduslik esindaja peab lapsi üleval ja kasvatab neid. Kostja maksab hagejate seaduslikule esindajale 250 eurot kuus, millest 125 eurot kuus on hagejale ette nähtud A Ba ülalpidamiseks ja 125 eurot/kuus B Bi ülalpidamiseks. Hagejate seaduslik esindaja töötab OÜ G administraator-kassapidajana 30tunnise koormusega töönädalas, mille eest tasutakse talle (brutotasuna) 3,21 eurot/tunnis päevasel ajal töötatud tundide eest ning 4,01 eurot/tunnis öötundide eest. Hageja seadusliku esindaja töötasu moodustab vastavalt töölepingule keskmiselt umbes 380 eurot/kuus. Hagejate seaduslik esindaja saab veel lisaks lastetoetust 110 eurot/kuus – 55 eurot iga lapse kohta. 2

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Eelpool loetletud hagejate seadusliku esindaja tuludest ja kostja poolt makstavatest summadest ei piisa kahe lapse ülalpidamiseks. Hagejad on juba küllalt suured lapsed ja nende vajaduste rahuldamiseks on vaja suuremaid rahalisi vahendeid võrreldes selle ajaga kui nad olid väikesed. Samuti on viimasel ajal oluliselt tõusnud hinnad eluks vajalike kaupade ostmisel Eestis. Seega on hagejad sunnitud pöörduma kohtu poole. Hagejatele (lastele) vahendeid toidu ostmiseks, riietele, koolitamisele, lisa õpingutele, tervishoiu profülaktikale, haiguste ravile, spordi ja huviringides osalemisele, kommunaalteenuste kasutamisele ja teistele vahenditele, et oleks võimalik tagada täisväärtuslik isiksuse areng. Hageja B B on invaliid ning lisaks muudele vajadustele on tal erilised vajadused ravimite ja raviprotseduuride järele. Hagejate seaduslikule esindajale on teada, et kostja elab ja töötab Tallinnas, saab töötades tulu vastavalt töölepingule, samuti on tema omandis kaks korterit. Kostja on ka auto Chrysler Voyager omanik. Kostja materiaalne ja varaline seisund võimaldab tal iga kuu tasuda elatisraha igale alaealisele lapsele hageja ülalpidamiseks minimaalsuuruses summas, mis on kehtestatud Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätete kohaselt. Väljamakstav summa 125 eurot/kuus hageja kohta, ei taga kostja kohustusi hagejate ülalpidamiseks. Iga hageja ülalpidamiseks peab väljamakstava summa suuruseks olema 250 eurot/kuus (2018.a.) ja 270 eurot/kuus (2019.a.). Seoses sellega vastavalt Perekonnaseadusele § 108 sätetele, on hagejatel õigus nõuda alimentide juurde maksu järele ulatuva aja eest alates hagiavalduse esitamisest ühe aasta ulatuses. Käesolevas asjas hageja A Ba ülalpidamiseks kostja jättis maksmata alimente kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1580 eurot ja samaväärse summa 1580 eurot hagejale B Bi ülalpidamiseks lähtudes järgmistest arvestustest: 1000 eurot 8 kuu eest 2018 aastal (125 * 8 = 1000) ja 580 eurot 4 kuu eest 2019 aastal (135 * 4 + 40 = 580). Lähtudes eeltoodust paluvad hagejad kohtul nõuda kostjalt välja iga hageja kasuks alimendid summas 1580 eurot, aasta jooksul välja maksmata summa ulatuses perioodil üks aasta hagiavalduse esitamise eelneva aja eest. Samuti mõista kostjalt välja iga hageja kasuks alimendid EV poolt kehtestatud ½ minimaalse kuutasu ulatuses, alates hagi esitamise hetkest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 esimesele lausele raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Praeguses asjas paluvad hagejad kohtule 15. aprillil 2019 esitatud hagis mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt vastavalt

§-le 108 kindlas summas 1580 eurot igale lapsele ja alates hagi esitamisest ehk alates 15. aprillist 2019 kuni laste täisealiseks saamiseni elatist seadusega ettenähtud miinimummääras igale lapsele. 3

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Nõutud elatise summa tagasiulatuvalt vastavalt

§-le 108 on kokku 3600 eurot. Alates hagi esitamisest

  1. aprillil 2019 TsMS § 129 lg-st 2 lähtudes on elatise summa kokku 4950 eurot (275 eurot * 2 last * 9 kuud). Seega on hagejate nõude koguväärtus on 8550 eurot ja see on hagi hind. Kohus leiab, et tsiviilasja hind on 8550 eurot (3600 + 4950). Kohus lähtus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  2. aprilli 2016 otsuses asjas nr 3-2-1-185-15 (p-d 14, 15) ja
  3. juuni 2016 otsuses asjas nr 3-2-1-56-16 (p 9) väljendatud seisukohast. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja võtab hagi osaliselt õigeks (tl 36-38). Kostja tunnistab hagi õigustatuks temal oleva kohustuse osas hagejatele elatisraha maksta. Kostja ei tunnista hagi nõude suuruse osas ajavahemikul alates hagi kohtusse esitamise momendist kuni käesoleva ajani ja igale hagejale kuus makstava elatisraha suuruse osas. Hagejad paluvad mõista neile välja elatisraha igale hagejale EV poolt kehtestatud ½ minimaalse kuutasu ulatuses tagasiulatuvalt ühe aasta jooksul kuni hagi esitamiseni. Kostja arvab, et elatise summas 250 eurot 2018 a. eest ja 270 eurot alates 2019 aastast väljamõistmiseks kuus alust ei ole ja on alus elatise vähendamiseks. Kostja keskmine töötasu viimase kuue kuu jooksul moodustab umbes 900 eurot kuus. Nimetatud summast maksab kostja igakuiselt korteri eest vähemalt 82 eurot, tasub laenu 200 eurot kuus, 175 eurot kuus maksab kostja kriminaalasja menetluskulusid Viru Maakohtu otsuse alusel; 250 eurot kuus maksab kostja elatist kahele lapsele - hagejatele. Seega jääb kostjal 275 eurot kuus toidule, riietele, jalatsitele ja hügieenitarvetele s.t. üheksa eurot iga päeva kohta (ilma sõidukulude ja korterikuludeta), mis on eluliselt ääretult väike summa seda enam teist tüüpi diabeeti põdeva inimese jaoks. Seega pole kostja võimeline maksma elatist summas 270 eurot kummagi hageja kohta ja palub kohut määrata elatise suuruseks 250 eurot kahele hagejale kokku mitte kummalegi neist. Kostjale kuulub Swedbank arvelduskonto. Muud kinnis- või vallasvara kostja omandis ei ole, kuna auto Chrysler Voyager reg. märk xxx konfiskeeriti Viru Maakohtu otsuse alusel. Korteris aadressil xxx elab kostja lihane õde, kes on psüühilise haiguse tõttu lapsest saati invaliid seoses sellega vormistati korter kostja nimele. Faktiliselt on korteri omanik vastavalt kostja ema tahteavaldusele kostja õde. Korter aadressil xxx kuulub kostjale kuid selles elab kostja ning hagejate seadusliku esindaja lihane tütar A Ba, kes on käesoleval hetkel rase, ei tööta ning seoses sellega on tekkinud võlgnevus kommunaalteenuste osas summas 799.98 eurot. Kostja pakkus kompromissina, et ta kohustub maksma hagejatele elatisraha 125 eurot kuus igale hagejale nagu ta varem igakuiselt maksis. KOHTUISTUNG
  4. augusti 2019 kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja esitatud nõuete ja nende põhjenduste juurde. Esindaja seletas, et teda koondati ja on Töötukassa arvel, kust saab 250 eurot kuus. Ka makstakse laste toetus kahe lapse peale summas kokku 110 eurot ning alates
  5. a maist, peale hagi esitamist, hakkas kostja tasuma kokku 300 eurot elatisena, enne seda on kokku 250 eurot tasunud. Esindaja ei eitanud, et kostja kandis hagejate ülalpidamiseks 250 eurot kuus nende emaga kokku leppides. Hageja B Bil uue ekspertiisiga puuet enam ei tuvastatud. Igale lapsele kulutab nende ema umbes 150 eurot kuus. Hagejad koos emaga elavad 4

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 munitsipaalkorteris. Hagejate emale kuulub suvila, kuid seal käiakse harva sest ei ole sinna transporti. Suvilat hagejate ema ei müü kuna lastele meeldib seal olla. Kostja jäi oma vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja ei ole nõus tagasiulatuva elatise nõudega. Kostja on hagejate emaga kokku leppides tasunud 250 eurot elatisena. Kostja täitis kokkulepet korralikult, oli ainult üks puhk, kui kostja viivitas elatise tasumisega, aga mingit võlgnevust tal ei ole, kuna ta on seda järgmisel kuul tasunud. Viivitus oli tingitud sellest, et tööandja ei tasunud palka. Kostja palub jätta hageja nõue tagasiulatava elatise osas rahuldamata. Pärast hagi esitamist asus kostja tasuma kokku 300 eurot laste ülalpidamiseks ehk 150 eurot kummale lapsele. Kostjal enam last ei ole. Kostja töötab Tallinnas argipäevadel, nädalavahetustel elab ta Narvas, kuhu on hiljuti soetatud korter laenu abil ja kus ta elab uue abikaasaga. Abikaasa nimi on N -M Ba. Kostja keskmine töötasu moodustab 900 eurot, kostja töötab Tallinnas oma erialal torulukksepana. Kostja elab oma venna juures Tallinnas ja hüvitab oma vennale 100 eurot kuus. Kostjal on olemas vältimatud sõidukulud umbes 30-40 eurot kuus. Kostjal on auto „Mazda“, mis on avariiseisus. Kostja läheb Tallinna ja tagasi bussiga, mõistlikud toidukulud on vähemalt 10 eurot päevas. Kostjal on laenukohustus 250 eurot kuus, see laen sai võetud Narvas eluaseme soetamiseks. See kohustus lõpeb 2023. aastal. See korter registreeriti kostja abikaasa nimele. Samuti kulud riietele, ravile, hügieenile. Kostjale kuulub kaks korterit, ühes elab hagejate vanemate ühine tütar, kes on lapseootel, teises elab kostja raskelt haige õde. Kostja ei suuda nõutud summas elatist tasuda. Kostja on võimeline tasuma kokku mõlemale lapsele 300 eurot, mida ta teebki iga kuu pärast hagi esitamist. Kui ema poolne panus on 300 eurot ja isa poolne panus 300 eurot, siis on võimalik hea elutase tagada lastele. Kostja palub arvestada, et hagejate esindaja saab lastetoetust, millest kaetakse osa laste vajadusi. Samuti palub kostja arvestada, et hagejate esindaja ei panusta laste ülalpidamisele sama palju kui nõuab kostjalt. Mõlema lapsevanema majanduslik olukord ei võimalda anda lastele ülalpidamist seadusega ettenähtud miinimummääras. Pangakontol toimuvate tehingute kohta on kostja seletanud, et mängis Olympic Casinos, kuna lootis võita ja selle arvelt hankida täiendavad rahavahendid parendamaks majanduslikku olukorda. 6000 euro suuruse 27.02.2019 ülekande kohta on kostja seletanud, et tegemist oli korteri ostu laenuga. Korteri soetamiseks oli vaja 5 000 eurot ja antud laenu 1000 eurot kulutati rahaliste kohustuste täitmiseks, mis oli liiklusõnnetusega seonduv. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 5
(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hagejate nõudeks on mõista kostjalt välja elatise

§ 108

alusel kindlas summas 1580 eurot igale lapsele ning alates hagi esitamisest igakuiselt kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastas hageja A Ba sünnitunnistusega (tl 7), et ta on sündinud

  1. jaanuaril 2003 ning et tema vanemateks isa D B ja ema L J. Hageja B Bi sünnitunnistusega (tl 8) tuvastas kohus, et ta on sündinud
  2. septembril 2004 ning tema vanemateks isa D B ja ema L J. Vaidlust ei ole, et hagejateks on alaealised lapsed ja kostjaks hagejate vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et kostja elab hagejatest eraldi.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2018 moodustas vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 500 eurot ning sellest tulenevalt on

§ 101lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 250 eurot.

Aastal 2019 moodustab vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 540 eurot ning sellest tulenevalt on

§ 101lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär 270 eurot.

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 116lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Tagasiulatuv elatis (

§ 108

)

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).

§ 100

lg-st 3 tuleneb, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 6

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate emaga kokkuleppel tasunud hagejate ülalpidamiseks igakuiselt 250 eurot, seega 125 eurot igale hagejale. Samuti puudub vaidlus, et kostja täitis kokkulepet nõuetekohaselt. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (tl 9) nähtuvalt on ajavahemikul 01.04.2018 – 14.04.2019 kandnud kostja tema kontole igakuiselt vähemalt 250 eurot selgitusega „для детей“ ehk laste tarvis. Kostja pangakonto väljavõttest (tl 53-58 pöördel) nähtuvalt tasus kostja 2019 jaanuaris-märtsis (tl 53, 54, 55 pöördel) iga kord 250 eurot hagejate seaduslikule esindajale L Jle selgitusega „для детей“ ehk laste tarvis.
  1. a aprillis ülekannet ei ole olnud. 02.05.2019 kandis kostja L Jle selgitusega „для детей март“ ehk laste tarvis märts ning 04.05.2019 veel 250 eurot selgitusega „для детей“ ehk laste tarvis. Kostja on selgitanud kohtuistungil, et viivitus
  2. a aprilli eest kokkulepitud elatise tasumisega on tingitud sellest, et tööandja ei tasunud palka. Kostja pangakonto väljavõttest ei tulene töötasu ülekannet
  3. a aprillis. 02.05.2019 kandis xxx OÜ kostja kontole töötasu summas 900 eurot ja samal päeval kandis kostja L Jle 250 eurot (võlgnevus) ning 04.05.2019 veel 250 eurot (tl 58 pöördel). Kohus leiab kostja väidetega, millele hagejad vastuväidet ei esitanud, samuti hagejate seadusliku esindaja ja kostja pangakonto väljavõttega tõendatuks, et laste vanemad olid sõlminud

§ 100

lg 3 järgi kokkuleppe, mille järgi pidi kostja maksma laste emale elatist laste ülalpidamiseks kokku summas 250 eurot kuus ehk 125 eurot igale lapsele. Samuti leiab kohus tõendatuks, et kostja on enne elatisehagi kohtule esitamist täitnud vanemate kokkulepet nõuetekohaselt. Kohus leiab, et vanemate kokkuleppel kostja tasutud elatise suurusega tagati laste põhivajaduste rahuldamine, kuna hagejate esindaja teistpidi ei väitnud. Samuti ta ei väitnud, et oleks pöördunud kostja poole kokkulepe muutmiseks ja kokku lepitud elatise summa suurendamiseks. Arvestades, et hagejate vanemad on sõlminud

§ 100

lg 3 järgi kokkuleppe, mille kohaselt pidanuks kostja maksma laste emale elatist laste ülalpidamiseks kokku summas 250 eurot kuus ehk 125 eurot igale lapsele, et kostja täitis enne elatisehagi kohtule esitamist vanemate kokkulepet nõuetekohaselt, et kokkulepitud summas sai tagatud laste põhivajaduste rahuldamine, ei ole hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas põhjendatud ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. Elatis alates hagi esitamisest

  1. aprillil 2019 Hagejate nõudeks on mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras hagi esitamisest ehk
  2. aprillist 2019 alates. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole võimeline nõutud suuruses elatist tasuma, on valmis tasuma kokku 300 eurot igakuiselt, seega 150 eurot igale lapsele, ja väidetavalt teeb seda hagi esitamisest. Kostja palub hagejatele riigi poolt makstavat toetust hagejate elatisraha arvestamisel arvesse võtta, sest toetusega on osa laste vajadusi kaetud. Hagejate esindaja ei ole kostja pakutud elatise summaga nõus.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes

§ 102

lg-s 2 sätestatud alustel.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel 7

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole töövõimetust tuvastatud, enam alaealisi lapsi kostjal ei ole.

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad (vt. Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 32-1-119-15, p 11).

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja sõnade kohaselt, mida kinnitab ka tema pangakonto väljavõte (tl 58 pöördel, 59) tema töötasu on umbes 900 eurot kuus. Kostja on hiljuti võtnud 6000 euro suuruse laenu nr 19-017312-VL (tl 55). Laen oli võetud kostja sõnade järgi korteriomandi soetamiseks Narvas, kus elab tema uus abikaasa ja kostja Narvas olemise ajal. Korteriomand sai registreeritud kostja abikaasa nimele. Kostja sõnade järgi tasub ta laenu katteks 200-250 eurot kuus ning korteri eest vähemalt 82 eurot. Kostja kontolt nähtuvalt tasus ta 20.04.2019 (tl 58) laenu 19-017312-VL põhiosa summas 26,55 eurot ja kogunenud intress summas 156 eurot, kokku 182,55 eurot. 20.05.2019 (tl 59) tasus kostja laenu 19-017312-VL põhiosa summas 110,85 eurot ja kogunenud intress summas 50,32 eurot, kokku 161,17 eurot. 20.06.2019 (tl 60) tasus kostja laenu 19-017312-VL põhiosa summas 106,33 eurot ja kogunenud intress summas 90,83 eurot, kokku 197,16 eurot. Seega laenumaksed kolme kuu eest olid kokku summas 540,88 eurot, mis on keskmiselt 180,29 eurot kuus. Kostja väidetavad laenumaksed summas 200-250 eurot kuus ei tulene kostja pangakonto väljavõttest. Kostja kontolt ei ole näha, et ta oleks tasunud kulud seoses korteriga. Kostja sõnade järgi töötab ta Tallinnas ning elab argipäevadel Tallinnas venna juures, maksab vennale 100 eurot kuus. Puhkepäevadel veedab kostja aega Narvas. Tallinnast Narva ja tagasi käib kostja bussiga ja kulutab sõitudele 30-40 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja kulutused laenu tagastamise, Tallinnas elamise ja Tallinn-Narva-Tallinna vahelise sõidu puhul on põhjendatud ja mõistlikus suuruses, kuna on selge, et kostja uus perekond peab kuskil elama. Kui inimesel ei ole raha korteriomandi soetamiseks, siis selleks raha saamise üks võimalus on laenu võtmine. Kuna üldteada on, et Ida-Virumaal on raske leida tööd, leidis kostja endale tööd Tallinnas, mis võimaldab tal saada töötasu summas 900 eurot kuus. Tallinnas viibides peab kostja kuskil elama ja tasu Tallinnas elamise eest 100 eurot kuus on väga mõistlik. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja pidevalt kulutab raha Olympic Casinos. Kostja seletas, et mängis Olympic Casinos, kuna lootis võita ja selle arvelt hankida täiendavad rahavahendid parendamaks majanduslikku olukorda. Need kulud ei ole kohtu arvates mõistlikud. Kostja sõnade järgi, millele hagejate seaduslik esindaja vastuväiteid ei esitanud, maksab ta pärast hagi esitamist hagejate ülalpidamiseks kokku 300 eurot. Veelgi maksab kostja enda sõnul 175 eurot kuus kriminaalmenetluskulu Viru Maakohtu otsuse alusel. Kuid see summa tasumine ei tulene kostja pangakonto väljavõttest. 8

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Kohus leiab, et peale tõendatud, põhjendatud ja kohtule usutavaks tehtud kulutuste kandmist jääb kostjale 269-279 eurot (900 - 180,29 – 100 - 30 või 40 - 300) kuus. Ent kostja varalise seisundi hindamisel tuleb ka temale kuuluvat vara arvestada. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale 43 m2 suurune korteriomand Narvas, xxx (tl 64-65). Kostja sõnade järgi, millele hageja seaduslik esindaja vastuväidet ei esitanud, elab selles korteris kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühine tütar A Ba, kes on hetkel lapseootel, ei tööta ja selle tõttu on tekkinud võlgnevus kommunaalteenuste osas summas 799,98 eurot (tl 39). Samuti kuulub kostjale 41,8 m2 suurune xxx asuv korteriomand (tl 66-67). Kostja sõnul selles korteris elab kostja lihane õde, kel on psüühilise haiguse tõttu lapsest saati puue. Maanteeameti andmeil kuulub kostjale sõiduauto MAZDA PREMACY, ehitusaasta 2000 (tl 69). Kostja on seletanud, et sõiduauto on avariiseisus. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kostjale kuuluvad kaks korteriomandit, samuti sõiduk 2000 ehitusaastaga, ei muuda see oluliselt kostja võimet hagejatele elatist maksta. Sõiduk on avariiseisus, ühte korteri kasutab elamiseks kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühine tütar, teises korteris aga elab kostja raskelt haige õde. Hagejate seaduslik esindaja on hagi esitamisel töötanud x OÜ-s (tl 10-12) ja tema töötasu ajavahemiku 18.04.2018 - 12.04.2019 ehk 13 kuu eest (tl 13) oli kokku 4403,71 eurot, mis teeb keskmiselt 338,75 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti 22.08.
  1. a tõendi (tl 14) kohaselt on L Jle määratud augustikuus 2018 töövõimetuspension summas 189,31 eurot, kinnipeetud tulumaksu summa 37,86 eurot. Lisaks sellele sai hagejate seadislik esindaja kostjalt elatisena 250 eurot kuus ja lapsetoetus kahe lapse peale aastal 2018 kokku 110 eurot ja aastal 2019 saab kokku 120 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 17.07.
  2. a otsusega nr P26O-2017-83496 (tl 16-17) tuvastati hagejal B Bil keskmine puude raskusaste ning määrati puudega lapse toetus 69,04 eurot kestvusega 01.07.2017 kuni 30.06.
  3. Kohtuistungil hageja seadusliku esindaja sõnade järgi pärast 30.06.2019 uue ekspertiisiga hagejal B. Bil puuet enam ei tuvastatud. Sotsiaalkindlustusameti 22.08.
  4. a tõendi (tl 14) kohaselt said hagejate emale
  5. a augustikuus määratud peretoetused summas 110 eurot. Lastetoetus määrati summas 55 eurot kuus igale hagejale (tl 15). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause (alates 01.01.2019 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kohtuistungil seletas hagejate ema, et saab Töötukassast 250 eurot kuus, kuid selle kohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Hagejate seadusliku esindaja tõendatud sissetulek kuus on seega umbes 860 eurot (338,75 + 151,45 (189,31-37,86) + 250 + 120). Kohus leiab, et hagejate vanemate sissetulek on võrdne. 26.06.
  6. a kirjas (tl 42) on kohus nõudnud hagejate esindajalt muuhulgas esitada pangakonto/pangakontode täisväljavõtted ning palgatõendid alates 01.01.2019 ajavahemiku eest. Samuti oli vaja esitada andmeid vanema omandis oleva vara (kinnis- ja vallasvara) kohta ja tõendavaid dokumente (väljavõtted registritest). Kohtu määratud tähtajaks hagejate seaduslik esindaja mingeid tõendeid ei esitanud. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Kohus, lähtuvalt TsMS § 230 lg-st 3, võttis tsiviilasja materjalide juurde avaliku kinnistusraamatu detailsed andmed hagejate esindajale kuuluva kinnisvara kohta. Kinnistusraamatu andmete kohaselt (tl 68) kuulub hagejate esindajale elamumaa pindalaga 553 m2 x. Kohtuistungil hagejate ema sõnade järgi käiakse suvilas harva, sest sinnapaika transporti ei ole. Suvilat hagejate ema ei müü, kuna lastele meeldib seal olla. Maanteeametis puuduvad hagejate esindajale kuuluvate sõidukite kohased andmed. Kohus on kontrollinud ka äriregistrit, kuid hagejate esindaja suhtes puuduvad seal andmed. Hagejate esindaja kinnitas kohtuistungil, et kulutab iga lapse peale 150 eurot kuus. Lähtudes elatise suuruse määramisel Riigikohtu selgitustest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18), peab kohus silmas ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Riigikohus on oma 22.03.
  1. a otsuse nr 3-2-1-174-16 p-s 14 märkinud, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on uurinud laste tegelikke vajadusi.
  2. a novembris koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) leiti, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär. Kusjuures uuringus rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms.
  3. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. Statistikaameti andmetel (vt. https://www.stat.ee/thikalkulaator?cpiStartMonth=17&cpiStartYear=2012&cpiEndMonth=17&cpiEndYear=2018&id= 32857&cpiCalculate=Arvuta) tarbijahinnaindeksi muutus aastal 2018 võrreldes aastaga 2012 moodustab 9,4%. Kui korrigeerida uuringus leitud 280 euro suurust keskmist ülalpidamiskulu lapse kohta
  4. aasta tarbijahinnaindeksiga (9,4%), on keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta keskmiselt 306 eurot. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-174-16 p-de 18 ja 21 kohaselt tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (lastega). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-35-17 p. 28.2 on välja toodud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Kui kostja oleks kahe lapse kohta tasunud elatist 2 x 270 eurot ehk 540 eurot kuus, siis sellest tulenevalt on kahe lapse kohta igakuine ülalpidamine mõlema lapsevanema poolt kokku 1080 eurot. Kohus leiab aga, et 1080 eurot kahe lapse kohta on ilmselgelt suurem summa, kui laste tegelikud vajadused on. Veelgi enam, et tegemist on kahe lapsega ehk kohaldub mastaabisäästu põhimõte ja laste emale makstakse lisaks ka lapsetoetust kummalegi lapse peale summas 60 eurot, millega on osa laste vajadustest ilmselt kaetud. Samuti tuleb kahe lapse puhul arvestada ka mastaabisäästu (eelduslikult kulub ühele lapsele vähem mitte ühe, vaid kahe lapse puhul). 10
(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 Riigikohus on 09.06.2017. a otsuse p-s 21.4 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et vanema kohustus kasutada

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks, kusjuures täiskasvanud isikul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel. Arvestades asjaolusid, et laste kulutused on umbes 306 eurot kuus, hagejate ema kulutab kummalegi lapse peale 150 eurot kuus, vanemate sissetulek on võrdne, hagejate ema saab kummalegi lapse peale lapsetoetus summas 60 eurot kuus, samuti mastaabisäästu kahe lapse korral, on põhjendatud välja mõista elatis igale hagejale summas 150 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja poolt 02.05.2019 tasutud 250 eurot koos selgitusega „для детей март“ ehk laste tarvis märts (tl 58 pöördel) ei tule arvestada käesoleva kohtuotsuse täitmisel, kuna seda rahasummat on tasutud hagejate vanemate kokkuleppest tuleneva elatise võlgnevuse katteks. Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada 04.05.2019 tasutud 250 eurot (tl 58 pöördel) ja 05.06.2019 tasutud 350 eurot (tl 59) selgitusega „для детей“ ehk laste tarvis. Alla seaduses ettenähtud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue seonduda elatise summa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Riigikohus on selgitanud 07.02.2018. a otsuse p-s 16 tsiviilasjas nr 2-15-15909, et juhul, kui elatist on

§ 102

lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi üksnes osaliselt. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui välja mõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. 11

(12)Tsiviilasi nr 2-19-5814 TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.