← Eesti

1-19-7607/2

1-19-7607 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2019.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7607

(19270000333)Kohtunik Endla Ülviste Kriminaalasi Andre Põšinski süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Milvi Pruus Süüdistatav Andre Põšinski Isikukood: 38702050368; elukoht: xxxxxx xxxxx xxxxxxx; EV kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
  1. Süüdi tunnistada Andre Põšinski KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 120 (sada kakskümmend) päevamäära, mis miinimumpäevamäära (10 eurot) alusel moodustab 1200 eurot.
  2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata karistuse tasumine ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksena 120 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida viitenumber
  3. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 2 alusel välja mõista Andre Põšinskilt riigituludesse menetluskuludena kokku 901,80 eurot: määratud kaitsjale määratud tasu 64,80 eurot, ekspertiisi tegemise kulu 27 eurot ja sundraha 810 eurot.
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumist ositi, alates kohtuotsuse 1 1-19-7607 jõustumisele järgnevast kuust 10 (kümne) kuu jooksul, igakuise maksena 90,18 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank ASis või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumbrit
  6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 254 lg 6, 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Andre Põšinskit süüdistatakse selles, et tema 17.07.2019.a kella 21:25 ajal juhtis Rapla mk Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi tee
  7. km-l alkoholijoobes olles (etanooli sisaldus veres 2,06+/-0,06 mg/g, k=2) mootorsõidukit Volvo FM9 reg nr xxxxxxxx ning eiras politseipatrulli poolt vilkurite ja helisignaaliga antud peatumismärguannet. Rikkudes LS § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, pani Andre Põšinski toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Prokurör pidas võimalikuks kohaldada Andre Põšinskile põhikaristusena rahalist karistust ning tegi kohtule ettepaneku tunnistada Andre Põšinski süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 120 päevamäära (ühe miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot), s.o. 1200 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 120 eurot kuus. Menetluskulud: sundraha 810 eurot, kaitsjatasu 64.80 eurot, ekspertiisitasu 27 eurot, kokku 901.80 eurot. Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul 90.18 eurot kuus. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on Andre Põšinski süü KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus ei tuvastanud Andre Põšinski teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud kas rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse. Hinnates Andre Põšinski teosüüd temale KarS § 424 lg 1 järgi etteheidetud kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et temal tuvastatud alkoholijoobe suurust arvesse võttes on alust rääkida keskmisest 2 1-19-7607 süüst. Andre Põšinski karistust kergendavateks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Andre Põšinski karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning ta on kriminaalkorras varem karistamata isik. Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et Andre Põšinski suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuse liigi ja määraga ning leiab, et Andre Põšinskile võib mõista karistuseks rahalise karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul ning võimalda menetluskulude tasumine osade kaupa. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.