← Eesti

2-19-102973/8

Obsah (8)§ 213§ 216§ 428§ 430§ 459§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-102973 Tsiviilasi Svea Finance AS hagi A R vastu võla nõudes Mene

§ 213

lõike 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib

§-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 saab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastavalt

§ 216

lõikele 4 kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse. Kohus rahuldab poolte taotluse ja kaasab kostja poolele iseseisva nõudeta kolmanda isikuna L R. 4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muuhulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kooskõlas

§ 428

lõike 1 punktiga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§-st 432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga, samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu kuulub see rahuldamisele vastavalt

§ 430lõikele 3.

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Küll aga sätestab

§ 459

lõige 1, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud nõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 6. Kompromissi saab vastavalt

§ 430lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda VÕS-is nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lõike 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 7.

§ 168

lõike 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik pooltel tekkinud kulud, mille osas vastav erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Käesoleval juhul on pooled kokkuleppinud, et poolte menetluskulud jäävad A R kanda. 8. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse 30.01.2019 riigilõivu summas 45 eurot ja hagi esitamisel 26.04.2019 riigilõivu summas 80 eurot. Juhindudes

§ 150

lg 2 p 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja taotlusel kuulub riigilõiv 125/2=62.50 eurot tagastamisele Svea Finance AS arveldusarvele nr EE537700771003822271. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega viieteistkümnelt päevalt ühele kalendripäevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.