Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11475 Tsiviilasi N Š pankrotiav

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku N Š kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. oktoobril 2019 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku N Š esitama hiljemalt
5. oktoobril 2019.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku N Š kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku 432 eurot.
8. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tehtud kulutused summas 36,51 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,30 eurot, kokku 43,81 eurot.
9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 396,51 eurot, millele lisandub käibemaks 79,30 eurot, kokku 475,81 eurot. Väljamakse teostada OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid arvelduskontole nr EE752200001120168326 Swedbank AS.
10. Määrus saata resolutsiooni punkti 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud N Š esitas 31.07.2019.a kohtule pankrotiavalduse ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik N Š töökoht puudub. Eesti Töötukassa 18.04.2019 otsusega on isikule määratud töövõimetoetus 15.03.2019-14.03.2020, suurusega 12,72 eurot kalendripäeva eest. Igakuine sissetulek on igakuine sotsiaaltoetus summas 49,09 eurot ja töövõimetoetus 12,72 eurot kalendripäeva eest. Perekonnaseis vallaline. Ülalpeetavad (lapsed) puuduvad. Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduses on kohustuste summana märgitud 6 079,81 eurot. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused on lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt isikul maksuvõlg puudub. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 6 000 eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: Danske Bank A/S Eesti filiaal konto nr xxxx suletud 31.08.18; AS Swedbank konto nr xxxx summas 0,87 eurot. Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes summas 0,87 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Võlgnik on esitanud Maksu- ja Tolliametile 2018.a kohta residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning on saanud
12. aastal maksustatavat tulu kokku summas 12 273,13 eurot. Seisuga 01.09.2019 ei ole Š N registreeritud töötamise registris. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnistud puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga (AS Swedbank Pensionifond K2, osakute väärtus 2877,42 eurot), maksete kinnipidamise algus 01.01.
13. Kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 teise lause ja investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 alusel puudub pankrotihalduril võimalus kogumispensioni osakute realiseerimiseks. Seega ei saa võlgnikule kuuluvaid pensionifondi osakuid lugeda pankrotivara hulka ning nende arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kokkuvõtteks võib hinnata 2 esialgselt võlgniku vara suuruseks pangakontol olevaid rahalisi vahendeid summas 0,87 eurot ja igakuiselt laekuvat sotsiaaltoetust ja töövõimetoetust. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu realiseeritav vara puudub, ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda igakuised püsikulusid ja teenindada võlgniku poolt võetud kiirlaenusid, kuna tema töölepingust tulenev tasu seda ei võimaldanud. Üldjoontes võib nõustuda võlgniku pankrotiavalduse lisas väljatoodud maksejõuetuse põhjustega. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Võlgniku poolt on koos pankrotiavalduse esitamisega esitatud ka võlgniku kohustustest vabastamise avaldus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks umbes 6 000 eurot, kuid vara puudub.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku 432 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri tehtud kulutused summas 36,51 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,30 eurot, kokku 43,81 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku 432 eurot ning kinnitada ajutise pankrotihalduri tehtud kulutused summas 36,51 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,30 eurot, kokku 43,81 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 396,51 eurot, millele lisandub käibemaks 79,30 eurot, kokku 475,81 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4